3-13-2077/50 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2077 Haldusasi TU kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.08.2013 käskkirja nr 3-1/126 õigusvastaseks tunnistamiseks ning suurendatud hüvitise, s.o kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja: TU, esindaja Tiina Raja Vastustaja: Tallinna linn, esindajad Arnold Vismann ja Jaan Mets Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus TU apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada TU apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-2077. 3. Teha asjas uus otsus, millega tunnistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.08.2013 käskkiri nr 3-1/126 õigusvastaseks ja mõista Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt TU kasuks välja hüvitis kahe ja poole kuu keskmise töötasu ulatuses. 4. Mõista Tallinna linnalt TU kasuks välja menetluskulud summas 100 (ükssada) eurot. Muus osas jätta TU taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 1. detsembril 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-13-2077 2(9) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohTU-istungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. TU töötas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektori ametikohal. 2. Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2013 korralduse nr 1122-k punktiga 1 muudeti Tallinna Linnavalitsuse 27.02.2013 korralduse nr 237-k „Tallinna linna ametiasutuste koosseisunimestikud koos teenistuskohtade palgaastmetega“ lisa 9 „Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisunimestik koos teenistuskohtade palgaastmetega“ ja nähti muu hulgas ette kontrolliosakonna kaotamine ja selle ülesannete andmine patrulliosakonnale. Seejuures vähendati ameti koosseisu 12 teenistuskoha võrra. 3. 26.08.2013 kirjaga nr 3-8/4474 teavitas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet TU, et ta vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu 31.08.2013 seoses kontrolliosakonna inspektori ametikoha kaotamisega ameti koosseisust. Kirjas selgitati, et koondamisel on arvesse võetud ametnike haridust, töökogemusi, teadmisi ja oskusi. Vaatamata töökogemusele esineb TU-i vormistatud menetlusdokumentides vigu ning hooletult tehtud parandusi. Ametile on laekunud palju kaebusi TU-i kui ametniku käitumise ja suhtlemisoskuse kohta. Lisaks märgiti teatises, et ametil ei ole pakkuda kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat, eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta.

4. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.08.2013 käskkirjaga nr 3-1/126 vabastati TU teenistusest alates 31.08.2013 koondamise tõttu ATS § 90 lg 1 p 2 alusel, maksti välja hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses ja palk etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest, samuti kompensatsioon kasutamata puhkuse eest.

5. TU esitas 03.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles pärast nõude muutmist soovitakse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.08.2013 käskkirja nr 3-1/126 õigusvastaseks tunnistamist ja ATS § 105 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses.

Kaebaja koondati vastustaja juurest tema haiguse ajal, mistõttu sai ta koondamisest teada alles peale haigust tööle ilmudes, kus ta tutvus nii koondamisteatise kui ka teenistusest vabastamise käskkirjaga.

Vastustaja ei põhjendanud kaebaja koondamist. Kuigi vastustaja väidab, et kaebaja koondamisele eelnes erinevate näitajate võrdlus teiste samadel ametikohtadel töötavate ametnikega, siis tõendeid sellise võrdluse tegemise kohta vastustaja esitanud ei ole. Samuti ei ole sellist võrdlust tutvustatud enne koondamist kaebajale, kes oleks saanud veenduda selles, et tema näitajad jäävad alla teiste ametnike vastavatele näitajatele ja koondada tuleb tõepoolest

3-13-2077 3(9) just kaebaja. ATS § 103 sätestab nõuded, mida peab sisaldama haldusakt, millega ametnik teenistusest vabastatakse. Nimetatud paragrahvi lg 2 p 4 kohaselt peab haldusakt sisaldama ka vabastamise põhjendust. Käskkirjas seda ei sisaldu. Teatises on koondamise põhjenduseks toodud kontrollimatud ja otsitud väited, mis ei põhine faktidel.

Kaebajal on antud ametikohal nõutav haridus ning võrreldes kaebaja haridust teiste patrulliosakonna inspektorite haridusega, selgub, et patrulliosakonna 22 inspektori seas on teisigi keskharidusega ametnikke. Kaebajal on antud ametikohal töötamiseks ka vajalik töökogemus. Kaebaja tööstaaž avalikus teenistuses oli koondamise päeva seisuga 9 aastat 8 kuud ja 28 päeva ning kuigi teiste patrulliosakonna inspektorite tööstaaž ei ole teada, siis ilmselgelt on samal ametikohal töötajate seas ametnikke, kellel nii suurt töökogemust ei ole. Puudub võrdlus, kellega kaebaja oskusi ja teadmisi võrreldi ja millised olid selle võrdluse kriteeriumid. Vastustaja on esitanud teatises väite, et kaebaja menetlusdokumendid on koostatud vigadega ja hooletult tehtud parandustega, kuid ei ole lisanud selle juurde tõendeid. Tutvustatud ei ole selliste kaebuste lahendamise tulemust, milles oleks jõutud järeldusele, et kaebused oleksid olnud õigustatud ning kaebaja käitumine ja suhtlemisoskus oleks puudulik.

Üheks olulisemaks ametnike kõrvutamise ja võrdlemise kriteeriumiks on töötulemused. Sellisel ametikohal töötavate ametnike töötulemustest selget ülevaadet saada on üsna keeruline, kuna ametnike tööülesanneteks on ametijuhendi kohaselt kontrolliosakonnale pandud ülesannete täitmine, järelevalve teostamine, väärteomenetluse läbiviimine jm. Üheks võrreldavaks tulemuseks on läbi viidud väärteomenetluste arv, mis ei anna siiski täpselt ülevaadet töö tegemisest. 2013 aastal 28.08.2013 seisuga on kaebaja alustanud 969 menetlust ning temast rohkem menetlusi on alustanud 22-st patrulliosakonna inspektorist vaid üks ametnik, teised võrreldaval ametikohal töötavad ametnikud on alustanud kaebajast oluliselt vähem menetlusi.

Kaebaja arvates koondati ta seetõttu, et ta on pensioniealine. Seda kinnitab enne koondamist vastustaja poolt saadetud e-kiri, milles on kirjas, et pensioniealistest ametnikest tuleb vabaneda. E-kirjale oli lisatud pensioniealiste ametnike nimekiri ning ka kaebaja nimi oli selles nimekirjas. Vastustaja tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et noortele taheti anda võimalus edasi töötamiseks. Lisaks kinnitas tunnistaja kohtuistungil, et pensionäride koondamiseks moodustati paralleelselt mittepensionäridega pingerida, keda koondada. Kahe pingerea tulemusi omavahel ei võrreldud. Järelikult, isegi kui kõik näitajad olid pensionäril paremad, siis koondati siiski pensionär, kuna nende jaoks oli eraldi pingerida. Seega koondas vastustaja ametnikke, diskrimineerides neid vanuse tõttu. Kaebaja ei olnud ainus, keda vanuse tõttu diskrimineeriti, 12 koondatavast 7 olid pensioniealised.

Kaebajal on ülalpidamisel sügava puudega poeg, kes vajab pidevat järelevalvet ning tema ravimitele kulub suurem summa, kui kaebaja ja tema poja pensionid võimaldavad. Sel põhjusel on kaebajale väga oluline, et ta saaks käia tööl ja teenida selle eest tasu, mille eest ta saab muretseda oma poja jaoks ravimeid ja ülalpidamist.

6. Tallinna linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-54-03 kohaselt ei vaja käskkirja motivatsioonis kordamist korralduses ja vabastamisteatises esitatud informatsioon ning käskkirjas on esile toodud põhimotiivid ning teistele kaebajale kättesaadavatele dokumentidele on korrektselt viidatud. Koondamissituatsioon on käskkirjas näidatud ja viidatud ka teatisele, millest nähtuvad faktilised põhjendused.

3-13-2077 4(9) Koondamisele eelnes koondamisele kuulunud ametnike töötulemuste, tööülesannete täitmise kvaliteedi ja isikuomaduste ametikohtadele vastavuse võrdlemine. Kaebaja koostatud menetlusdokumendid on vigadega, kiirmenetlused on alustatud ilma menetlusaluse isiku nõusolekuta, väärteoprotokoll on koostatud koheselt, veendumata, kas menetlusalusel isikul tegelikult puudus sõiduõigus. Kaebaja panus väärteomenetluste läbiviimisel, võrreldes teiste ametnikega, on tagasihoidlik. Kaebaja haridus, töökogemus, teadmised ja oskused ei võrdu kaebaja puhul tegeliku tööpanusega, mida temalt eeldati. Üksnes fakt, et selgitatud on seda, miks hoolimata kaebaja rohkem kui üheksa aastasest töökogemusest on otsustatud koondada just teda, näitab kaalutluskohustuse täitmist.

Kaebaja tööpanus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti üldistesse töötulemustesse on olnud tagasihoidlik, st piirdunud ainult ühetüübiliste rikkumiste (sõiduõiguse kontrollimine ühistranspordis) fikseerimisega, ise tuvastatud rikkumisi menetlemata, kuigi omas pädevust teostada järelevalvet ja viia läbi menetlusi kuueteistkümne seaduse alusel, millistest tulenevate rikkumiste menetlemise õigus on ametile antud. Ameti koosseisunimestikus tehtud muudatuste eesmärgiks oli vähendada eelkõige just üheliigilisi järelevalvevõi kontrolliülesandeid teostanud ja sellest tulenevalt ebaefektiivsete ametnike arvu, mis tähendab seda, et ei fikseerita ainult ühetüübilisi rikkumisi, vaid fikseeritakse ja menetletakse kõiki tuvastatud rikkumisi ning täidetakse ka muid ametiülesandeid, mis ameti pädevusse kuuluvad.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et ta vabastati teenistusest pensioniea tõttu. 04.12.2012 ametisisese e-kirja seostamine kaebaja teenistusest vabastamisega 31.08.2013 on meelevaldne. Kaebaja poolt esitatud e-kirja näol on tegemist kõigis ametiasutustes tavapärase sisemise kirjavahetusega, mille eesmärgiks on arvamuse avaldamine, nõu küsimine, ettepanekute tegemine jne. Viidatud e-kirjast ei tulene käsku kellegi koondamiseks seoses vanusega, vaid uuriti osakondade juhatajate arvamust selles küsimuses ja suunati neid sel teemal teenistujatega rääkima. Juhtkonna prioriteediks on eelkõige töötajate pädevus, teadmised, suhtumine ametiülesannete täitmisesse ja nendega kaasnevad töötulemused, millest juhindutakse ka koondamisel.

Eeldades, et pensioniiga algab 63-aastaselt, on kõigist koondatutest üksnes viis jõudnud pensioniikka. Teistest koondatutest on 3 ligikaudu kaks korda kaebajast nooremad (vastavalt sünniaastad 1980, 1982 ja 1990) ning seega on alusetu kaebaja väide, et koondati üksnes pensioniealisi.

7. Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2014 otsusega TU kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. ATS § 90 lg 5 kohaselt kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla 7- aastast last ning seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu. Koondamisteatisest nähtub, et töötajaid võrreldi omavahel ning koondamisel on arvesse võetud ametnike haridust, töökogemusi, teadmisi ja oskusi, mis vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Tunnistaja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti arendusja haldusosakonna juhataja AS-i ütlustest nähtub, et 01.09.2013 otsustati koondada 2 pensionäri ja 2 mittepensionäri. Ametnike võrdluse aluseks võeti väärteomenetluste käigus koostatud protokollid ning väärteomenetluse käigus tehtud vead. Võrdlus toimus väärteoprotokollide alusel. Vaadati n-ö

3-13-2077 5(9) praakmaterjalide hulka, vigu ja kuidas olid protokollid koostatud. Teistel oli võrreldes kaebajaga vähem praakmaterjale. Püüti kätte saada materjale, mida oli veel võimalik kätte saada, kuna asutuse sees hakati neid materjale hävitama. TU-i peale olid tulnud ka kaebused. Kaebaja väited selle kohta, et ta vabastati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teenistusest pensioniea tõttu, on paljasõnalised ning vastuolus kohtule esitatud tõenditega. Asjaolu, et 12 koondatavast 7 olid pensioniealised, näitab pigem seda, et mittepensionäre ja pensionäre koheldi võrdselt, kuivõrd koondatutest ca pooled ei olnud pensioniealised. Kohus nõustub vastustaja väitega, et kaebajat ei ole vabastatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teenistusest mitte pensioniea tõttu, vaid tulenevalt ametikoha koondamist ette näinud struktuurimuudatustest.

Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebajale ei olnud pakkuda teist, tema võimetele vastavat ametikohta, kõik kaebuses märgitud ja konkursiväliselt täidetavad ametikohad vabanesid pärast teenistusest vabastamise käskkirja andmist ning seetõttu ei saanud neid kaebuse esitajale pakkuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. TU palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Tunnistaja AS tunnistas, et töötulemuste võrdluse kohta dokumenti ei koostatud ja apellandile ei tutvustatud, mis tõendab üheselt seda, et tegelikku ja kaalutletud valikut ei tehtud ja apellanti sellest ei teavitatud. Alles kohtumenetluse käigus püüti kaalutlust sisustada ja väideti, et apellandil esineb rohkem vigu kui teistel ametnikel, kuid vastustaja ei esitanud vastavat võrdlust, millest nähtuks, kellega täpsemalt apellanti võrreldi ja et teistel isikutel oleks olnud vähem vigu kui apellandil. Lisaks ei ole vastustaja hinnanud seda, et apellandil oli koostatud oluliselt rohkem menetlusdokumente kui teistel samal ametikohal olevatel ametnikel, mistõttu isegi kui tal esines rohkem vigu kui teistel, on see põhjendatud, sest dokumentide üldarv on temal oluliselt suurem. Tunnistaja kinnitas, et pensionärid ja mittepensionärid läksid töötulemuste võrdlemisel eraldi arvestusse, st koondamisel tehti nn kaks pingerida. See tähendab üheselt, et ühe osana arvestati koondamisel inimese vanust, mis on ealine diskrimineerimine. Lisaks tahtis vastustaja anda noortele võimalust, mis tähendab samuti seda, et pensioniealistele ei soovinud vastustaja võimalust anda ja teenistusse jäämisel eelistati nooremaid. Riigikohus on 21.06.2010 lahendis nr 3-3-1-42-10 selgitanud, et varem kehtinud ATS § 116 lgs 2 (mis on samasisuline kehtiva ATS § 90 lg-ga 5) on sätestatud kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel. Ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik. Alles pärast sellise valiku tegemist saab asutus teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu. Teenistuja peab teadma, millist kriteeriumit tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse. 9. Tallinna linn vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Halduskohus tuvastas õigesti, et apellandi koondamisele eelnes ametnike töötulemuste, tööülesannete täitmise kvaliteedi ja isikuomaduste ametikohale vastavuse võrdlemine. Võimatu on välja tuua apellandi poolt soovitud pingerida punktitabeli näol, sest tegemist ei ole

3-13-2077 6(9) konkreetselt mõõdetavate väärtustega. Tabelit, kus oleks ära toodud koondamisele kuulunud ametnike pingerida mingi punktisumma alusel, ei koostatud. Vastustaja ei oleks saanud piirduda ainult kaebaja poolt halduskohtule esitatud 2013. a menetlejate aruandega põhjusel, et bussikontroll toimus ja toimub grupitööna, kus liikmed määratlevad omavahel ise tööjaotuse – kes kontrollib sõidudokumente, kes julgestab, kes vormistab menetlusdokumente jne. Seega grupi poolt tuvastatud rikkumiste kirjutamine ainult väärteoprotokolli või väärteootsuse koostaja arvele ei oleks õige ega objektiivne. Koondamissituatsioonis pidi vastustaja lähtuma ATS § 90 lg 5 nõuetest, mille tõttu oli teenistusse jäämise eelisõigus ametnikel, kellel olid paremad töönäitajad või kes kasvatasid alla seitsmeaastast last või kelle õigustatud ootus vajas suuremat kaitset, arvestades nende ülalpeetavate arvu. Kaebajal selline alus teenistusse jäämise eelistuseks puudus. Vastustaja sai alles halduskohtu istungil teada, et kaebajal on puudega ülalpeetav. Vastustajal puudus õigus selliseid asjaolusid hakata ise välja selgitama. Vastustaja lähtus tööle jäämise eelistamisel temal olemasolevatest, st teenistujate poolt esitatud andmetest. 01.09.2013 struktuurireform ei jäänud vastustajal viimaseks, vaid ameti koosseisus olevaid teenistuskohti on vähendatud jätkuvalt 15.10.2013 3 üksuse võrra, 31.12.2013 28 üksuse võrra ja 30.06.2014 9 üksuse võrra. Toimuv koosseisude vähendamise protsess riigija omavalitsuse asutustes on pöördumatu ja paratamatu ning ei ole kuidagi seostatav mingitele tunnustele vastavast teenistujate (näiteks pensionärid) grupist vabanemiseks. Kui 31.08.2013 koondamise järgselt moodustasid pensionärid vastustaja teenistujate üldarvust 8,1%, siis 01.07.2014 on vastav näitaja 9,3%. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Tunnistaja AS seletas halduskohtu istungil, et koondatavate ametnike võrdlus käis praakmaterjalide alusel. Vaadati praakmaterjalide hulka, vigu ja protokollide ülesehitust. Tunnistaja käes oli seitse TU-i praakmaterjali, teistel ametnikel oli kaebajaga võrreldes vähem praakmaterjale. Konkreetset arvu teiste ametnike kohta ei osanud tunnistaja ütelda. Tunnistaja seletas, et ameti mõte oli olnud, et pensionieas inimesed saaksid olla kodus ja nautida pensionipõlve ning tegeleda lastelastega. Dokumentaalsed tõendid, millest nähtuks koondatavatel ametikohtadel olnud isikute seniste töötulemuste võrdlemine, samuti nende ülalpeetavate arv, haridus, teenistusstaaž vm näitajad, millele koondamisteatises viidati, puuduvad. 11. Kaebaja leiab, et halduskohus on eiranud senist kohtupraktikat teenistusalaste näitajate võrdlemise korra kohta. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21.06.2011 otsuse asjas nr 3-3- 1-42-10 p-s 15, et õiguspäraseks ei saa pidada ATS § 116 lg 2 alusel paremate teenistusalaste näitajate põhjuste väljatoomist alles teenistusest vabastamise käskkirja tühistamise õiguspärasuse kohtuliku kontrolli käigus. ATS § 116 lg-s 2 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel. Ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik. Alles pärast sellise valiku tegemist saab asutus teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu. Teenistuja peab teadma, millist kriteeriumit tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse. Ringkonnakohus märgib, et see tõlgendus selgitas kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seadust. Käesolevas asjas kohaldamisele kuuluv, alates 01.04.2013 kehtiv ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise

3-13-2077 7(9) eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu. ATS seletuskirjas selgitati sätet nii, et teenistusse jäämise eelisõigust saab kohaldada, kui on vähemalt kaks olulises ulatuses kattuvate teenistusülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Ühesuguste või sarnaste teenistusülesannetega ametikohtadelt koondatavatest isikutest tuleks moodustada pingerida, võttes arvesse teenistusse jäämise eelisõiguse kriteeriume. 12. Selles sättes ei nõuta ringkonnakohtu arvates tingimata seniste teenistusnäitajate võrdlemist ning ühestel alustel määratud võrdlustabeli koostamiseks teenistusnäitajate alusel vajadus seetõttu puudus. Tähtsust ei oma, et ametnike seniste teenistusnäitajate võrdlust kontrollitaval viisil ei ole aset leidnud. ATS § 90 lg 5 annab valikukriteeriumiteks esmalt hariduse, töökogemuse, teadmised ja oskused. Nimetatud näitajatest on teadmiste ja oskuste hindamine asutusele laia kaalutlusõigust andev. Tunnistaja AS-i seletustest saab järeldada, et inspektorite ülesanded muutusid keerukamaks ja suuremaid oskusi nõudvaks ning ühetaoliste protokollide koostamise vajadus vähenes. Seega võib järeldada, et seniste töötulemuste võrdlemisest (koostatud protokollide arv, neist ebaõigete dokumentide protsent vm sarnased näitajad) ei pruukinud ametnike võrdlemiseks piisata. 13. Töökogemuse, oskuste ja teadmiste võrdlemisel tuleb aga asutusel leida siiski objektiivsed võrdluskriteeriumid, mille alusel ametnikke saab võrrelda. Võrdlus ATS § 90 lg 5 alusel ei saa olla kontrollimatu ja subjektiivne. Selleks, et asutus saaks juhinduda ametnike võrdlemisel senistest teenistusnäitajatest, tuleb kõigepealt objektiivselt ära näidata, millised kriteeriumid valitakse ametnike töökogemuse, oskuste ja teadmiste võrdlemiseks, seejärel tuleb ametnikud neist kriteeriumitest lähtudes seada pingeritta. Oskuste ja teadmiste võrdlus saab üldjuhul põhineda kas asjakohasel eksamil või senistel teenistusnäitajatel. Asjaolust, et ametnikud täitsid tunnistaja AS-i ütlustest nähtuvalt erinevaid tööülesandeid (julgestamine, protokollide koostamine, otsuste tegemine jne), saab järeldada, et pingerea valiku aluseks olevate kriteeriumite kindlaksmääramine on keerukas või ametnike eristamine suisa võimatu. 14. Objektiivseks võrdluskriteeriumiks ei saa ringkonnakohtu arvates pidada esitatud kaebuste arvu, sest kaebuste sisu, põhjendatus ega asutuse juhi hinnang ametniku oskustele ja teadmistele neist ei nähtu. Samuti ei ole vastustaja näidanud, et kaebaja oleks pingereas tagapool neist ametnikest, kes jätkasid teenistust, ebaõnnestunult koostatud protokollide protsendi poolest. Vastupidi, tunnistaja AS-i ütlustest nähtub, et kõik ametnikud protokolle koostama ei pidanudki ning kõigi ametnike osas selliseid näitajaid ei olnud võimalik kindlaks teha, sest ametnikud hakkasid selliseid protokolle ja dokumente koondamise hirmus hävitama. 15. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et vastustaja ei ole ATS § 90 lõiget 5 nõuetekohaselt kohaldanud ja vaidlustatud käskkiri oli õigusvastane. 16. Seda veendumust kinnitab asjaolu, et tunnistaja AS-i ütlustest nähtub, et koondada otsustati pensionäre ja teisi ametnikke võrdsel arvul („01.09.2013 alates võtsime kuldse kesktee, et koondame 2 pensionäri ja 2 mitte pensionäri“). Vastustaja võttis seega arvesse ametnikel pensioni olemasolu. Kui seda kriteeriumi ei seata, on võimalik, et koondamisele kuuluks ainult pensionieelikud või üksnes pensionärid. ATS § 90 lõikes 5 toodud esmaste valikukriteeriumite hulgas pensionist saadavat sissetulekut märgitud ei ole. 17. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada ka küsimust, kas olukorras, kus ametnike võrdlemine ei ole võimalik, tuleb asutusel arvesse võtta sügava puudega lapse kasvatamist. ATS § 90 lg 5 teisest lausest järeldub, et sellist asjaolu saab arvesse võtta juhul, kui valik, keda

3-13-2077 8(9) koondada ja keda teenistusse jätta, ei ole võimalik pelgalt alla seitsmeaastase lapse kasvatamise põhjal. Kui teenistusse saab jätta mõne ametniku, kellel alla seitsmeaastast last ei ole, on asutusel võimalik kaalutlusõiguse alusel valida, kas eelistada ametnike esindajat või ametnikku, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu. Ülalpeetavate arvu tuvastamisel ei saa asutus tugineda aga pelgalt ootusele, et ametnik ise enne koondamise kohta teatise esitamist ülalpeetavate kohta andmed asutusele esitab. Selliste andmete saamise vajadus tekib asutusel koondamissituatsioonis ATS § 90 lg 5 teise lause rakendamisel ning asutus peab ise ametnikelt, kelle ametikohad koondatakse, nõudma neid andmeid, mille põhjal õigustatud ootust hinnatakse, sh ülalpeetavate kohta. 18. Ringkonnakohus tunnistab vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Apellandi taotlus hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. ATS § 105 lg 1 sätestab, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. ATS § 105 lg 3 näeb ette, et § 105 lg-s 1 nimetatud hüvitise piir ei kehti, kui ametnik vabastati teenistusest ATS §-s 13 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. ATS § 13 sätestab, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel on kohtul kaalutlusruum. Lubamatu kaalutluse arvesse võtmine ametnike koondamise valikul ei too tingimata kaasa suurema hüvitise kui kolme kuu keskmine palk väljamõistmist. Arvesse tuleb võtta rikkumise raskust, teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Suuremat hüvitist ei õigusta koondamise ootamatus ega vahetust tervenemise järel koondamisest teadasaamine. Koondamisest teadasaamise ootamatust korvab ATS § 101 lg 6 nõue, mida vastustaja järgis. Ringkonnakohtu arvates tuleb piisavaks hüvitiseks, arvestades rikkumise raskust, pidada apellandi kolme kuu keskmist palka enne koondamist. Hüvitise suuruse määramisel võtab ringkonnakohus arvesse, et vastustaja ei viinud nõuetekohaselt läbi ametnike võrdlemist ega näidanud, et koondamisel oleks eelistatud selliseid ametnikke, kes kasvatasid alla seitsmeaastast last või et teenistusse jäänud ametnike õiguspärane ootus vajas enam kaitset. Oluline on ka koondamise valikul apellandi poolt pensioni saamise arvesse võtmine kui lubamatu kaalutlus. Apellandi huvi pidada ülal sügava puudega last on samuti hüvitise määramisel oluline. Suurema hüvitise väljamõistmise vastu räägib asjaolu, et tunnistaja ütlustest nähtuvalt olid apellandi tööülesanded ühetaolised ja ka kohati puudustega, ent pärast 01.09.2013 sooviti ametisse jäänud teenistujatelt keerukamate ja mitmetahulisemate ülesannete täitmist. Apellandi koondamist nõuetekohase menetluse tulemusel ei saa ilmselgelt välistada. 19. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus taotles apellant menetluskulu (õigusabikulud) väljamõistmist kokku summas 1320 eurot. Apellatsioonimenetluses on kaebaja taotlenud menetluskulude väljamõistmist kokku summas 300 eurot. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Selle sätte alusel tuleks kaebaja apellatsioonimenetluse kulud apellandilt välja mõista osaliselt. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni – koondamise käskkirja õigusvastaseks tunnistamine ja hüvitise väljamõistmine ligi pooles ulatuses – on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine 50% ulatuses. Osaliselt halduskohtus toimunud menetluse ning tervikuna apellatsioonimenetluse kulude kandmist tõendavad allkirjastamata kassa sissetuleku orderid. Ringkonnakohtu arvates ei saa neist järeldada arve tegelikku tasumist. Summa laekumine õigusabi osutajale ei saa sellistest

3-13-2077 9(9) allkirjastamata ja pitsati jäljendita dokumentidest järeldada. Üksnes arve esitamine ei kinnita õigusabi eest tasumist. Riigikohus selgitas 09.03.2009 otsuses nr 3-3-1-94-08 (p 21), et kulude kandmist saab tõendada kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt saab teiselt poolelt välja mõista vaid tegelikult kantud menetluskulusid (vt nt otsus asjas nr 3-3-1-54-13, p 30). Kantuks saab lugeda üksnes 200 € tasumist (30.09.2013 arve nr 130915 eest), millest pool, 100 €, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muus osas tuleb apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets