2-13-56807/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated2-13-56807/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-56807 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ain Alvin (e-post: ain.alvin@blslawfirm.com) Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ramon Rask (e-post: menetlus@rask.ee) Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-13-56807 menetlus ja kinnitada XXX ja XXX vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt: 1.1 Pooled on 29.10.2014.a sõlminud kokkuleppe, mille alusel loetakse kostja poolt hagejale täidetuks 17.12.2012.a laenulepingust kostjale ja XXX tulenevast solidaarkohustusest 50%, s.o põhivõlgnevuse summas 157 500 eurot, intressivõlgnevuse summas 167,66 eurot ning viivisevõlgnevuse summas 211 050 eurot ning ülejäänud osas loobub hageja kostjalt solidaarkohustuse sissenõudmisest. Hageja avaldab ja kinnitab, et hagejal puuduvad käesolevaga 17.12.2012.a laenulepingust tulenevalt kostja vastu mis tahes nõuded. Ühtlasi kinnitab Hageja, et ta kohustub kostja poolt täidetud osas (s.o 17.12.2012 laenulepingust kokkuleppe sõlmimise hetkel tulenenud nõudest 50% ulatuses) vähendama oma nõuet ka teise solidaarvõlgniku, XXXvastu. 1.2 Kostja avaldab ja kinnitab, et tal puuduvad mis tahes nõuded ja pretensioonid hageja vastu, mis on seotud või tulenevad tsiviilasja 2-13-5687 aluseks olevatest, samuti menetluse käigus kostja poolt hageja vastu esitatud vastunõude aluseks olevatest, asjaoludest. 1.3 Käesoleva kompromissi sõlmimisega loevad pooled vaidluse käesolevas tsiviilasjas lõplikult lahendatuks ning pooled kinnitavad, et nad ei oma teineteise suhtes käesoleval ajal ega tulevikus käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olnud asjaoludest tulenevaid mis tahes nõudeid ja pretensioone.
2 (3) 1.4 Kompromissi kõik tingimused on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. 1.5 Pooled on kokku leppinud, et nende poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.6 Hageja palub tagastada ½ riigilõivust 1 250 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Nordea Pank. 2. Määrus saata pooltele ja määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25 eurot. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu võla nõudes. 31.10.2014 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas 2-13-56807 lõpetada. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et TsMS § 430 lg 3 tulenevad kompromissi sõlmimist välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss kuulub kinnitamisele ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 tuleneb, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hagejal on õigus saada pool menetluses tasutud riigilõivust tagasi vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1, lg-le 4 ja lg-le 5. Hageja palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 1 250 eurot XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Nordea pangas. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid OÜ tasunud hagi esitamisel 02.12.2013 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 riigilõivu 2 500 eurot, viitenumbriga 2900072123 ja makse selgitusega „Riigilõiv XXX eest.“
3 (3) Pooled on kompromissis märkinud, et vähendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. Vastavalt TsMS § 661 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik