3-14-50322/19 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-14-50322

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014 Pärnu kohtumaja. Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-14-50322 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi OÜ Espo kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Keskkonnaameti 29.11.2013 korraldusega nr PV 1-15/13/309 väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/323312 punktid 5.1, 5.8, 5.10 ning saata selle osas asi uuesti otsustamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

31. oktoober 2014.

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja OÜ Espo (esindajad juhatuse liikmed M. P ja

H. L). Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja Keskkonnaamet (esindaja Lüüli Junti).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Espo kaebus halduasjas nr 3- 14-50322.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 31. oktoobril 2014.

3-14-50322

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

14.03.2013 14.03.2013 14.03.2013 14.03.2013 esitas OÜ Espo vee erikasutusloa saamiseks (tl 58-59). 29.11.2013 29.11.2013 29.11.2013 29.11.2013 Keskkonnaameti korraldusega nr PV 1-15/13/309 väljastati OÜ- le Espo vee erikasutusluba nr L.VV/323312 Tarvastu jõe paisutamiseks Pikru paisjärvel normaalpaisutustasemel (NPT) 49,65 (+-5 cm) ja hüdroenergia kasutamiseks koguvõimsusega 70 kW (tl 9-11). Korralduse p 2 järgi on ülejäänud tingimused vee erikasutusloas nr L.VV/323312 (tl 12-15). 23.12.2013 .12.2013 .12.2013 .12.2013 esitas OÜ Espo vaide vee erikasutusloa nr L.VV/323312 osaliseks muutmiseks (tl 18-19). 03.01.2014 03.01.2014 03.01.2014 03.01.2014 täpsustas osaühing esitatud vaiet (tl 22-24). 12.02.2014 12.02.2014 12.02.2014 12.02.2014 Keskkonnaameti vaideotsusega nr 1-4.1/14/107 jäeti vaie rahuldamata (tl 27-31). 14.03.2014 14.03.2014 14.03.2014 14.03.2014 esitas OÜ Espo kohtule kaebuse vee erikasutusloa nr L.VV/323312 punktidele 5.1, 5.8, 5.10 (tl 6). 17.04.2014 17.04.2014 17.04.2014 17.04.2014 täpustas kaebaja esitatud kaebust (tl 39-40). 20.06.2014 20.06.2014 20.06.2014 20.06.2014 esitas vastustaja vastuse kaebusele ning vastuväiteid kinnitavad tõendid (tl 47-50, 52-63). 17.10.2014 17.10.2014 17.10.2014 17.10.2014 täpsutas vastustaja oma väiteid (tl 69, 72-119).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgituste kohaselt on vee erikasutusloa punktis 5.1 lubatud vee normaalpaisutustasemest kõrvalekalle +/- 5 cm. Kaebaja väidetel ei ole lubatud kõrvalekalle piisav, kuna juba ainuüksi ühesuunalise tuule mõjul võib paisjärve ühe kalda veetase tõusta või langeda üle lubatud kõrvalekalde piiri ilma paisjärve sissevoolu suurenemiseta. Kaebaja hinnangul on põhjendatud lubada normaalpaisutustasemest kõrvalekalle vähemalt 1 dm - soovitavalt 2 dm - sellist ulatust on soovitatud ka eksperthinnangus. Vastustaja poolt kirjeldatud olukorra lahendamiseks soovitatud tegevust (reguleerida veetaset), ei ole võimalik täita, kuna kirjeldatud olukord toob kaasa veetaseme tõusulanguse tsüklilise muutumise. Juhul, kui kõrvalekalle lubada kuni 10 cm, on vee erikasutusloaga sätestatud nõuded täidetavad. Vee erikasutusloa p 5.8 alalpunktis 1 toodud nõue, mille kohaselt tuleb olukorras, kus paisjärve veetase on ülemisel tasemel, tagada HEJ automaatjuhtimissüsteemi abil paisjärve stabiilne normaalpaisutustasemest kinnipidamine. Kirjeldatud nõuet ei ole ole võimalik täita, kuna vee erikasutusloaga lubatud kõrvalekalle normaalpaisutustasemest ei ole piisav. Olemasoleva automaatjuhtimissüsteemiga ei ole võimalik seda nõuet täita, kuna automaatikat kasutatakse HEJ turbiinide töö juhtimiseks. Loas ei saa taolisi nõudeid esitada, kuna veetaseme tagamiseks vajaliku tehnika üle otsustab paisu kasutaja. Erikasutusloast tuleb välja jätta p 5.10 alapunkt 6, kuna see ei käsitle vee erikasutust. Paisu ja paisjärve likvideerimine saab

3-14-50322

toimuda ehitusseadusega sätestatud korras, mille menetlemine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt ei saa vee erikasutusloas reguleerida looduslikke protsesse ega arvestada erinevaid tuule suundi. Vee erikasutusloa p 5.8 alalpunktis 1 on toodud paisutustasemed. Juhul, kui tekib kaebaja poolt kirjeldatud olukord, mille tõttu ei ole võimalik järgida lubatud veetaseme kõikumist, on tegemist eriolukorraga ja see tuleb fikseerida hoolduspäevikus. Lubatud veetaseme kõikumiste vahemiku määramine on vastustaja otsustada. Otsuse tegemisel võttis vastustaja arvesse eksperdi arvamust.

Veepinna kõrgus paisjärves sõltub üldjuhul reguleeritud veetasemest ja vooluhulga suurusest. Tarvastu jõele on iseloomulik veetaseme ja vooluhulga kiired muutused, mis võivad võimalikult kõrgele reguleeritud veetasemega paisjärves tekitada üleujutusohu ja avariiolukorra paisjärve läheduses kulgeval maanteel, mistõttu on kõrvalekalle +/- 5 cm optimaalne kirjeldatud olukordade vältimiseks. Hüdroenergia kasutamiseks on vajalik koguda paisjärve vett. Vett kogutakse kõrgeima paisutustasemeni ning seejärel läheb turbiin tööle. Tarvastu jõe vooluhulk sõltub turbiinide veekasutusest.

Kui turbiinid ei tööta, toimub vee kogumine ning allpool olev jõeosa saab oma vee lekkivate paisulaudade vahelt. Turbiini käivitumisel suureneb paisust allpool olevas jõe osas veevooluhulk mitmekordselt. Mida suuremad on veevooluhulga kõikumised, seda ulatuslikum on nende mõju jõeelustikule ning teatud olukordades võib see olla hukatuslik. Kaebaja tegevuse kontrollimisel vee erikasutusloa täitmisel tuvastati sellised olulised puudused, mille tõttu tekkisid vastustajal põhjendatud kahtlused, et avastatud puudused olid taotluslikud. Puuduste tõttu ei olnud võimalik kontrollida, kas lubatud veetaseme kõikumistest peetakse kinni või mitte.

Juhul, kui turbiinid ei tööta ning nende abil ei ole võimalik veetaset reguleerida, on tegemist erijuhtumiga, mis tuleb fikseerida hoolduspäevikus. Paisu konstruktsioon ja hüdrotehniline lahendus peavad võimaldama reguleerida veetaset vee erikasutusloaga määratud piirides. Millist tehnikat selleks kasutatakse, on loa taotleja valik. Pikru paisul saab veetaset reguleerida turbiinide veekasutusega või varjade avamisega. Tubiinid töötavad kas automaatvõi käsitsijuhtimissüsteemil. Varjade avamisega reguleeritakse paisjärve veetaset maksimaalse veevoolu korral, kui veetase hakkab ületama lubatud kõrgeimat paisutustaset.

Kaebaja poolt esitatud taotluse kohaselt kasutab ta elektrienergia tootmiseks turbiine ning paisutustaseme mõõtmiseks veemõõdulatti ja veetaseme andurit. Turbiinide töö toimub veetaseme andurite abil. Arvestades seda, et turbiinide töö toimub automaatjuhitmisel, on põhjendatud nõue kasutada veetaseme vahemiku hoidmiseks automaatjuhtimissüsteemi. Kaebaja ei ole haldusmenetluses ega kohtumenetluses toonud esile teisi meetodeid, kuidas on tal võimalik tagada nõutud veetase. Vee erikasutusloa taotlusmaterjalide lahutamatuks osaks on paisutuse likvideerimise ja selle mõjuala korrastamise meetmete kirjeldus.

Kui

3-14-50322

paisutaja enam erikasutusluba ei taotle või talle seda ei väljastata, tuleb paisutamine lõpetada vastavalt vee erikasutusloa andja poolt esitatud tingimustel. Paisutust on teatud juhtudel võimalik likvideerida varjade eemaldamisega. Kui paistust sel moel likvideerida ei ole võimalik ning osutub vajalikuks paisu lammutamine, tuleb vastava loa saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

KOHTU KOHTU KOHTU KOHTU PÕHJENDUSED PÕHJENDUSED PÕHJENDUSED PÕHJENDUSED

Kaebaja taotleb tühistada vee erikasutusloa punktid 5.1, 5.8 ja 5.10. Vee erikasutusloa punktis 5 on toodud nõuded veekogu paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks (tl 13-15).

Kaebuse kohaselt ei ole vee erikasutusloa punkt 5.1 täidetav, kuna loaga lubatatud normaalpaisutustasemest kõrvalkallete määratlemisel ei arvestatud tegelikku olukorda paisjärvel: keskmise ühesuunalise tuule mõjul võib paisjärve ühe kalda veetase tõusta või langeda lühiajaliselt vähemalt 1 dm võrra olenemata paisjärve toimunud vee sissevoolust. Kaebaja hinnangul peaks paisutustaseme kõikumine olema lubatud vähemalt +/- 10 cm, soovitavalt 20 cm. Vee erikasutusloa punkti 5.1 järgi on Pikru paisjärvel lubatud normaalpaisutustase 49,65 (+/- 5 cm) abs, kõrgeimaks paisutustasemeks 49,75 m abs ja madalaimaks 49,20 m abs. Paisutustasemed tuleb fikseerida mõõtelatil (tl 13). Kaebaja poolt viidatud ekspertarvamuses märgib ekspert, et tavaolukorras võiks paisjärves normaalpaisutustaseme muutus olla 10-20 cm üles ja alla (tl

104 pöördel-105). „Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta“ (edaspidi „nõuded“ vastavas käändes) on vastu võetud Keskkonnaministri 27.07.2009 määrusega nr 39 ning kehtisid vaidlustatut korralduse vastuvõtmise ajal. Nõuete § 2 kohaselt tuleb paisutamist korraldada viisil, mis tagab selle mõjupiirkonnas vee erikasutusloas määratud vooluveerežiimi ja veetaseme. Kaebaja väidetel ei ole vaidlustatud nõuet võimalik täita, sest ühesuunalise tuule mõjul kujuneb ajupaugu efekt, kus vee taseme tõusu-languse tsükkel pidevalt kordub. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema kirjeldusi tuule mõjul tekkiva olukorra kohta paisjärvel. Vastustaja ei ole kaebeväiteid tuule mõju osas kahtluse alla seadnud, kuid vastustaja hinnangul saab kirjeldatud asjaolu arvestada veetaseme reguleerimisel (tl 28 pöördel). Korralduse kohaselt on erikasutusloas paisutustaseme määratlemisel arvesse võetud 2012 aastal toimunud mõõtmistulemusi, mille järgi on veetase Pikru paisjärves pidevalt väga kõrge (tl 10). Vaideotsuses märgiti, et 2012 aasta mõõtmistulemuste hindamisel leidis ekspert, et veetase paisjärves on liiga kõrge. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on määratud paisutustase optimaalne arvestades seda, et

3-14-50322

paisjärvest 5 meetri kaugusel kulgeb maantee ning veetaseme kõikumine rohkem kui 10 cm võib kahjustada teetammi (tl 28). Kaebaja vaideotsuses toodud põhjendusi kahtluse alla seadnud ei ole. Hinnates asjas esitatud väiteid ja tõendeid, ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et määratud paisutustasemed välistavad veekogu paisutamise ja veetaseme alandamise nõuete kohase toimimise.

Kaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab kaebaja vee erikasutusloa p 5.8 alalpunkti 1 (tl 6, pöördel ja 39 pöördel). Kaebaja väidetel ei ole vaidlustatud nõuet võimalik täita kaebuse p 1 selgitatud olukorras. Kasutatav automaatika on turbiinide juhtimiseks, mida ei saa kasutada igas olukorras veetaseme reguleerimiseks – kui HEJ ei tööta. Vastustaja ei saa veekasutusloas esitada tehnilisi nõudeid. Hüdroenergia tootmisel ja kasutamisel tuleb vee erikasutusloa p 5.8 alapunkti

1 järgi paisu ülemise veetaseme korral tagada HEJ automaatsüsteemi abil pidevalt paisjärve stabiilne normaalpaisutustase 49,65 (+/- 5 cm) m abs. Lähtudes nõuete § 3 lg 1, lg 2 määratakse paisu tekitatava paisutustaseme suurim ja väikseim absoluutkõrgus vee erikasutusloas ning paisu konstruktsioon ja hüdrotehniline lahendus peavad võimaldama reguleerida veetaset vee erikasutusloaga määratud piires. Kaebaja taotluse kohaselt kasutab ta paisutustaseme mõõtmiseks veemõõdulatti ja veetaseme andurit (tl

58 pöördel). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja poolt kasutatavate turbiinide töö toimub automaatjuhtimisel – turbiinid käivituvad veetaseme andurite abil ning lakkavad töötamast olenevalt veetasemest. Oluline on märkida, et vaidlustatud punkt sätestab nõuded hüdroenergia tootmisel ja kasutamisel. Eksperthinnangu kohaselt on Pikru hüdrosõlme põhiturbiini tööks minimaalselt vajalik veehulk pidevalt tagatud. Vesiveskisse paigaldatud turbiini saab kasutada suurvee perioodil, kui selle tööks on tagatud vajalik pidev vooluhulk (tl 106). Juhul, kui mingil põhjusel mõlemad turbiinid ei tööta, saab paisjärvest vett ära juhtida ülevooluregulaatori kaudu, mille ava kaudu on võimalik korraldada liigvee läbilaskmine (tl 107). Kaebaja väited selle kohta, et vaidlustatud nõuet ei ole võimalik täita kaebuse p 1 selgitatud olukorras, on paljasõnalised. Kaebaja ei ole haldusmenetluses ega kohtumenetluses selgitanud, milliste vahenditega on kaebajal võimalik reguleerida veetaset vee erikasutusloaga määratud piires.

Kaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab kaebaja vee erikasutusloa p 5.10 alalpunkti 6 (tl 6 pöördel, ja 39 pöördel). Kaebaja väidetel ei käsitle vee erikasutusloa punkt 5.8. alap 6 vee erikasutust ning tuleb seetõttu loast välja jätta. Nimetatud punktiga on vastustaja ületanud talle antud pädevust. Kaebaja selgituste kohaselt on pais ning paisjärv ehitised ning paisu likvideerimine saab toimuda ehitusseaduse alusel kohaliku omavalituse poolt antud loa alusel.

3-14-50322

Loa punktis 5.10 on sätestatud paisu omaniku vastutus ja kohustused. Nimetatud punkti alap 6 sätestab, kui paisutaja ei taotle vee erikasutusloa lõppedes uut luba või paisutajale ei väljastata põhjendatult loa andaja poolt paisutamiseks uut luba, tuleb paisutamine vastavalt vee erikasutusloa andja poolt esitatud tingimustele lõpetada. Eespool nimetatud tingimused antakse paisu valdaja poolt esitatud paisutuse likvideerimise ja paisutuse mõjuala korrastamise kava alusel (tl 14 pöördel). Veeseaduse (VeeS) § 171 sätestab alused veekogu veetaseme alandamiseks ja paisutuse likvideerimiseks. Lähtudes nimetatud paragrahvi lg-st 1 määratakse veekogu veetaseme alandamise tingimused vee erikasutusloas. Nõuete § 8 lg 1 sätestas, juhul kui paisutamiseks antud vee erikasutusloa kehtivuse lõppedes ei ole paisu omanik või valdaja taotlenud paisutamise jätkamiseks uut luba või kui vee erikasutusloa andja keeldub uue loa andmisest, peab vee erikasutusloa omaja olemasoleva loa kehtivuse lõppedes alandama veekogu veetaseme enne loa andmist olnud tasemele ja korrastama veekogu paisutusala. Hinnates eelpool viidatud sätte sisu on vee erikasutusloa punkt 5.8. alap 6 all silmas peetud vee paisutust ning vee paisutamise tulemusel tekkinud veekogu (paisutusala) VeeS ja nõuete mõttes, mitte paisu kui ehitist ehitusseaduse mõttes. Arvestades eeltoodut oli vaidlustatud punkti vastuvõtmine vastustaja pädevuses.

Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud taotluse hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes viidatud sättest jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja poolt kantud võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik