3-13-1189/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1189

Haldusasi Oleg Gogini (Gogin) kaebus Loksa linna toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18. september 2014 Menetlusosalised kaebuse esitaja Oleg Gogin esindaja Aleksei Smelov vastustaja Loksa linn esindaja vandeadvokaadi abi Kristel Valk

RESOLUTSIOON 1. Tunnistada õigusvastaseks Loksa linna toiming - Loksa linnalehe „Loksa Elu“ 2010. aasta juunikuu venekeelses väljaandes avaldatud artiklis „Riigikohus ei võtnud Oleg Gogini kassatsioonkaebust menetlusse“ valeväite „Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin“ esitamine.

2. Jätta rahuldamata Oleg Gogini nõue mõista Loksa linnalt välja kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel määratud suuruses.

3. Mõista Loksa linnalt Oleg Goginile välja tema kantud menetluskulude katteks 1130 (üks tuhat ükssada kolmkümmend) eurot. 4. Jätta Oleg Gogini ülejäänud menetluskulud ning Loksa linna menetluskulud nende enda kanda.

2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 31.10.2014. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Loksa linnalehe „Loksa Elu“ 2010. aasta juunikuu väljaandes avaldati teade või artikkel pealkirjaga „Riigikohus ei võtnud Oleg Gogini kassatsioonkaebust menetlusse“ (edaspidi artikkel). Artiklis viidati 2007. aasta TV3 Seitsmestes Uudistes Loksa linnapea Helle Lootsmanniga tehtud intervjuule ja artikli venekeelses tekstis sisaldusid muu hulgas järgmised laused: „Asi on selles, et valimiskomisjoni esimees, uus jurist Toomas Metsma lindistas eile politseile eelnevalt teada andes tema kui ametniku äraostmise katse. Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin.“ /tl 5-6, 18 pöördel, 30, 67/.

2. 03.06.2013 esitas Oleg Gogin (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) Tallinna halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Loksa linna (edaspidi ka vastustaja) toiming, mis seisnes ajalehe „Loksa Elu“ 2010. a juunikuu numbris kaebajat puudutava teate avaldamises, ning mõista linnalt välja kaebajale tekitatud moraalse kahju hüvitis kohtu äranägemisel määratud suuruses /tl 1-4/.

3. 12.06.2013 määrusega kohus võttis Oleg Gogini kaebuse menetlusse ja samas lõpetas haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-de 124 lg 2 ja 152 lg 1 p 2 ning § 121 lg 2 p 1 alusel /tl 19/. 31.10.2013 määrusega Tallinna ringkonnakohus nõustus rahuldas O. Gogini määruskaebuse, tühistas halduskohtu 12.06.2013 määruse ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks /tl 39-40/.

4. Seoses asja varem menetlenud kohtuniku pensionile siirdumisega anti asi kohtunik H. Kiviloo menetlusse. Halduskohus 08.01.2014 määrusega võttis kaebuse uuesti menetlusse /tl 45-46/.

5. 01.02.2014 esitas vastustajaks tunnistatud Loksa linn kohtule kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 51-62/ ja 17.09.2014 oma täiendavad seisukohad /tl 102-108/.

6. 02.02.2014, 10.04.2014, 10.09.2014, 12.09.2014 ja 18.09.2014 esitas kaebaja kohtule oma täiendavad seisukohad /tl 63-65, 72-75, 87-90, 92-94, 116-119/. 7. 06.05.2014 määrusega halduskohus jättis rahuldamata Loksa linna taotlused, sh asja menetluse lõpetamiseks seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega /tl 77-78/. Sellega seoses käesolevas kohtuotsuses enam kaebetähtajaga seonduvaid poolte seisukohti ei kajastata.

3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja Oleg Gogin märgib, et aprillis 2013. a kaebaja sai teada, et Loksa linn juunis 2010. a avaldas Loksa linna ametlikus väljaandes „Loksa Elu“ teate „Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebusi menetlusse“, mille allkirjastas Loksa linnavolikogu esimees Rein Heina (avalikustatud internetaadressil elektrooniliselt

http://www.loksa.ee/public/files/1- 9%20vene.pdf). Loksa linna ametlikus teates oli avaldatud, et Loksa linnapea Helle Lootsmann teatas TV 3 teleuudistes, et Oleg Gogin pakkus Loksa linna ametnikule Toomas Metsmale altkäemaksu. Oleg Gogin esitas linnapea vastu Harju Maakohtusse hagiavalduse nõudes avaldatud informatsiooni ümberlükkamist. Harju Maakohus, Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus jätsid Oleg Gogini hagiavalduse rahuldamata. Loksa linna teates levitati O. Gogini kohta halvustavaid ja tõele mitte vastavaid andmeid, et O. Gogin just kui pakkus Loksa linna ametnikule altkäemaksu. O. Gogin ei ole altkäemaksu pakkunud. Seega Loksa linna teates avaldatud informatsioon kaebaja kohta ei vasta tegelikkusele ja kahjustab tema mainet, teotab tema au ja väärikust, kuna teates igaüks saab teha järelduse, et O. Gogin tahtis toime panna kuriteo pakkudes ametnikule altkäemaksu. Kaebaja leiab, et Loksa linn ebaseaduslikult ja teadlikult avalikustas teates eksitava ja tegelikkusele mittevastavat informatsiooni ja seoses sellega Loksa linna teade on õigusvastane. Loksa linna teates avaldati kaebaja kohta tõele mittevastavaid andmeid ja teotati tema au ja väärikust ning tekitati sellega kaebajale mittevaralist kahju, mille hüvitamist ta viitega riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg-le 1 taotleb. Alates juunist 2010. a kuni käesoleva ajani kõikidele internetkasutajatele Eestis ja üle maailma oli ja on jätkuvalt kättesaadav eksitav teade, et O. Gogin tahtis toime panna kuriteo pakkudes ametnikule altkäemaksu. Seega Loksa linna eksitav teade O. Gogini kohta oli edastatud mitte ainult „Loksa Elu“ paberversiooni lugejatele, vaid ka piiramatu arvu inimestele, kes kasutavad Interneti Eestis ja üle maailma. Kaebaja on seisukohal, et eeltoodud asjaolud osundavad O. Gogini isiklike õiguste rikkumise suurele ja olulisele intensiivsusele.

Vastustaja Loksa linn kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata või alternatiivselt - rahuldada kaebus osaliselt ja jätta kaebus rahuldamata osas, millega nõutakse mittevaralise kahju hüvitamist. Artiklis osundatud kohtumenetlus (milles Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud) seondus kaebusega, mille kaebuse esitaja esitas Helle Lootsmanni vastu ebaõigete andmete ümber lükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-07-1729). Nimelt oli H. Lootsmann avaldanud TV3 Seitsmestes Uudistes, et kaebuse esitaja on teinud katse ära osta Loksa Linnavalitsuse valimiskomisjoni esimeest. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata. Harju Maakohus asus seisukohale, et kuna tegemist oli väärtushinnanguga, ei saa kaebaja nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Samuti leidis kohus, et H. Lootsmanni väited ei olnud ebakohased väärtushinnangud, mistõttu kohus jättis mittevaralise kahju nõude rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna Helle Lootsmann avaldas väärtushinnanguid, mis olid mõistlikult kohased. Kokkuvõttes leidis kohus, et ei leidnud tõendamist Helle Lootsmanni hinnangu ebakohasus, mistõttu ei olnud tõendatud kaebuse esitaja väide selle hinnanguga kaebuse esitaja au teotamise õigusvastasuse kohta ning puudus alus kaebuse esitaja nõude rahuldamiseks. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Vastustaja hinnangul puudub sisuline alus kaebuse rahuldamiseks, kuna vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane ning kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud. Viitega RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 sätetele märgib vastustaja, et eeltoodust nähtub, et kahju hüvitamise üheks eelduseks on isiku õiguste rikkumine ja selline rikkumine peab olema

4 õigusvastane. Täiendavalt on mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks ka asjaolu, et rikkumine peab olema süüline. Riigikohus on lahendis 3-3-1-17-12 leidnud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste rikkumise ja haldusorgani õigusvastase tegevuse. Kolleegium on korduvalt (Riigikohtu 16. märtsi 2005 otsus nr 3-3-1-93-04, p 11 ja 9. märtsi 2010 otsus nr 3-3-1-94-09, p 9) väljendanud seisukohta, et RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb muu hulgas nõue tuvastada ka põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel. Vastustaja on seisukohal, et artikli avaldamine ei olnud õigusvastane ja selles sisalduv ei riku kaebuse esitaja õigusi, mistõttu puudub ka igasugune põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kaebuse esitaja väidetava õiguste rikkumise vahel. Käesoleva kaebusega sisuliselt identse kaebuse on kaebuse esitaja juba ühel korral tsiviilkohtusse esitanud. Nimelt tsiviilasjas 2-07- 17291 leidis kaebuse esitaja, et Helle Lootsmann on rikkunud tema õigusi, kuna esitas kaebuse esitaja kohta telekanalis TV3 ja ajalehes Postimees informatsiooni justkui oleks kaebuse esitaja teinud ametiisiku äraostmise katse (sisuliselt käesoleva kaebusega identne etteheide). Ka käesolevas vaidluses leiab kaebuse esitaja, et vastustaja on tema õigusi rikkunud, kuna artiklis on viidatud samale juhtumile ehk sellele, et kaebuse esitaja on pakkunud ametnikule altkäemaksu. Tsiviilasjas 2-07-17291 jätsid Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus kaebuse rahuldamata, Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Sisuliselt on tegemist samasisuliste väärtushinnangutega, kuid erinev on üksnes nende avaldamise koht. Olukorras, kus tsiviilkohtumenetluses on täpselt samasisulise kaebusega tegelenud kolm kohtuastet ja lõppkokkuvõttes on igas kohtuastmes leitud, et kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud, ei saa halduskohtumenetluses samasisulise vaidluse korral asuda teistsugusele seisukohale. Kohus leidis, et nii tunnistaja poolt esitatud seletuskirjast, kui ka lindistusest on mõistlikult võimalik teha järeldus, et hageja soovis teiselt isikult saada valimiskomisjoni otsuste tühistamist ja pakkus talle selle eest, kui linnapeaks saab kindel isik, linnasekretäri kohta ning muid võimalikke hüvesid. Vastustaja leiab, et osundatud kohtu järeldused on asjakohased ka käesoleva vaidluse puhul. Kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole ainuüksi seepärast täidetud, et kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud ja vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Tsiviilkohtumenetluses on kohtud tuvastanud, et avaldus, milles väidetakse, et vastustaja on teinud äraostmise katse, on sisuliselt väärtushinnang (tsiviilasi nr 2-07-1729, Harju Maakohtu 30. septembri 2008 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 2010 otsus) ja sellise väärtushinnangu andmine oli tõendite pinnalt põhjendatud. Harju Maakohus on kirjeldanud lindistustega jäädvustatud olukorda ka kohtuotsuses. Nimelt kaebuse esitaja ja tunnistaja vahelisest vestlusest ilmnes, et kaebuse esitaja soovitas tunnistajal tühistada valimiskomisjoni otsus, mille tagajärjel oleks võimuvahekord volikogus muutunud ning uue linnavalitsuse poolt oleks tunnistaja nimetatud algul linnasekretäri kohusetäitjaks. Kui linnasekretär oleks tagasi astunud (ja seda ta pidi kindlasti tegema), siis pidi see koht kindlasti minema tunnistajale (lindistuse 2´45“), palk tuleb tõsta ja seda lisatasu arvel, kusjuures lisatasu kohe „selle töö eest, mis sa tegid“ ühe palga ulatuses (8´35“). Vajadusel saab tunnistaja ametikorteri (14´). Tunnistajalt oli hagejal vajalik, et 10. jaanuaril 2007 vastu võetud valimiskomisjoni otsused tühistataks enne maavalitsuse valimiskomisjoni koosolekut 15. jaanuaril 2007 (16´40“). Otsused on lihtsalt tühised (20´00“), alati võib haldusorgan oma otsuse tühistada (20´20“). Argumendina tõi kaebuse esitaja ka selle, et volikogu 18. septembri (ilmselt 2006. aasta) otsusel on kellegi vale allkiri ja see on ka tühine. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kaebuse esitaja kohta esitatud väited, et ta oli teinud katse ära osta oma ametnikku, ei ole ebakohased väärtushinnangud. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kuna tõendamist ei leidnud kostja hinnangu ebakohasus, ei ole tõendatud kaebuse esitaja väide selle hinnanguga enda au teotamise õigusvastasuse kohta ning puudub alus nõudeid rahuldada. Kuna kohtud leidsid tsiviilkohtumenetluses samasisuliste väidete puhul, et need ei ole õigusvastased ja ei riku kaebuse esitaja õigusi, sealhulgas ei

5 kahjusta tema mainet ning ei riku tema au ja väärikust, on põhjendatud ja mõistlik asuda samale seisukohale ka halduskohtumenetluses. Vastustaja on seisukohal, et puudub mittevaraline kahju, mida hüvitada. Kaebuse esitaja on väitnud oma kaebuses üksnes seda, et artiklis avaldatud informatsioon ei vasta tegelikkusele ja kahjustab kaebuse esitaja mainet ning teotab tema au ja väärikust, kuna teatest saab igaüks teha järelduse, et kaebuse esitaja tahtis toime panna kuriteo pakkudes ametnikule altkäemaksu. Vastustaja ei ole sellise käsitlusega nõus ja leiab, et kaebuse esitaja on ise oma tegevusega põhjustanud sellise õiguspärase väärtushinnangu avaldamise, millega seoses ei ole kaebuse esitajale mingit õigusvastast ja süülist kahju tekitatud. Kuigi vastustaja on seisukohal, et ebakohaseid väärtushinnanguid ei ole ta kaebuse esitaja kohta avaldanud, leiab vastustaja, et kaebuse esitaja poolt väljatoodud väärtushinnangute avaldamine tuleks lugeda õiguspäraseks ka juhul, kui kohus leiaks, et kaebuse esitaja kohta avaldatud väärtushinnangud on ebakohased. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole ebakohase väärtushinnangu avaldamise läbi toimunud isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Vastustaja on seisukohal, et tal oli väärtushinnangute avaldamiseks õigustatud huvi, kuna vastustaja peab oluliseks anda avalikkusele informatsiooni selle kohta, mis Loksa linnas toimub. Väärtushinnangu asjakohasus on ka kohtumenetluses kinnitust leidnud. Kaebuse esitaja on avaliku elu tegelane, millest tulenevalt peab ta taluma oma tegevuse suhtes avaldatud kriitikat enam kui mistahes tavaline isik. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab avaliku elu tegelane taluma üldsuse kõrgendatud huvi ja kriitikat nii tema isiksuse kui ka tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu. Riigikohus on oma otsustes tsiviilasjades 3-2-1-123-97 ja 3-2-1-11-04 asunud seisukohale, et avaliku elu tegelase au riivamine võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui tema kohta avalikkusele esitatud ning tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhinev informatsioon on selle isiku au ja hea nime suhtes eriti teotav. Kuna kaebuse esitaja oli poliitik, kes lisaks tegeles aktiivselt ajakirjandusega ja võttis pidevalt avalikult sõna Loksa linnas toimuva kohta, tuleb teda pidada avaliku elu tegelaseks. Eeltoodu põhjal peab kaebuse esitaja avaliku elu tegelasena taluma teiste isikute kriitilisi sõnavõtte enda suhtes, mis on esitatud seoses tema poliitilise tegevusega ja tema enda poolsete eelnevate avalike pöördumistega samadel teemadel, enam kui mistahes tavaline isik. Kaebuse esitaja pole tõendanud, et vaidlusalases artiklis sisalduvad ja tema poolt vaidlustatud andmed on ebaõiged ja tema au eriti teotavad, mistõttu on mittevaralise kahju nõue alusetu ja paljasõnaline. Eeltoodu põhjal ei esine kaebuse esitaja tegevuses õigusvastasust, vastustaja ei ole rikkunud kaebuse esitaja õigusi ja puudub kahju, mis võiks olla väidetava õiguste rikkumisega põhjuslikus seoses. Vastustaja on seisukohal, et isegi juhul, kui RVastS § 9 lg 2 sätestatud eeldused oleks täidetud (millega vastustaja mingil tingimusel ei nõustu), ei oleks rikkumise heastamiseks vajalik kahju rahaline hüvitamine, vaid piisaks näiteks vastavasisulisest kohtulahendist. RVastS § 9 lg 2 on seejuures sarnane VÕS §-ga 134 lg 2, mille kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2009 otsus asjas nr 3-3-1-80-09, p 12 ja 5. oktoobri 2006 otsus asjas nr 3-3-1-44- 06, p 14). Riigikohus on leidnud, et igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise

6 kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed (11. veebruari 2004 otsus asjas nr 3-2-1-11-04). Seega isegi juhul, kui RVastS § 9 lg 1 eeldused oleks täidetud, tuleks kahju hüvitamise taotluse lahendamisel arvestada seda, kuivõrd tekitatud kehaline või hingeline valu kahju hüvitamist õigustab. Vastustaja on seisukohal, et isegi juhul, kui artikliga oleks kaebuse esitaja õigusi rikutud, ei ole selle hüvitamiseks kohane viis raha maksmine. Esiteks tuleks arvesse võtta vastustaja süü vormi ja raskust, mis ilmselgelt on käesoleval juhul kas olematu või minimaalne. Samuti tuleb arvestada sellega, et artikkel on avaldatud enam kui kolm aastat tagasi. Kui artikkel oleks mõjutanud isikute arvamust kaebuse esitajast, oleks kaebuse esitaja saanud artikli olemasolust juba varem teada kui kolm aastat peale artikli ilmumist. Kaebuse esitaja väidab, et artikli tulemusena saab igaüks teha järeldusi selle kohta, et kaebuse esitaja on pakkunud altkäemaksu ja sellega on levitatud eksitavat informatsiooni. Kui see vastaks tõele, oleks kaebuse esitaja artiklist teada saanud vahetult peale artikli avaldamist, mitte enam kui kolm aastat hiljem. Kui artikkel oleks põhjustanud kaebuse esitajale mittevaralist kahju, oleks kaebuse esitaja kaebuse juba oluliselt varem esitanud. Riigikohtu otsus 3-2-1-111-96 sätestab põhimõtted, et ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla. Nimetatud põhimõtet on Riigikohus korranud oma otsuses 3-2-1-11-04, milles Riigikohus jõuab järeldusele, et igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks. Riigikohtu halduskolleegium 5. oktoobri 2006 otsuses 3-3-1-44-06 jagab tsiviilkolleegiumi seda seisukohta, leides, et halduskohtumenetluses ettenähtud õiguskaitsevahendid, eeskätt õigusvastasuse tuvastamise nõue võib rahuldamise korral olla piisav, heastamaks väiksema intensiivsusega au teotamisega tekitatud hingelisi üleelamisi. Samuti on isikul võimalik au teotavate ebaõigete andmete avaldamisel nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul.

10.09.2014 ja 12.09.2014 kaebaja täiendavad seisukohad seoses vastustaja vastusega Kaebuse põhiküsimuseks on asjaolu, et Loksa linn avalikustas ametliku teate, et O. Gogin pakkus Loksa linna ametnikule Toomas Metsmale altkäemaksu. HKMS § 59 lg 1 kohaselt menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Vastustaja esitas väga mahuka vastuse kaebusele, milles esitas väga palju erinevaid, s.h. asjakohatuid faktilisi asjaolusid. Kaebaja leiab, et kõik vastustaja poolt esitatud erinevad faktilised asjaolud on paljasõnalised ja tõendamata, ning palub kohut jätta neid arvestamata. Käesolevas asjas on tõendatud järgmised faktilised asjaolud: 1. Loksa linn Loksa Linnavalitsuse kaudu andis välja juunis 2010. a. Loksa linna ametliku väljaande nimetusega „Loksa Elu“ (edaspidi Loksa Elu). Seda tõendab Loksa Elu 2 lk-l tehtud selgitus, et Loksa Elu väljaandjaks on Loksa Linnavalitsus. 2. Loksa linn avalikustas Loksa Elus Loksa linna ametliku teate, mille allkirjastas Loksa Linnavolikogu esimees Rein Heina ja milles Loksa linn ametlikult teatas faktilise asjaolu, et Oleg Gogin pakkus Loksa linna ametnikule Toomas Metsmale altkäemaksu. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 298 lg 1 kohaselt altkäemaksu lubamise või andmise eest karistatakse ühekuni viieaastase vangistusega, s.t. see on kuritegu. Seega Loksa linn ametlikult teatas, et O. Gogin pani toime kuriteo (lubas altkäemaksu). Loksa linna ametlik teade oli avalikustatud Loksa Elus paberikandjal (tehtud teatavaks kõikidele

7 Loksa linna elanikele) ja Loksa Elu Internetversioonis (tehtut teatavaks inimeste piiramatu arvule). Alates juunist 2010. a kuni käesoleva kuupäevani Loksa Elu Internetversioon koos teatega on kättesaadav kõikidele Interneti kasutajatele. Kaebaja leiab, et sellega Loksa linn oluliselt kahjustas kaebaja mainet, teotas tema au ja väärikust ja tekitas mittevaralise kahju. Kahju tekitamine jätkub kui käesoleva ajani. Äärmiselt kohatu on see, et Loksa linn selle asemel, et lõpetada ebaseadusliku tegevuse, jätkab teate avalikustamist Internetis ja on seisukohal, et selline teade ja teate avalikustamine on õige ja õiguspärane. Vastustaja väidab, et teade, on väärtushinnang, aga mitte faktiväide. Selline vastustaja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja ei ole sellise väitega nõus. Kaebaja leiab, et on ilmselge, et lause „Oleg Gogin O.Gogin pakkus Loksa linna ametnikule Toomas Metsmale altkäemaksu“ on faktiväide. Selle toimingu – altkäemaksu pakkumise on võimalik kontrollida ja teha kindlaks, kas altkäemaks oli faktiliselt lubatud või ei olnud. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja pakkus ametnikule T. Metsmale altkäemaksu. Kaebaja esitab tõendina Põhja Politseiprefektuuri 19.01.2007. a teatise kriminaalmenetluse mittealustamise kohta, milles teatati Loksa linnavalitsusele, et O. Gogini 11.01.2007. a vestluses Loksa linnavalitsuse ametniku Toomas Metsmaga puuduvad kuriteo tunnused /tl 95/. Seega Loksa linn oli teadlik, et O. Gogini vestluses Loksa linnavalitsuse ametniku T. Metsmaga puuduvad kuriteo tunnused. O. Gogin oli Loksa Linnavolikogu esimees ajavahemikus 27.10.2005 kuni 09.02.2007, mida tõendavad Loksa Linnavolikogu protokollid /tl 96-99/. Volikogu esimehe O. Gogini vestlust linnametnik T. Metsma kuidagi ei saa tõlgendada altkäemaksu lubamisega. On oluline asjaolu, et Loksa linn on avalik võim ja temal puuduvad emotsioonid ja subjektiivsed arvamused. Vastavalt kohaliku omavalitsuse seadusele Loksa linn lähtub seadusest ja ametlikest dokumentidest. Seega kui Loksa linn avalikustas ametliku teate, et kaebaja pani toime kuriteo altkäemaksu lubamisega, siis selle teate aluseks peab olema mingi ametlik dokument. Tavaline inimene nii saabki aru sellest teatest. Loksa linn on teadlik, et sellist dokumendi ja toimingut ei ole ja seega teade oli avalikustatud rikkudes seadust ja ilmselge pahatahtliku eesmärgil kahjustada kaebaja mainet. Kaebaja leiab, et selline tegevus on Loksa linna jaoks lubamatu. Loksa linna ametlikus teates on teatatud, et 12.01.2007. a TV3 uudistes toonane Loksa linnapea Helle Lootsmann selgitas oma intervjuus: "Asi on selles, et valimiskomisjoni esimees uus jurist Toomas Metsma lindistas eile politseile eelnevalt teada antuna teda kui ametnikku äraostmiskatse. Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin." H. Lootsmann ei ole öelnud 12.01.2007 a. TV3 uudistes, et O. Gogin pakkus altkäemaksu. See on Loksa linna omapoolne täiendus. Loksa linn avaldas vale täienduse pahatahtlikult, selleks, et kahjustada kaebaja mainet. Kaebaja leiab, et on põhjendamatu vastustaja taotlus mõista O. Goginilt Loksa linna kasuks välja menetluskulud. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusorgani tegevuse vaidlustamisel haldusorgani menetluskulud peavad jääma tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral.

17.09.2014 vastustaja täiendavad seisukohad Käesolevaga esitab vastustaja seisukoha kaebuse esitaja menetlusdokumentide osas ja menetluskulude väljamõistmise taotluse. Kokkuvõttes jääb vastustaja oma seni esitatud seisukohtade juurde ning peab kaebuse esitaja väiteid põhjendamatuteks. Vastustaja kordab, et vaidlusalune Loksa kohalikus lehes avaldatud teade on sisuliselt refereering TV3 uudistest ning see sisaldab tsitaati H. Lootsmanni intervjuust (sellele viitavad selgelt ka artiklis olevad jutumärgid). Tegemist ei olnud uue väite või asjaoluga või Loksa linna seisukohaga, vaid H. Lootsmanni öeldud sõnadega, mis on vastavalt uudistes öeldule kirjalikult lehes kirja pandud.

8 Vastupidiselt kaebuse esitaja väidetele on vastustaja seisukohal, et Loksa linn ei ole vaidlusaluses artiklis väljendanud seisukohta küsimuses, kas kaebuse esitaja andis või ei andnud altkäemaksu. Artikli eesmärk oli üksnes kirjeldada uudistes öeldut. Artiklis oli märgitud: „12.01.2007. a TV3 uudistes toonane Loksa linnapea Helle Lootsmann selgitas oma intervjuus: „Asi on selles, et valimiskomisjoni esimees uus jurist Toomas Metsma lindistas eile politseile eelnevalt teada antuna temale kui ametnikule altkäemaksu andmist. Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin.“ (tõlkinud vastustaja esindaja, kuna eestikeelset artiklit kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud. 10. septembri 2014 menetlusdokumendile on kaebuse esitaja küll lisanud väljavõtte eestikeelsest ajalehest, kuid seal ei ole vaidlusalust artiklit). Sealjuures ei ole lehes eraldi rõhutatud, kas see ütlus on õige või väär. Vastustaja ei saa ise muuta H. Lootsmanni poolt intervjuus antud ütlusi ja kajastada avalikkusele väärinformatsiooni. Vale on kaebuse esitaja väide, et vastustaja on „ametlikult teatanud faktilist asjaolu, et Oleg Gogin pakkus Loksa linna ametnikule Toomas Metsmale altkäemaksu“ (10. septembri 2014 menetlusdokumendi lk 2, p 2). Ajalehe artiklis oli üksnes viide sellele, mida H. Lootsmann oli aastaid tagasi teleintervjuus öelnud ja milline oli sellega seonduva kohtuvaidluse tulemus. Tegemist ei olnud Loksa linna ametliku teate või seisukohaga. Kaebuse esitaja on oma 10. septembri 2014 menetlusdokumendis korduvalt viidanud sellele, et vastustaja on esitanud suurel hulgal faktilisi asjaolusid, mis on asjakohatud, paljasõnalised ja tõendamata. Selline kaebuse esitaja väide jääb vastustajale arusaamatuks. Vastustaja on peaasjalikult viidanud kohtupraktikale seoses mittevaralise kahju hüvitamisega ja leidnud, et käesoleval juhul ei esine eeldusi kahju hüvitamiseks. Kuna kaebuse esitaja ei ole selgitanud, milliste faktiliste asjaolude osas on tal vastustajale etteheiteid, siis on nimetatud väidetele võimatu vastu vaielda. Kaebuse esitaja väide, et vaidlusalune ajaleheartikkel on kõigile kättesaadav, ei vasta tõele, kuna tegelikkuses ei ole nii vana artikkel enam internetist kättesaadav. Kaebuse esitaja 10. aprilli 2014 menetlusdokumendi lisa 1 ei tõenda mingilgi viisil seda, et vastustaja on kaebuse esitajale tekitanud kahju. Samuti on arusaamatu kaebuse esitaja väide, et vastustaja jätkab Ametliku teate (ilmselt peab kaebuse esitaja silmas artiklit) avalikustamist internetis. Kaebuse esitaja ei ole lisanud ühtki viidet, mis leheküljel ja kus täpselt avaldamine väidetavalt toimub. Vastustaja ei ole mingit Ametlikku teadet avaldanud ja vaidlusalune artikkel ei ole internetis kättesaadav. Kaebuse esitaja on 12. septembri 2014 menetlusdokumendis esitanud esmakordselt ka väite, justkui ei oleks H. Lootsmann TV3 uudistes Oleg Gogini altkäemaksust rääkinud. Vastav väide ei ole tõendatud, mistõttu ei pea vastustaja vajalikuks käesoleval hetkel arhiivist nimetatud intervjuud välja nõuda. Vajaduse korral saab vastustaja seda teha. Vastustaja kordab, et samadel asjaoludel on kaebuse esitaja juba ühel korral tsiviilkohtumenetluses üritanud kahju hüvitamist nõuda (tsiviilasi 2-07-1729). Viidatud vaidluses asusid kohtud seisukohale, et samasisuline väide kaebuse esitaja tegevuse kohta oli väärtushinnang, mis oli mõistlikult kohane. Kohtud leidsid, et H. Lootsmanni hinnanguga ei teotatud kaebuse esitaja au õigusvastaselt. Õigusvastane tegevus on ka üks RvastS alusel kahju hüvitamise eeldustest (RvastS § 7 lg 1). Kuna kohtumenetluses on tuvastatud H. Lootmanni ütlus selle kohta, et kaebuse esitaja on teinud katse osta ära Loksa linnavalitsuse valimiskomisjoni esimees, ei ole õigusvastane, siis ei saa õigusvastane olla ka ajaleheartikkel, mis vastavat H. Lootsmanni ütlust kordab. Sellest tulenevalt ei ole vastustaja vastutuse eeldused täidetud (vastustaja tegevus ei ole õigusvastane). Kuna vastustaja ei ole rikkunud kaebuse esitaja õigusi ning vastustaja tegevus ei ole olnud õigusvastane, puudub alus RvastS alusel kahju hüvitamiseks. Isegi juhul kui vastustaja tegevus oleks olnud õigusvastane (millega vastustaja ei nõustu), puudub käesoleval juhul kahju, mida hüvitada ja Riigikohtu praktikast juhindudes piisaks üksnes kohtuotsusega kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse tuvastamisest.

9 Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ on kaebuse esitajale esitanud osutatud õigusabi osutamise eest 28. veebruaril 2014 arve nr 21402089 summas 1482,00 eurot /tl 109/, 31. märtsil 2014 arve nr 21403070 summas 78,00 eurot /tl 110/, 17. septembril 2014 arve nr 21409030 summas 1014 eurot /tl 111/. Eeltoodu põhjal on käesolevas haldusasjas nr 3-13-1189 kantud menetluskulu kogusummas 2574,00 eurot (kokku 16,5 töötundi). Kaebaja menetluskuludeks on eelkõige kohtuvälised põhjendatud kulud nagu lepingulise esindaja kulud seoses menetluses vajalike dokumentidega tutvumisega, nende analüüsimisega, koostamisega ning nende kohtule esitamisega ehk kliendile haldusasjaga raames õigusabi andmisel. Taotlusele lisatud arvete spetsifikatsioonides on tehtud tööd (menetluskulude nimekiri ja kulude koosseis) ning maht ja selgitused detailselt välja toodud. Vastustaja on seisukohal, et olukorras, kus kaebuse esitaja on ilmselgelt pahatahtlikult ning kõigi asjaosaliste aega kulutades esitanud perspektiivitu ja ebavajaliku kaebuse halduskohtule, on põhjendatud ja vajalik kaebuse esitajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine. Loksa Linnavalitsuses ei ole juristi, mistõttu on professionaalse õigusteenuse kasutamine hädavajalik. Käesolev vaidlus väljub ka Loksa linna igapäevasest tegevusest ja põhitegevusest (kohaliku elu korraldamine, mitte kahju hüvitamise nõuete menetlemine), mistõttu on menetluskulude väljamõistmine haldusorgani kasuks põhjendatud.

18.09.2014 kaebaja seisukohad seoses vastustaja 17.09.2014 vastusega Vastustaja väidab, et Loksa linna ametlikus väljaandes Loksa Elu avaldatud Loksa linna teade sisaldab tsitaati Helle Lootsmanni intervjuust (sellele viitavad selgelt ka artiklis olevad jutumärgid), et tegemist ei olnud uue väite või asjaoluga või Loksa linna seisukohaga, vaid H. Lootsmanni öeldud sõnadega, mis on vastavalt uudistes öeldule kirjalikult lehes kirja pandud. Vastustaja väidab, et tema ei saa ise muuta H. Lootsmanni poolt intervjuus antud ütlusi ja kajastada avalikkusele väärinformatsiooni. Vastustaja kinnitas, et 12.01.2007. a TV3 uudistes H. Lootsmann andis intervjuu, olles Loksa linnapea. Kaebaja on sellega nõus. Kaebaja leiab, et kuna intervjuu andis Loksa linnapea, siis Loksa linn on teadlik, mida ütles H. Lootsmann ja et intervjuus ei ole öelnud lauset „Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin“. See lause on pahatahtlikult lisatud Loksa linna poolt, ilmselt eesmärgiga kahjustada kaebaja mainet. Loksa linn on teadlik, et tema väide ei vasta tegelikkusele ja et H. Lootsmann ei ole öelnud intervjuus, et „Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin“. Seda tõendab Loksa linna ametlik teade avaldatud Loksa linna väljaandes märtsis 2010.a. Loksa linn avaldas teate pealkirjaga „Oleg Gogin kaotas ka Ringkonnakohtus“ http://www.loksa.ee/public/files/loksa_marts_2010.pdf, milles teatas, et „12.01.2007 a. avaldati TV3 uudistesaates Seitsmesed Uudised intervjuu toonase Loksa linnapea Helle Lootsmanniga, kes ütles: “Asi on selles, et linna valimiskomisjoni esimees uus jurist Toomas Metsma lindistas eile politseile eelnevalt teada antuna, kuidas seda öelda, äraostmiskatse, kus teda kui ametnikku taheti ära osta. Äraostja oli Oleg Gogin.“ /tl 120/. Loksa linna teade on allkirjastatud Loksa Linnavolikogu esimehe Rein Heina poolt. Kaebaja täiendavalt esitab tõendina 12.01.2007. a intervjuu videosalvestise (lisa 2, videosalvestis). Kuna vastustaja avaldas Loksa linna väljaandes ametliku teate lausega, et „Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin“ siis vastustajal on tõendamiskoormus tõendada seda asjaolu. Kaebaja esitas kohtule tõendi - H. Lootsmanni intervjuu stenogrammi koos 25.06.2013 määruskaebusega. Vastustaja taotluses menetluskulude väljamõistmiseks esitas arve nr 21402089 spetsifikatsiooni, milles kinnitas, et tutvus kõikidega haldusasja 3-13-1189 materjalidega. Seega vastustaja on teadlik, et kaebaja esitas eespool toodut väited ja tõendid. Ei vasta tegelikkusele ka Vastustaja väide (2 lk, allmärkus), et eestikeelset teadet kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud. 08.06.2013. a kaebaja esitas halduskohtule Loksa linna teate tõlke eesti keelde. Tõlge asub haldusasja toimikus. Vastustaja väidab, et on „vale on kaebuse esitaja väide, et vastustaja on „ametlikult teatanud faktilist asjaolu, et Oleg Gogin pakkus Loksa linna ametnikule Toomas Metsmale

10 altkäemaksu“. Kaebaja leiab, et Vastustaja väide on väär. Teade on avaldatud Loksa linna väljaandes Loksa Elus juuni numbris pealkirjaga „Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebusi menetlusse“ ja on Loksa linna ametlik teade järgmistel põhjustel: Loksa Elu on Loksa linna väljaanne, mille väljaandjaks on Loksa Linnavalitsus, ning Loksa linna teate allkirjastas Loksa Linnavolikogu esimees Rein Heina. Vastustaja väidab, et kaebuse esitaja väide, et vaidlusalune Loksa linna teade on kõigile kättesaadav, ei vasta tõele, kuna tegelikkuses ei ole nii vana artikkel enam internetist kättesaadav. Vastustaja väide ei vasta tegelikkusele. Seda saab väga lihtsalt kontrollida. Kaebaja palub kohut kohtuistungil tuvastada, et Loksa linna teade „Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebusi menetlusse“ on Internetist kättesaadav. Ei vasta tegelikkusele vastustaja väide, et samadel asjaoludel on kaebuse esitaja juba ühel korral tsiviilkohtumenetluses üritanud kahju hüvitamist nõuda (tsiviilasi 2-07-1729). Vastustaja väide, et tsiviilasjas 2-07-1729 menetleti samu asjaolusid ei vasta tegelikkusele, on paljasõnaline ja tõendamata. Vastustaja vastuses kaebusele esitas erinevaid faktiväiteid viidates tsiviilasjale 2-07-1729, sh lindistusele ja lindistuse faktiliste asjaoludele, kuid vastustaja ei ole neid asjaolusid tõendanud. Vastustaja väidab, et kohtud tuvastasid, et H. Lootsmanni väited ei olnud ebakohased väärtushinnangud, kuid ei ole toonud tõendeid, millised H. Lootsmanni väiteid kohtus menetleti, millised need väited olid ja millised on need faktilised asjaolud, mille alusel vastustaja tuli järelduse, et väited on väärtushinnang. Kaebaja leiab, et on ekslik seisukoht, et käesolev vaidlus väljub Loksa linna igapäevasest tegevusest ja põhitegevusest. Loksa Elu on Loksa linna väljaanne. Väljaandjaks on Loksa Linnavalitsus. Loksa linna teate allkirjastas Loksa Linnavolikogu esimees Rein Heina. Loksa linna teates informeeritakse, mida ütles toonane Loksa linnapea H. Lootsmann 12.01.2007. a TV3 uudistes. Seega Loksa linna teade oli tehtud Loksa linna igapäevase tegevuse ja põhitegevusese raames.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas asjas Oleg Gogin taotleb halduskohtul tunnistada õigusvastaseks Loksa linna toiming, mis seisnes ajalehe „Loksa Elu“ 2010. a juunikuu venekeelses numbris kaebajat puudutava valeteate avaldamises, ning mõista linnalt välja kaebajale tekitatud moraalse kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebaja väiteil artiklis avaldatud informatsioon kaebaja kohta ei vasta tegelikkusele ja kahjustas tema mainet, teotas tema au ja väärikust ning tekitas kaebajale mittevaralise kahju. Vastustaja Loksa linn kaebusega ei nõustu, vaidleb sellele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Samas leiab vastustaja, et alternatiivselt võib kaebuse rahuldada osaliselt (tuvastamisnõude osas), kuid rahuldamata tuleb kaebus jätta mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas.

2. Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, asjakohast kohtupraktikat, hinnanud poolte suulisi ja kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et Oleg Gogini kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

3. Vastavalt PS §-le 25 igaühel on õigus nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 kui üldnormi kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

11 Seega eelpool märgitud sätetest ja kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest tulenevalt peavad kahjuhüvitise nõudmiseks olema täidetud järgmised põhilised tingimused: isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kui kasvõi üks nendest elementidest puudub, kahju hüvitamist ei järgne. Riigivastutuse üldpõhimõtete kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis, kui teised õiguskaitsevõimalused on ammendatud ning naturaalrestitutsiooni kohaldada ei ole enam võimalik ehk taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada tühistamisja kohustamiskaebuste (RVastS § 3-6) kaudu. Osundatud viisideks on haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue (§ 3), toimingu lõpetamise nõue (§ 4) ning haldusakti andmise või toimingu sooritamise hoidumise nõue (§ 6). Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg 2 järgi mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Vastavalt RVastS § 12 lg-le 1 kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. RVastS §-s 13 on sätestatud vastutuse piirangud, sh lg 1 kohaselt hüvitise suuruse määramisel arvestatakse: 1) kahju tekkimise ettenägematust; 2) objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskust; 4) eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.

4. Antud juhul ei ole poolte vahel vaieldav, et vaidlusaluses artiklis kajastatud endise Loksa linnapea Helle Lootsmanni intervjuus 12.01.2007. a TV3 „Seitsmestes uudistes“ ütles H. Lootsmann järgmist: „Asi on selles, et valimiskomisjoni esimees, uus jurist Toomas Metsma lindistas eile politseile eelnevalt teada antuna, kuidas seda öelda, äraostmiskatse, kus teda kui ametnikku taheti ära osta. Äraostja oli Oleg Gogin.“ Samuti ei ole vaidlust selles O. Gogini hagi H. Lootsmanni vastu ebaõigete andmete ümber lükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-07-1729) jäeti Harju maakohtus ja Tallinna ringkonnakohtus rahuldamata ning Riigikohus O. Gogini kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Sealjuures Harju maakohus asus oma 30.09.2008 otsuses seisukohale, et kaebaja ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna tegemist oli väärtushinnanguga ja selline informatsioon ei sisalda andmeid. Samuti leidis kohus, et H. Lootsmanni väited ei olnud ebakohased väärtushinnangud. Seega, kui Loksa linn oleks ajalehe „Loksa Elu“ vaidlusaluses venekeelses artiklis tsiteerinud õigesti H. Lootsmanni sõnu, ei saaks olla ühelgi juhul tegemist õigusvastase toiminguga, mis võiks kahjustada kaebaja mainet ja/või teotada tema au ja väärikust. Kohaliku omavalitsuse tegevuse üks põhimõtteid on tegevuse avalikkus, mis tähendab ka vastava linna või valla elanike teavitamist olulistest, avalikkust huvitavatest asjaoludest. Olukorras, kus O. Gogini (kes on olnud ka vallavolikogu esimees) ja Loksa linna vahel on olnud arvukalt kohtuvaidlusi ning antud juhul oli kaebaja süüdistanud linnapead teleesinemises valeandmete esitamises, oli kohtu hinnangul põhjendatud valla ajalehes vallaelanike informeerimine, kuidas kulgesid ja lõppesid konkreetsed kohtuvaidlused, sh nimetatud hagiasi H. Lootsmanni vastu.

5. Kohus eeldab, et kuivõrd kohaliku omavalitsuse asjaajamise keel on eesti keel ja ajalehe „Loksa Elu“ uudiste leheküljel avaldatud artikli allkirjastas Loksa Linnavolikogu esimees Rein Heina, siis on artikkel algselt koostatud eesti keeles. Kohtule nimetatud algteksti esitatud ei ole. Küll on aga kohtu käsutuses koopia eestikeelse ajalehe „Loksa Elu“ artiklist „Oled Gogin

12 kaotas ka Ringkonnakohtus“, kus on tsiteeritud H. Lootsmanni intervjuu viimast lauset õigesti – „Äraostja oli Oleg Gogin“ /tl 120/. Samas, olgu tegemist tõlkeveaga või juba algselt valesti tsiteerimisega, vastutust kannab ikkagi Loksa linn, sest ajalehe väljaandja on Loksa Linnavalitsus /tl 91/. Samuti ei saa olla kahtlust, et venekeelses tekstis öeldu tähendab altkäemaksu andmist (kuigi eelnevas lauses on räägitud ka äraostmiskatsest) ja H. Lootsmann ei ole väitnud, et O. Gogin oleks altkäemaksu pakkunud. Kui „äraostmine“ on kõnekeelne termin ja väärtushinnang, siis „altkäemaks“ on juba konkreetne juriidiline termin ning selle andmine/lubamine/pakkumine on KarS järgi kvalifitseeritav süütegu. Kui artiklis väidetakse, et „Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin“, siis ei ole enam tegemist väärtushinnanguga, vaid konkreetse fakti esitamisega. PS § 22 lg 1 järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Et kaebajat ei ole altkäemaksu andmises/pakkumises või selle katses süüdi mõistetud (keeldutud on ka kriminaalmenetluse alustamisest pistise andmist käsitleva paragrahvi alusel, tl 95), on tegemist valeväitega/valeandmete esitamisega ja järelikult ka vastustaja õigusvastase toiminguga. Kuivõrd niisugune valeväide esitati vallaelanike seas levitatavas ajalehes ja interneti väljaandes oli ajaleht kättesaadav ka laiemale avalikkusele, siis on kahtlemata valeväite esitamine iseenesest juba O. Gogini subjektiivseid õigusi rikkuv ja tema mainet kahjustada võiv. Lisaks kohus tuvastas kohtuistungil, et kõnealune artikkel on Internetist siiani kättesaadav.

6. Vaatamata eeltoodule ei ole kohtu arvates aga põhjendatud vastustajalt kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine, ja seda järgmistel põhjustel. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga alati kaasa tuua kahju hüvitamist rahas. See oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine (vt nt Riigikohtu 20.10.2011 määruse p 18 asjas nr 3-3-1-43-11, 11.12.2009 otsuse p 12 asjas nr 3-3-1-80-09 ja 05.10.2006 otsuse p 14 asjas nr 3-3-1-44-06). Kaebaja ei ole tõendanud ning kohus ei leia, et rikkumine oleks olnud niivõrd intensiivne (raske), et selle hüvitamine oleks vajalik rahas. Kaebaja väited tema maine olulisest kahjustamisest on paljasõnalised ning objektiivsed asjaolud ei kinnita seda samuti. Kaebuse esitaja väiteil sai ta 2013. a aprillis teada, et Loksa linn on avaldanud 2010. a juunis Loksa linna ametlikus väljaandes Loksa Elu teate pealkirjaga „Riigikohus ei võtnud Oleg Gogini kassatsioonkaebust menetlusse“, ja kaebaja pöördus alles 03.06.2013 kohtusse, st 3 aastat pärast artikli ilmumist. Seega kuni artiklist väidetava teadasaamiseni ei olnud artikkel kaebajale mingit tuntavat negatiivset mõju avaldanud, vastasel korral oleks ta sellest varem teada saanud. Loogiline on, et just ilmumise järgselt oleks pidanud artikli võimalik negatiivne mõju kaebajani jõudma. Et see nii ei olnud ja kaebaja sai sellest teada ligi kolme aasta möödudes, siis ainuüksi see asjaolu kinnitab, et intensiivset au ja väärikuse riivet ei ole olnud. Lisaks kohus märgib, et ega ka nn äraostja-kuulsus ei ole oluliselt meeldivam kui nn altkäemaksuandja-kuulsus. Kõnekas on ka fakt, et pärast tema kohta käivast artiklist ja selles sisalduvast valeväitest teadasaamist ei pöördunud kaebaja koheselt Loksa linna poole kohustamisnõudega (kõrvaldada eksitav artikkel internetist, esitada õiendus vms). Kohtuistungil esitatud väide, et O. Gogin palus artikli kustutada, aga sellest keelduti, on taas paljasõnaline: kohtule pole esitatud ei vastavat pöördumist ega keeldumist, samuti pole algses kaebuses niisugustele asjaoludele isegi viidatud. Ka kohtule ei ole sellekohaseid nõudeid esitatud. Seega kaebaja ei ole olnud tegelikult huvitatud oma õiguste (maine) kiirest taastamisest, naturaalrestitutsiooni kohaldamisest, vaid on asunud kohe rahalist hüvitist taotlema. RVastS § 7 lg 1 aga, nagu

13 kohus eelnevalt osundas, näeb rahalise hüvitise ette üksnes siis, kui muud võimalused on ammendunud. Toodud asjaoludel kohus peab artiklis esitatud valeväitega kaebajale tekitatud mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks käesoleva kohtuotsusega Loksa linna toimingu õigusvastasuse tuvastamist.

7. HKMS § 108 lg 2 järgi kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled on mõlemad taotlenud vastaspoolelt menetluskulud välja mõista: Oleg Gogin summas 2400 eurot (õigusabi eest 2135 eurot, riigilõiv kaebuse esitamiselt 250 eurot ja määruskaebuse esitamiselt 15 eurot) /tl 7, 26, 121-129/ ning Loksa linn summas 2574 eurot /tl 107-115/. Vastustaja ei pea kaebaja menetluskulusid põhjendatuks, tema hinnangul oleks mõistlik kulu 1000 eurot. Kaebaja leiab, et vastustaja taotlus on lisaks ebaselgustele ka tervikuna põhjendamatu, kuna Loksa linn peab olema suuteline ise ennast kohtus esindama. Seetõttu O. Gogin palub jätta vastustaja menetluskulude taotlus rahuldamata.

8. Kohus leiab, et pooled on taotlenud menetluskulude hüvitamist seaduses ettenähtud korras ja kulude kandmine on tõendatud. Kõigepealt võtab kohus seisukoha O. Gogini menetluskulude suuruse osas. Kohus leiab, et kuivõrd kaebus kahju hüvitamise osas jääb rahuldamata, siis O. Gogini tasutud riigilõivust tuleb vastustajal kaebajale hüvitada 30 eurot (15 eurot tuvastamisnõude ja 15 eurot määrusekaebuse eest - mõlemad rahuldati). Samuti loeb kohus põhjendatuks kaebaja õigusabikulud summas 1100 eurot. Kokku tuleb Loksa linnal hüvitada O. Goginile menetluskulud summas 1130 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

9. Kohus ei jaga täiel määral vastustaja seisukohta, et kaebuse esitaja on ilmselgelt pahatahtlikult ning kõigi asjaosaliste aega kulutades esitanud perspektiivitu ja ebavajaliku kaebuse halduskohtule, kuna kaebus osaliselt rahuldati. Ka ei nõustu kohus vastustaja väitega, et kuna Loksa Linnavalitsuses ei ole juristi, oli professionaalse õigusteenuse kasutamine hädavajalik. Tegemist ei ole keeruka juriidilise vaidlusega – sisuliselt on olnud vaidlus selle üle, kas endise linnapea sõnu on venekeelses artiklis kajastatud õigesti ja kas see on kahjustanud kaebaja õigusi. Käesolev vaidlus ei välju Loksa linna igapäevasest tegevusest, kuna linna ajalehte annab välja linnavalitsus ja tema ülesannetesse kuulub ka elanike adekvaatne teavitamine linnas toimuvast. Loksa linnal on vähemalt üks juriidilise haridusega isik – linnasekretär. Seega, arvestades ühtlasi sellekohast kohtpraktikat, ei pea kohus õiglaseks ega põhjendatuks vastustaja menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ka osaliselt. Loksa linna menetluskulud peavad jääma tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik