3-14-52091/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtusse saabus 16. septembril 2014 Kristen Truija kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb K. Truija Tartu Vanglalt hüvitist 9000 eurot, kuna 6. detsembril 2011, 29.
Legislator headnote
AI generated3-14-52091/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Halduskohtusse saabus 16. septembril 2014 Kristen Truija kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb K. Truija Tartu Vanglalt hüvitist 9000 eurot, kuna 6. detsembril 2011, 29.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu Kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-14-52091
Määruse kuupäev
30. oktoober 2014
Kohtunik
Tanel Saar
Kohtuasi
Kristen Truija kaebus Tartu Vangla poolt saatebussi
tingimustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
summas 9000 eurot
Resolutsioon
1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-14-52091.
2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale.
3. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast
määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Halduskohtusse saabus 16. septembril 2014 Kristen Truija kaebus Tartu Vangla vastu.
Kaebuse kohaselt taotleb K. Truija Tartu Vanglalt hüvitist 9000 eurot, kuna 6. detsembril 2011, 29.
augustil 2012 ning 12. septembril 2012 etapeeriti teda saatebussi liiga väikeses kambris. Kaebaja
hinnangul oli ruumi ligikaudu 0,5 m2, kuigi Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) standardiks on 0,8 m2.
Samuti seati ohtu tema elu, kuna õnnetuse korral ei pruugita jõuda kambrite uksi avada. Vahepeatuse
ajal Paide arestimajas soovis ta kasutada WC-d, kuid tal kästi ära kannatada. Ruum, kus ta viibis, oli
halvasti valgustatud.
Ühes kaebusega esitas K. Tuija riigilõivust vabastamise taotluse.
2. Tartu Halduskohus jättis 2. oktoobri 2014 määrusega kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse
rahuldamata ning andis riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest arvates.
Kaebaja äi sai kohtumääruse kätte 6. oktoobril 2014.
Kohtu seisukoht
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 2 kohaselt kui kaebuse eest ei ole riigilõivu
tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu tasumiseks
tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse.
2. oktoobri 2014 määrusega kohustas kohus kaebajat tasuma kaebuselt riigilõivu summas 270 eurot
10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. HKMS § 72 lg 4 kohaselt kohaldatakse
kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 306-315 ja 3-19-327.
TsMS § 313 lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi võib kätte toimetades anda üle muule isikule kui
saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Muuks isikuks on TsMS § 322 lg 1 järgi muuhulgas
menetlusosalisega ühes eluruumis elav isik. Kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument
kättetoimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument TsMS § 322 lg 1 järgi saajale
kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule.
Väljastusteate kohaselt on Tartu Halduskohtu 2. oktoobri 2014 määrus allkirja vastu kätte toimetatud
kaebaja äiale Urmas Küttile. Tartu Halduskohtu 2. oktoobri 2014 määruse kättetoimetamine toimus
aadressil, mille kaebaja on kaebuses märkinud oma elukohana. Kohtule ei ole teada sellised asjaolud,
mis välistaksid kaebaja äia elamise kaebuses viidatud aadressil. Kohus märgib, et kaebaja ei ole
kohtule teatanud oma soovist, et kohus edastaks menetlusdokumente teistsugusele aadressile kui see,
mis on kaebuses märgitud. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes TsMS § 322 lg-st 1 tuleb Tartu
Halduskohtu 2. oktoobri 2014 määrus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 6. oktoobril 2014.
Kaebaja pidi kaebuses esineva puuduse seega kõrvaldama hiljemalt 16. oktoobril 2014. Kohtu antud
tähtajaks ei ole kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitatud. Samuti ei ole kaebaja
esitanud taotlust riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks. Riigilõivu tasumine ei nähtu ka
e-riigikassast.
Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse puudus, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist.
Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et Kristen Truija kaebus haldusasjas 3-14-52091 kuulub
tagastamisele HKMS § 39 lg 1 p 4, § 104 lg 2 ls 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata
jätmise tõttu.
4. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta
selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar
kohtunik