3-14-50152/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50152 Haldusasi OÜ Metroteam Project kaebus Maksuja Tolliameti 07.01.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/15613-12 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Metroteam Project, volitatud esindaja v.adv Marko Saag Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.05.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Metroteam Project apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ Metroteam Project apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.05.2014 otsus muutmata. 2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.12.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-14-50152 2(12) tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti (MTA) 07.01.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/15613-12 suurendati OÜ Metroteam Project käibemaksukohustust 2012. aasta juulija detsembrikuu vahelistel maksustamisperioodidel 10 324,72 euro võrra ning nõuti ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning tehtud erisoodustustelt 14 508,57 eurot tulumaksu ja 248,74 eurot erisoodustuste sotsiaalmaksu. Maksuotsuse kohaselt tegi OÜ Metroteam Project 2012. aasta juunist detsembrini OÜ- le Kiviexpert tänavakivide paigaldamisega seotud töid. Samal ajal deklareeris OÜ Metroteam Project 2012. aasta juulija detsembrikuu vaheliste maksustamisperioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonidel 8349,90 eurot sisendkäibemaksu kuue OÜ Novaler Holding arve alusel, mille sisuks oli tänavakivide paigaldus alltöövõtu korras. Arvetel näidatud summad on OÜ Metroteam Project kassast välja makstud sularahas. Kontrolli käigus selgus, et lisaks eelnimetatud arvetele on OÜ Metroteam Project raamatupidamisdokumentide hulgas veel üks OÜ Novaler Holding arve, mis kassa väljamineku orderi kohaselt on tasutud, kuid käibemaksuarvestuses kajastamata. Tegelikult pole OÜ Metroteam Project OÜ-lt Novaler Holding teenuseid soetanud ning arved koostati maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. OÜ Metroteam Project juhatuse liige AH teadis, et OÜ Novaler Holding ei olnud tegelik tööde tegija. Lisaks eeltoodule näitas OÜ Metroteam Project 2012. aasta septembrikuu käibedeklaratsioonil 1974,82 euro suuruse sisendkäibemaksu, kuigi raamatupidamisarvestuses sellekohased arved puudusid. Samuti kajastas OÜ Metroteam Project 2012. aasta teise poolaasta raamatupidamisarvestuses ettevõtlusega seotud kuludena kokku 595,46 euro suurust väljamakset OÜ-le Majavara Haldus, mis oli tehtud seoses Jüri alevikus XXXXX X-X asuva korteriga (vesija kanalisatsioon, soojusenergia, prügivedu, haldustasud jms). OÜ-le Novaler Holding tehtud väljamakseid käsitleti ettevõtlusega mitte seotud väljamaksetena tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ning OÜ-le Majavara Haldus tehtud väljamakseid maksustatava erisoodustusena, sest kõnealust Jüri alevikus asunud korterit ei kasutatud mitte ettevõtluses, vaid tegu oli juhatuse liikme pere eluasemega. Selle korteriga seotud kulude erisoodustusena käsitamisega põhjendatakse maksuotsuses ka sotsiaalmaksu määramist.

Maksuhaldur põhjendab eeltoodud seisukohti kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega: OÜ Novaler Holding arvetel on teenuse kirjeldus üldsõnaline, vaid kahel arvel on kajastatud paigaldatud kivide kogus; OÜ Metroteam Project ja OÜ Novaler Holding vahel koostatud lepingud ja aktid on koostanud OÜ Metroteam Project juhatuse liige AH, lepingutes pole märgitud nende sõlmimise aega; lepingu nr 2012-6 ja AH seletuse kohaselt alustas OÜ Novaler Holding Põllu tn 11 objektil tööd 1. juunil 2012, samas lepingu allkirjastanud RM sai OÜ Novaler Holding osanikuks 7. juunil 2012 ja juhatuse liikmeks alles 15. juunil 2012; OÜ Novaler Holding arvete numbrid ei ole kasvavas järjekorras ning kaks erineval ajal koostatud arvet kannavad sama numbrit 85; AH, olles 2012. aasta juunikuust alates ise objektidel juhtinud ja kontrollinud OÜ Novaler Holding väidetavate töötajate tööd, korraldades nende majutust ja andes kasutada oma sõidukeid, ei osanud nimetada ühtki töötajat, samuti selgitas ta väga üldsõnaliselt kontakti tekkimist ja kohtumisi RM-iga ning viimasele sularaha üle andmisega seotud asjaolusid; AH ei esitanud maksuhaldurile töötundide arvestust OÜ Metroteam Project enda töötajate kohta vaidlusalustel objektidel;

3-14-50152 3(12) RM ei mäletanud OÜ-d Metroteam Project ega AH-d, tänavakivide paigaldamist ega erinevaid OÜ Novaler Holding dokumentides kajastatud objekte, samuti ei teadnud ta midagi OÜ Novaler Holding majandustegevuse sisust; RM väitis, et ei oska kasutada arvutit ning lasi OÜ Novaler Holding arved koostada erinevatel isikutel õlle eest; kogu OÜ-lt Metroteam Project saadud sularaha (OÜ Metroteam Project raamatupidamisdokumentide kohaselt 53 984,40 eurot) kulutas ta enda tarbeks, töötajatele töötasu maksmist ta ei maininud; OÜ Novaler Holding ei olnud reaalselt tegutsev ettevõtja: ei esitanud maksuhaldurile kontrollimiseks dokumente, ei kajastanud maksudeklaratsioonidel töötasuväljamakseid töötajatele ega maksustatava käibe olemasolu; Jüri alevikus XXXXX X-X oleva korteriomandi kaasomanikud on AH ja DK, maksuhalduri poolt 31. oktoobril 2013 läbi viidud vaatluse käigus ei tuvastatud korteri seotust OÜ Metroteam Project ettevõtlusega.

2. OÜ Metroteam Project taotles Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses MTA 07.01.2014 maksuotsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on rikkunud uurimiskohustust, suhtunud pealiskaudselt kohustusse selgitada välja maksustamise aluseks olevad asjaolud ega ole kogunud nende kinnituseks vajalikke tõendeid. Kaebaja on oma kaasaaitamiskohustuse nõuetekohaselt täitnud, andes selgitusi ja esitades nõutud tõendid.

Kaebaja on OÜ Novaler Holding arvetel näidatud teenused saanud, mida tõendavad seaduse nõuetele vastav arve ja selle tasumine teenuse osutajale. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse seisukohast on esmatähtis just see, et teenus on reaalselt saadud (Riigikohtu otsus nr 3-3- 1-81-12). Maksuhalduri seisukoht, et vastavad tööd tegid ära kaebaja enda töötajad, on tõendamata. Igal juhul pole tõendatud, et kaebaja teadis või pidi teadma, et teenuste tegelik osutaja ei olnud OÜ Novaler Holding. Käesoleval juhul ei saa rääkida pettuslikust seosest ostja ja müüja vahel, ostja muul moel osalemisest maksupettuses või ostja hoolsuskohustuse rikkumisest (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32-09). Ainuüksi arvete mittenõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-97-07).

Kaebaja maksukohustusega ei saa olla seotud see, kuidas OÜ Novaler Holding temalt saadud raha edasi kasutas või kuidas ta kontrollimenetluses käitus. Asjakohatu on maksuhalduri tõdemus, et OÜ Novaler Holding polnud reaalselt tegutsev ettevõte, sest kaebajal ei tekkinud sellekohast kahtlustki. Arvetel kivide koguse näitamata jätmine ei muuda arvet nõuetele mittevastavaks ning segadus numeratsioonis ei tulenenud kaebajast. Tööde vastuvõtmise aktid on kaebaja juhatuse liikme koostatud ning see on tavapärane, sest dokumendi koostab see, kellel on vastav info olemas, antud juhul töö tellija. Kaebaja koostas ka lepingud, sest oli enda kaitseks huvitatud sellest, mis lepingus kirjas. Oluline pole see, millal sai RM OÜ Novaler Holding juhatuse liikmeks, sest OÜ Novaler Holding võis ka enne seda teenust osutada.

Maksuhaldur tõlgendab AH ja RM-i seletustes esinevad vastuolud kaebaja kahjuks, kuigi on ilmne, et RM-i selgitused ja nende muutmine viitavad tema meeleheitlikule püüdlusele ajada omapoolsed minetused maksukohustuse täitmisel kaebaja kui korraliku ettevõtja kaela.

Kaebaja töötajate tööajaarvestust puudutavad dokumendid jäid esitamata, sest taskuraamat, kus töötunnid kirjas olid, on kadunud. Sellised märkmed pole raamatupidamisdokumendiks, mille säilitamine oleks kohustuslik või vajalik. Kaebaja juhatuse liige ei mäleta tagantjärele, millal ja millisel objektil keegi töötas.

3-14-50152 4(12) OÜ-le Novaler Holding välja makstud summa ei kuulu tulumaksuga maksustamisele kõigepealt seetõttu, et nii kontrollaktist kui maksuotsusest nähtuvalt piirdus kontrollimenetlus vaid käibemaksuarvestuse kontrollimisega. Samuti on tulumaksu määramine vastuolus tulumaksuseadusega ning Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-60-11 väljendatud seisukohtadega. Kuna maksuhaldur pole üheltki kaebaja töötajalt seletust võtnud, ei saa ta väita, et töö tegid ära nemad. Kaebaja töötajad ei oleks jõudnud kogu tööd ära teha ning objektidel viibisid ka kolmandad isikud. Maksuhaldur pole tõendanud, et kaebaja ei ole OÜ-lt Novaler Holding teenuseid saanud ning ei saa väita, et teenust osutasid tundmatud kolmandad isikud. Kaebaja ja Novaler Holding OÜ ei ole omavahel seotud isikud. Vaidlusalustest arvetest nähtub nii majandustehingu sisu kui ka tehingu tegelik teine pool. Kui maksuhaldur oleks seisukohal, et kaebaja pidi teadma, et ta soetab teenust isikult, kes ei ole tegelik teenuse osutaja, kuid teenus on soetatud ja selle eest makstud, oleks maksuhaldur pidanud hindamisega välja selgitama, kui palju äriühing teenuse eest maksis.

Jüris asuva korteri ruumide kasutamise eest tehtud väljamaksete maksustamine täies ulatuses erisoodustusena ei ole põhjendatud. Kaebaja majandustegevuse üldjuhtimine toimus selles korteris, samuti kasutas kaebaja sealset keldrit oma tööriistade hoidmiseks. Seega tuleks kantud kuludest ca 20-25% lugeda ettevõtlusega seotuks.

3. MTA peab OÜ Metroteam Project kaebust põhjendamatuks. OÜ Novaler Holding ei ole kaebajale teenuseid osutanud ning esitas üksnes vastavad arved, millest oli teadlik ka kaebaja. OÜ-l Novaler Holding puudus majandustegevus, ta ei deklareerinud töötasu väljamakseid ega maksustatavat käivet, sh kaebajale esitatud arvetel kajastatud käivet. RM ei osanud anda seletusi arvetel kajastatud tehingute sisu kohta. Olukorras, kus RM-il puudus seos OÜ-ga Novaler Holding, ei saa väita, et kaebaja tuvastas lepingu sõlmimisel tehingupartneri isikusamasuse. Tehingute tegelikku mittetoimumist kinnitavad ka vastuolud AH ja RM-i seletustes ning AH enda erineval ajal antud seletustes, mis puudutavad töötajate tööajaarvestuse pidamisega seotud dokumente. Antud juhul on maksuotsus tehingute mittetoimumise osas piisavalt põhjendatud. Kuigi eraldiseisvalt ei pruugi ükski maksumenetluses tuvastatud asjaolu tekitada kahtlust tehingu mittetoimumise kohta, ei saa selles küsimust olla, kui kõiki tõendeid kogumis hinnata.

Jüris asuva korteri vaatluse käigus tuvastati, et tegemist on kolmetoalise korteriga ning laual, mida väidetavalt kasutati äriühingu tööks, äriühinguga seotud asju ei olnud. Kaebaja raamatupidaja tegi tööd oma kodus, Jüris XXXXX X asuval majal puudusid mistahes viited sellele, et seal asub OÜ Metroteam Project ning ükski muu asjaolu ei viidanud selle ruumi kasutamisele büroona. Kaebaja vastupidised väited on paljasõnalised.

Kaebajat kontrolliti antud juhul üksikjuhtumi kontrolli, mitte revisjoni vormis ning seetõttu ei olnud vajadust eraldi haldusaktiga kontrolli ulatust kindlaks määrata. Maksuhaldur ei pidanud välja selgitama, kes OÜ Novaler Holding arvetel nimetatud tööd tegelikult tegi, sest maksu määramiseks piisab, kui näidata ära, et töid ei saanud teostada arvetel näidatud isikud (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-73-10 ja seal viidatud varasem praktika).

Teenuse puhul on hindamise läbiviimiseks vajalik usaldusväärselt tuvastada teenust osutanud isik, kui teenuse saamise fakt on tuvastatud. Kui teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotuks ja maksustada.

3. Tallinna Halduskohus jättis 09.05.2014 otsusega kaebuse rahuldamata.

3-14-50152 5(12) Maksumenetluse õiguspärasuse seisukohalt ei oma tähtsust, et kontrollimenetluse käigus oli maksuhaldur defineerinud kontrolli objektina üksnes käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse, kuid kontrollis ka tuluja sotsiaalmaksu. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lõikes 2 eristatakse selgelt kahte kontrollivormi: üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni. MKS §-dest 75 ja 81 tuleneb maksuhalduri kohustus määratleda haldusaktiga kontrolli ulatus maksuliikide ja maksustamisperioodide lõikes ning fikseerida siduva haldusakti vormis revisjoni tulemus, sh siis, kui revisjoni tulemusena maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastatud (MKS § 81 lg 4). Need maksuhalduri kohustused seonduvad MKS § 102 lõikes 3 sätestatud korduvrevisjoni keeluga ning selle regulatsiooni eesmärk seisneb selles, et kui maksuhaldur valib maksukohustuslase kontrollimiseks revisjoni ehk maksukohustuslast enam koormava kontrolli läbiviimise, siis tuleb tal kontroll viia läbi sellise põhjalikkusega, et hiljem poleks põhjust maksukohustuslast jälle kontrollimisega tülitama hakata. Erinevalt revisjonist ei ole vaja üksikjuhtumi kontrolli puhul määrata kontrolli ulatust haldusaktiga. Seega pole tähtsust sellel, et maksuhaldur ei ole enne maksuotsuse tegemist andnud haldusakti, milles oleks määratletud kontrolli objektina kaebaja poolt tulumaksu arvestamine ja tasumine. Maksuotsusega tulumaksukohustuse korrigeerimine oleks lubamatu, kui maksuotsuse tegemise ajaks oleks olnud möödunud MKS § 98 lõikes 1 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg või kui maksuhaldur oleks vaidlusaluse maksuotsusega korrigeeritud tulumaksukohustuse osas varem läbi viinud revisjoni (MKS § 102 lg 3). Kuna käesoleval juhul on maksuhaldur enne maksuotsuse tegemist koostanud 27. novembril 2013 kontrollakti (tl 61), selle kaebajale kätte toimetanud ning võimaldanud selle kohta esitada arvamuse ja vastuväited, pole maksuotsus tulumaksu puudutavas osas kaebaja jaoks üllatav ning kontrollakti koostamise ning maksukohustuslasele tutvustamisega on maksuhaldur nõuetekohaselt täitnud ka kohustuse tagada maksukohustuslasele ärakuulamisõigus.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 1 ja 3 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus käibelt arvestatud käibemaksu vähendada teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu (sisendkäibemaksu) võrra. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-06 tehtud otsuses asunud seisukohale, et kui hiljem selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja ja tegelik müüja ei ole teada, võib teine isik eelnimetatud käibemaksukohustuslase nimel esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata juhul, kui see teine isik põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja, st et isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüjana arvel märgitud isik pole tegelik müüja, ning teiseks seda, et olukorras, kus isik käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, ei võinud selguda asjaolusid, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui üldjuhul tuleb oma hoolsuskohustust nõuetekohaselt täitnud ettevõtja puhul heausksust eeldada, siis haldusasjas nr 3-3-1-50-03 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Haldusasjas nr 3-3-1-39-03 leidis Riigikohus, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Maksuhaldur ei pea sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimisel tõendama, et kaebaja on osalenud maksupettuses, ning piisab, kui maksuhaldur põhjendab oma kahtlust. Sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel tõendada tehingute tegelik toimumine, et maksuhalduri põhjendatud kahtlused hajutada.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi 2. lõike punktide 3-5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Erinevalt sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimisest ei

3-14-50152 6(12) ole väljamakse ettevõtlusega seotuse seisukohast oluline, kellele väljamakse tehti, kuni on tuvastatav, et see on tehtud ettevõtlusega seotud kauba või teenuse eest. Üldjuhul ei saa väljamakset ettevõtlusega seotuna aga käsitada, kui hiljem leiab tuvastamist, et maksukohustuslane on väljamakse teinud isikule, kelle kohta ta teadis või pidi teadma, et see isik ei ole arvel nimetatud kauba tegelik müüja või teenuse tegelik osutaja. Sellisel juhul ei ole enamasti võimalik usaldusväärselt tuvastada, mille eest väljamakse tehti.

Vaidlust pole selles, et 2012. aasta 30. juuli ja 13. detsembri vahelisel perioodil (OÜ Novaler Holding arvete (tl 76 jj) väljastamise aeg) olid OÜ Metroteam Project ja OÜ Novaler Holding registreeritud käibemaksukohustuslastena ning et kaebaja ning OÜ Novaler Holding vahelistes lepingutes ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides (tl 82 jj) nimetatud objektidel (Põllu 11, Suure-Jaani, Enefit 380 Narva, Kohtla-Järve VKG, Tapa raudteejaam, Balti jaam) on OÜ Metroteam Project müünud tänavakivide paigaldamise teenuse edasi OÜ-le Kiviexpert vähemalt eelnimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktides näidatud mahus. Kuigi maksuhaldur väidab, et kaebaja raamatupidamisarvestuses olevad algdokumendid on puudulikud, ei ole vaidlust selles, et OÜ Novaler Holding arved vastavad formaalselt KMS §-s 37 ja raamatupidamise seaduses (RmPS) algdokumendile esitatud nõuetele. Maksustamisel tuleb lähtuda tegelikest majanduslikest sooritustest, mitte aga üksnes nende kohta olemasolevatest formaalsetest dokumentidest (MKS § 83 lg 4, § 84). Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta RmPS § 7 lg 1 punktis 3 ning KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud nõuetele.

Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ning tõendamiskoormis kaebajale üle läinud (MKS § 150 lg 1). Kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid vaidlusaluste tehingute toimumist, samuti ei ole kaebaja esitanud ühtki põhjendatud etteheidet maksuhaldurile seoses uurimispõhimõtte rikkumisega ega toonud esile ühtki tõendit, mille kogumata jätmist saaks maksuhaldurile ette heita.

Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et maksuotsusest ei nähtu, kas maksuhalduri hinnangul kaebaja teadis või üksnes pidi teadma, et teenuse osutajaks polnud OÜ Novaler Holding. Kuigi maksuotsuses kasutatakse nii sõnastust „teadis“ kui „pidi teadma“, selgub maksuotsusest siiski, et maksuhaldur ei heida kaebajale ette üksnes hoolsuskohustuse rikkumist. Maksuotsuses on läbivalt väljendatud seisukohta, et kaebaja oli teadlik sellest, et OÜ Novaler Holding nimel vormistati üksnes arveid ning kõnealused tööd tegi ära keegi teine, kusjuures kaebaja ilmselt oli ka teadlik, kes neid töid tegelikult tegi (vt maksuotsuse 6. lehekülje eelviimane lõik, 7. lehekülje neljanda lõigu esimene lause, 8. lehekülje eelviimane lõik, 9. lehekülje kolmas lõik, 12. lehekülje teine lõik). Maksuhaldur on selgelt väljendanud oma veendumust, et kaebaja kasutas OÜ Novaler Holding arveid teadlikult oma maksuarvestuses sisendkäibemaksu lubamatu suurendamise eesmärgil.

Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kogutud tõendid ei jäta võimalust arvamusele, et OÜ Novaler Holding tegelikult kaebajale teenuseid osutas või et kaebaja võis heauskselt eeldada, et teenuste osutaja oli OÜ Novaler Holding. Maksuhaldur on oma seisukoha kujundamisel tuginenud OÜ Novaler Holding rekvisiitidega arvetele, nendel kajastatud teenuste kohta vormistatud lepingutele ja üleandmise-vastuvõtmise aktidele, OÜ Metroteam Project poolt RM-ile sularaha üleandmist kajastavatele kassaorderitele ning AH ja RM-i poolt maksuhaldurile antud seletustele. Kaebaja ja OÜ Novaler Holding vahelisi tehinguid ei kinnita veenvalt see, et OÜ Metroteam Project on OÜ Novaler Holding arvetel nimetatud teenused OÜ-le Kiviexpert edasi müünud. Väidetava teenuse osutaja esindaja RM-i seletust (tl 133) ei saa käsitada kinnitusena tehingute toimumise kohta, sest RM ei osanud teenuse osutamise asjaolusid selgitada. Põhjendatud pole kaebaja arvamus, et RM võis maksuhaldurile valetada selleks, et OÜ Novaler Holding rikkumisi varjata. Olukorras, kus RM-i juhitud äriühing oleks need teenused reaalselt osutanud,

3-14-50152 7(12) ent sooviks vabaneda arvete väljastamisest tekkinud käibemaksu tasumise kohustusest, ei oleks loogiline, et ta kinnitab orderite alusel raha saamist ja isiklikuks otstarbeks ära kasutamist. RM- i seletus jätab mulje variisikust, kelle ülesanne oli allkirjastada raamatupidamisdokumente, kuid kes arvetel kajastatud majandustegevusest midagi ei tea. Sarnaselt RM-iga ei ole vajalikke üksikasju suutnud meenutada ka OÜ Metroteam Project juhatuse liige AH (tl 116). Selliseks vajalikuks asjaoluks on iseäranis see, kes olid reaalselt need töölised, kes OÜ Novaler Holding objektidel töid tegid. Olukorras, kus AH ise töid objektidel juhtis, korraldas tööliste majutust ning andis neile väidetavalt ka OÜ Metroteam Project sõidukeid kasutada, ei ole eluliselt usutav, et ta ei teadnud tööliste isikuandmeid või oli need maksuhaldurile seletuste andmise ajaks täielikult unustanud. AH ei suutnud meenutada RM-i või OÜ-ga Novaler Holding kontakti saamise asjaolusid. See on asjaolu, mis koosmõjus muude maksuhalduri tuvastatud asjaoludega veenab selles, et AH korraldas reaalselt OÜ Novaler Holding arvetel kajastatud objektidel tööde tegemise kas deklareerimata tööjõu või muude üksnes talle teada olevate isikute abil, tegi nende eest maksuvabalt väljamakseid ning kattis nende töö tulemuse raamatupidamise ja maksuarvestuse korrektsuse näitamiseks OÜ Novaler Holding arvetega.

Käesolevas asjas sõlmitud lepingutes on lepingu eset ning töö maksumuse kujunemist kirjeldatud üldsõnaliselt, lepingutes on kajastatud teenuse osutamise koht ning teenuse maksumus objekti lõikes, samas ei ole sätestatud ühikuhinda ega mingit valemit, millest nähtuks, kuidas ja millisel alusel on hind kujunenud. Tänavakivide paigaldustööde puhul oleks loogiline kokkuleppe sõlmimine ühikuhinnas või vähemalt töö mahus. Tööde mahud on kajastatud üleandmisevastuvõtmise aktides, ent AH sõnul koostati need alles pärast töö valmimist. Lepingutest ei nähtu kokkulepet OÜ Novaler Holding töötajate transpordi ja majutuse korraldamise kohta, mis AH sõnul oli aga tema ülesanne. Seega puuduvad lepingutes sätted, milles kokkuleppimist oleks olnud mõistlik eeldada.

RM sai OÜ Novaler Holding juhatuse liikmeks hiljem kui OÜ Novaler Holding väidetavalt Põllu 11 objektil töid alustas. Kaebaja väide, et OÜ Novaler Holding juriidilise isikuna töödega alustamise ajal eksisteeris, ei ole asjakohane. Juriidiline isik on abstraktsioon, mis saab toimetada üksnes inimestest esindajate kaudu. RM ei saanud 1. juunil 2012 teha mistahes toiminguid OÜ Novaler Holding nimel ning OÜ-l Metroteam Project, isegi kui ta oleks ajanud asju RM- iga, ei saanud tekkida õigussuhet OÜ-ga Novaler Holding. Asjaolu, et üks mitmest samasisulisest lepingust OÜ-ga Novaler Holding on sõlmitud enne, kui selle OÜ Novaler Holding nimel allkirjastanud isikul OÜ Novaler Holding esindusõigus tekkis, kinnitab seisukohta, et tegemist oli üksnes dokumentide vormistamisega ning reaalselt vaidlusaluste teenuste osutamisega OÜ- l Novaler Holding mingit pistmist polnud.

Kuigi tellija poolt üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamine võib olla lubatav ja mõistlik, on tähelepanuväärne, et väidetav töö teostaja OÜ Novaler Holding juhatuse liige ei osanud tööde tegemise kohta mingeid adekvaatseid seletusi anda. Selle valguses viitab asjaolu, et kõik tehinguid kajastavad dokumendid vormistas kaebaja, täiendavalt sellele, et tegelikult OÜ Novaler Holding neid töid ei teinud.

OÜ-d Novaler Holding iseloomustab asjaolu, et ta kustutati käibemaksukohustuslaste registrist juba 2012. aasta lõpus seoses sellega, et ta ei suutnud tõendada ettevõtlusega tegelemist ning et äriühing oli maksuhaldurile kontrollimenetluses raskesti kättesaadav. Arvestades muid tuvastatud asjaolusid, ei saa antud juhul eeldada, et muidu ilma reaalse majandustegevuseta ettevõtja osutas siiski kaebajale teenuseid. Ka RM-i seletused väidetavalt kaebajalt saadud raha kasutamise kohta ilmestavad tema ütlusi. RM on kinnitanud kogu kassaorderitel näidatud raha endale saamist, kusjuures ta ei mäleta, kes konkreetselt selle talle andis.

3-14-50152 8(12) Töötajate tööajaarvestust kajastavate dokumentide mittesäilitamine ei ole olnud maksustamise aluseks. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas tööd teostas OÜ Novaler Holding. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis ei ole oluline, kes need tööd tegelikult tegi. Kui väidetavalt kadunud taskuraamatus kajastusid ka reaalselt tööd teinud isikute andmed, oleks olnud maksuhalduril võimalik neid küsitleda ning kontrollida nende võimalikku seotust OÜ-ga Novaler Holding või hinnata seda, kas kaebaja võis neile teha töötasuväljamakseid, millisel juhul võinuks OÜ Novaler Holding arvete alusel välja makstud summa tulumaksuga maksustamine kõne alla tulla hindamise teel. Kuna neid tõendeid ei ole ning need said olemas olla ainult kaebajal, pole põhjust neist rääkida.

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole küsitlenud kaebaja töötajaid, veendumaks, et kaebaja neli töötajat poleks jõudnud kõigil objektidel töid teha. Esiteks ei ole kaebaja kuidagi põhistanud, et tema töötajad saaksid kinnitada, et töid teostas OÜ Novaler Holding, teiseks on kaebaja seaduslik esindaja maksuhaldurile esitatud kirjalikus vastuses (tl 122 jj, p 7) kinnitanud, et Novaler Holding OÜ töölised ja OÜ Metroteam Project töölised ei töötanud ajaliselt samal objektil. Asjaolu, et lisaks kaebaja neljale töötajale tegi OÜ Novaler Holding arvetel nimetatud objektidel töid veel teisigi inimesi, on võimalik, ent ei muuda lõppjäreldust, et töid ei teostanud OÜ Novaler Holding ning kaebaja teadis seda.

Riigikohus leidis otsuses nr 3-3-1-60-11, et isegi juhul kui kauba ostja teadis või pidi teadma, et müüjaks pole arvel näidatud isik, ent on alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ning selle eest on makstud, tuleb maksuhalduril kaaluda võimalust selliste arvete alusel tehtud väljamaksete maksustamiseks hindamise teel. Käesoleval juhul puuduvad dokumendid, mille põhjal saaks hinnata, et OÜ Novaler Holding nimel on keegi tundmatu isik OÜ-le Metroteam Project teenuseid osutanud. Asjaolu, et kaebaja on OÜ-le Kiviexpert töid teinud, sellist kindlust ei anna. Puuduvad tõendid, millest nähtuks, kui palju töödest tegid ära OÜ Metroteam Project oma töötajad, sh võimalikud deklareerimata töötajad. Seetõttu polnud hindamise läbiviimine käesoleval juhul põhjendatud. Kuna pole võimalik tuvastada, mis eesmärgil on kaebaja OÜ Novaler Holding arvete alusel väljamakseid teinud, pole väljamaksete seotus OÜ Metroteam Project ettevõtlusega tõendatud ning maksuhaldur on need põhjendatult tulumaksuga maksustanud. Kaupade soetamise puhul võib eeldada, et kui kaup on reaalselt saadud ning ostjal ei olnud seda võimalik saada tasuta või ise valmistada, siis pidi ta selle kauba saamiseks kulutama raha ning sel juhul on võimalik hindamise teel kauba maksumus välja selgitada ning lugeda mingi osa fiktiivse arve alusel ettevõttest välja viidud rahast ettevõtlusega seotud kuluks. Teenuse puhul seda võimalik teha ei ole. Lisaks eeltoodule eeldab hindamise teel maksustamine maksukohustuslase väga intensiivset kaasaaitamist ning hindamiseks vajalike andmete esitamist.

TuMS § 48 lg-test 1-3 tulenevalt maksustatakse tulumaksuga juriidilise isiku poolt oma juhtorgani liikmele tehtud erisoodustused. Selliseks soodustuseks on TuMS § 48 lg 4 p 1 kohaselt eluasemekulude osaline katmine. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7 kohaselt maksustatakse erisoodustused ka sotsiaalmaksuga. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebaja juhatuse liikme elukohaks oleva korteri kasutamine OÜ Metroteam Project majandustegevuses on tõendamata ning seega on selle korteri ülalpidamisega seotud kulude kandmise näol OÜ Metroteam Project poolt tegemist juhatuse liikmele AH-le tehtud erisoodustusega. Maksuhalduri poolt läbi viidud vaatluse (protokoll tl 125) käigus ei tuvastatud, et kõnealust korterit kasutataks kasvõi osaliselt OÜ Metroteam Project majandustegevuses. Kaebaja vastupidine väide on üldja paljasõnaline. Vaidlust pole selles, et kõnealune korter on kaebaja ja tema perekonnaliikmete eluase. See, et äriühingul ei ole eraldi kontorit, ei anna iseenesest alust väita, et ainus juhatuse liige kasutab oma kodu teatud määral ka ettevõtte kontorina. Kaebaja pole selgitanud, milles seisnes Jüris asuvas korteris toimunud majandustegevus. Väide seal toimunud üldjuhtimise kohta on palja-

3-14-50152 9(12) sõnaline. OÜ Metroteam Project majandustegevuse sisuks oli tänavakivide paigaldamine, seejuures tal oli kontrollitaval perioodil üks klient – OÜ Kiviexpert, kes hankis ka objektid. Seega pole mistahes tõendeid, et OÜ Metroteam Project oleks vaidlusalusel perioodil kontorit kui sellist oma majandustegevuses kasutanud või vajanud. Juhatuse liikme elukoha ettevõtluses kasutamine ja selle kasutamise ulatus peab olema vähemalt veenvalt põhjendatud, nt milles see kontorina kasutamine seisnes, milliseid ettevõtlusega seotud toiminguid seal tehti jms. Kohtumenetluses on kaebaja väitnud, et panipaigas hoiti OÜ Metroteam Project tööriistu. See väide on esiteks tõendamata, teiseks ei saaks see õigustada 20-25% ulatuses korteri majandamiskulude kandmist ettevõtte vara arvelt. Maksuhaldurilt ei saa nõuda, et ta üksnes ettevõtja paljasõnalise väitega nõustuks. Antud juhul kajastas kaebaja enda kuludena Jüris XXXXX X-X asuva korteriga seotud ülalpidamiskulud täies ulatuses, mis näitab, et mingit adekvaatset arvestust kaebajal elukoha ettevõtluses kasutamise kohta ei olnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ Metroteam Project apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. Käibemaks on neutraalne maks, kus maksu tasumise kohustus on müüjal ning ostjal on õigus tagasi saada müüjale hinna sees tasutud käibemaks. Sellisel juhul saab ostja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks piirata üksnes oluliste tõendite olemasolul, vastasel korral kaotaks käibemaksuseadus mõtte ning selle põhiprintsiibid devalveeruks. Maksuhaldur on kaebajale ette heitnud, et viimane teadis, et teenuse osutajaks pole OÜ Novaler Holding, samas pole maksuhaldur näidanud, milline spetsiifiline teadmine oli kaebajal selle kohta olemas ning kogu süü on sisustatud formaalsete vigadega. Kaebaja ei pidanud vastupidist tõendama, sest on hoolsusnõudeid korralikult täitnud. Mitteteadmine on subjektiivne seisund, mida pole võimalik tõendada. Maksuhalduril oleks teadmist olnud võimalik tõendada, sest selline seisund on tõendite läbi tuvastatav. Seega on kohtuotsus sisendkäibemaksu osas ebaõige. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning hinnanud valesti tõendeid, kui asus seisukohale, et tulumaks tehtud väljamaksetelt on õigesti määratud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on teenuse saanud. Sellisel juhul oleks asjas tulnud läbi viia hindamine ja maksustada üksnes arvetel näidatud summa ja tegelikult teenuse eest makstud summa vahe (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-60-11). Asjas puuduvad tõendid, et teenust ei osutanud OÜ Novaler Holding, seega tuleb tulumaksu määramisel lähtuda eeldusest, et viimane on teenuse osutaja. Kaebaja on käitunud hoolsalt ja heatahtlikult, on tuvastanud tehingu teise poole, ei teadnud ega pidanudki teadma, et teenust ei osuta OÜ Novaler Holding ega ole ettevõtlusest kasumit välja viinud. Kaebaja ja OÜ Novaler Holding ei ole omavahel seotud isikud. Kaebaja on XXXXX X-X korteri pealt kandnud 4 kuu jooksul kokku kulusid 595,46 eurot ning selgitanud, et kulud on vähemalt osaliselt ettevõtlusega seotud, kuna korterist toimus ettevõtte üldjuhtimine ja keldris hoiti tööriistu. Kaebaja väited pole paljasõnalised. Maksuhaldur on menetluse läbiviimisel rikkunud uurimisprintsiipi, kui jättis kaebaja töötajad küsitlemata. Menetlusnõuete eiramisena on käsitletav ka see, et korraldustes ei ole märgitud, et kontrollitakse tulumaksu. See nõue on tuletatav maksumenetluse üldpõhimõtetest, sest maksukohustuslase võimalus seletuste andmiseks võib olla piiratud. 5. MTA vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maksuotsuses on läbivalt väljendatud, et kaebaja oli teadlik sellest, et OÜ Novaler Holding nimel on vormistatud üksnes arved ja kõnealused tööd tegi ära keegi teine. Halduskohus on

3-14-50152 10(12) sisustanud „teadmist“ täiendavalt, kuid mitte väitega maksupettuses osalemisest, vaid kahtlusest selles osalemise kohta (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13, p 13). Halduskohus on otsuse punktis 31 selgitanud, et kogutud tõendid ei jäta võimalust arvamuseks, et teenuseid osutas OÜ Novaler Holding. Õige ei ole kaebaja väide, et vaidlus puudub selle üle, et kaebaja on teenuse soetanud, tegelikult pole välistatud, et tööd teostati kaebaja enda töötajate poolt. Kaebaja oleks pidanud tõendama, et ta teenuse käibemaksukohustuslaselt sisse ostis. Kuna maksuotsuses oli esitatud põhjalik tõendite analüüs, millest nähtus kaebaja teadlikkus sellest, et müüja polnud tegelik müüja, on tõendamiskoormis kaebajale üle läinud. Kaebaja pole usaldusväärselt tõendanud, et ta on teenuse soetanud. Sellisel juhul tuleneb ka Riigikohtu praktikast, et väljamakse loetakse reeglina täies ulatuses ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning hindamine pole vajalik (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-60-11, p 33). Kohus on piisavalt selgitanud, miks ei saa arvesse võtta kaebaja üldsõnalisi väiteid korteri kasutamisest kontorina. Maksuotsuses on põhjalikult selgitatud, miks maksuhaldur leiab, et kaebaja oli teadlik sellest, et tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Novaler Holding (maksuotsuse 2. peatükk). Kaebaja töötajatelt selgituste võtmata jätmist on maksuhaldur põhjendanud juba halduskohtumenetluses ning kordab veel, et maksukohustuse määramiseks on piisav, kui on selgeks tehtud, et töid ei saanud teostada arvel näidatud isik, lisaks märkis ka kaebaja esindaja, et OÜ Novaler Holding töötajad kaebaja töötajatega ühel ajal objektil ei olnud. Asjaolu, et kontrolli alustamise korralduses pole märgitud, et kontrollitakse tulumaksu, ei saa käsitleda ärakuulamisõiguse rikkumisena, sest ärakuulamisõigust sai kaebaja realiseerida kontrollakti saamise järel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-st 4 lähtudes ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Kaebaja leiab, et käibemaksu mahaarvamist võib piirata üksnes oluliste tõendite olemasolul, käesoleval juhul sellised tõendid puuduvad ning selge pole, mille põhjal on tehtud järeldus, et kaebaja teadis sellest, et OÜ Novaler Grupp pole tegelik teenuse osutaja. Ringkonnakohtu arvates näitab maksuotsuses ja kohtuotsuses toodud tõendite analüüs veenvalt, et kaebaja teadis, et OÜ Novaler Holding on üksnes arvete väljastaja. Menetluse käigus on selgunud, et kaebaja esindaja koostas tehingute kohta dokumendid, tagas tööliste majutuse ja transpordi, juhtis objektidel tööliste tööd, tuvastas RM-i isiku enne tehingu tegemist ning kohtus temaga mõnel korral ka objektidel. Samas pole võimalik, et tänavakivide paigaldust teostas OÜ Novaler Holding, sest sellel äriühingul puudub reaalne majandustegevus ning RM ei mäleta tänavakivide paigaldamisest ega kohtumisest kaebaja esindajaga midagi. Samuti pole tavapärane, et tellija paneb kinni öömaja teise äriühingu töötajate jaoks ja korraldab transpordi ilma, et seda küsimust – maksumus ja tingimused – tööettevõtulepingus reguleeritud oleks. Juba see asjaolu näitab tihedat seotust kahe äriühingu vahel. Vead arvete numeratsioonis, arve kajastamata jätmine käibedeklaratsioonis ja arvete üldsõnalisus näitavad samuti seda, et tegemist ei olnud tegeliku teenuse ostmisega seotud suhtega, vaid pelgalt paberite koostamisega õigustamaks sula-

3-14-50152 11(12) raha väljavõtmist kaebaja kontolt. Need asjaolud kogumis viitavad, et kaebajat pole viidud eksitusse teenuse tegeliku osutaja suhtes ning ta oli kogu aeg teadlik isikutest, kes tema heaks töötavad ning sellest, et teenuse osutajaks ei ole OÜ Novaler Holding. 8. MKS § 94 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Kaebaja leiab tulumaksu puudutavas osas ekslikult, et puudub vaidlus teenuse saamise üle. Maksuhaldur ja kohus on asunud seisukohale, et tänavakivide paigaldusega võisid tegeleda kaebaja enda töötajad või registreerimata töötajad. Samuti leiti, et kaebaja pole avaldanud töid teostanud isikute nimesid, kuigi ilmselt teab neid, kuna korraldas töötajate majutamist ning andis nende kasutusse äriühingu sõidukeid. Kohus rõhutas, et käesoleva asja asjaolud erinevad Riigikohtu otsuse nr 3- 3-1-60-11 aluseks olevatest asjaoludest seeläbi, et viidatud asjas oli tegemist kaubaga, mille olemasolus kaebajal ei olnud kahtlust. Käesoleval juhul on tegemist teenusega, mida kaebaja ei saanud osta OÜ-lt Novaler Holding ning kaebaja seaduslik esindaja oli tõenditest nähtuvalt sellest teadlik. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-42-13 p-des 16-18 selgitanud, et teenuse puhul on hindamist võimalik läbi viia erandkorras, nt juhul, kus on teada, et äriühing on enda poolt osutatavat teenust nn variisiku kaudu kallimalt edasi müünud. Kui teenuse osutaja on oma käivet deklareerinud, võimaldaks hindamine kõrvale jätta vahendava isiku ja lähtuda maksustamisel sisseostuhinnast. Praegu sellist laadi olukorraga tegemist pole. Kaebaja on pelgalt väitnud, et tema enda töötajad poleks sellist kogust tänavakive suutnud paigaldada, kuid teenus on edasi müüdud. Mingeid andmeid, mille põhjal oleks võimalik välja arvutada, milline osa teenuse osutamisest langes kaebaja enda töötajatele, kaebaja kinnitusel enam olemas ei ole (tööaja arvestuse märkmik on kadunud). Sellele asjaolule on viidanud ka maksuhaldur. Seega puuduvad käesoleval juhul andmed, mille põhjal hakata hindamist läbi viima, ning neid ei ole võimalik ka tuletada. Mis puudutab kaebaja etteheidet, et tuvastamata on jäetud side kaebaja ja OÜ Novaler Holding vahel, siis viitas ringkonnakohus juba eelmises otsuse punktis asjaolule, et kaebaja käitus väidetavatele OÜ Novaler Holding töötajatele majutust otsides ja transporti korraldades nii nagu oma töötajatega, mis viitab sellele, et OÜ Novaler Holding oli kaebaja kontrolli all. 9. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et kasutas XXXXX X-X korterit ettevõtte üldjuhtimiseks ja selle keldriboksi tööriistade hoidmiseks. Vaatluse käigus keldriboksi ei kontrollitud, kuid korteris äriühingu kontorile viiteid ei leitud. Kaudselt viitab kaebaja väidete ebausutavusele ka see, et väidetava tehingupartneri OÜ Novaler Holding esindajaga kohtus kaebaja esindaja enda sõnul mitte üldjuhtimiseks mõeldud asukohas, vaid lõunalauas, autos või objektil (tl 122p). Nagu halduskohus õigesti viitas, maksis kaebaja kogu korteri kulud ega eristanud kodukontoriga seotud osa. Ka see asjaolu näitab, et kaebaja pole kodukontori pidamist tõsiselt võtnud. 10. Maksuhalduri poolt uurimisprintsiibi rikkumise väidet on halduskohus piisavalt lahanud, nagu ka küsimust, kas maksumaksja õigusi sai rikkuda asjaolu, et tuluja sotsiaalmaksu kontrollimist kaebajale saadetud korralduses ei mainitud. Ringkonnakohtul pole selles osas midagi lisada. 11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on halduskohtus taotlenud 750 euro riigilõivu ja 1015 euro esindajakulu väljamõistmist. Apellatsioonimenetluses on kaebaja taotlenud 750 euro riigilõivu väljamõistmist. Kulud jäävad kaebaja kanda. Maksuhaldur menetluskulude hüvitamist pole taotlenud ning võimalikud kulud jäävad tema enda kanda.

3-14-50152 12(12)

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi