2-13-47264/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2014.a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-13-47264 Tsiviilasi V O hagi Liiz & Max OÜ vastu 4 917,29 euro nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V O (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja esindaja: Maarika Kutser volikirja alusel Kostja: Liiz&Max OÜ (registrikood 11130711; asukoht Koidu 73-7, Kunda) Kostja esindaja: Monica Meristo volikirja alusel Kohtuistungi toimumise aeg 07.10.2014.a. osalesid hageja esindaja ja kostja esindaja Hagi hind

4 917,29 eurot Resolutsioon

Rahuldada hagi tervikuna.

Välja mõista Liiz&Max OÜ-lt V O kasuks võlgnevuse katteks 4 917,29 eurot (neli tuhat üheksasada seitseteist eurot ja 29 senti).

Menetluskulud jätta täies ulatuses Liiz&Max OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses.

I Menetluse käik ja poolte seisukohad:

1. V O esitas 09.10.2013.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Liiz&Max OÜ-lt 5 064,81 euro saamiseks. Kuna Liiz & Max OÜ esindaja esitas makseettepanekule vastuväite 18.10.2013.a. anti tsiviilasi üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses 06.11.2013.a.

12.11.2013.a. tegi Viru Maakohus korraldava kohtumääruse, mille kohaselt kohustati V O’t esitama Viru Maakohtul kirjalik hagiavaldus.

V O esitas 02.12.2013.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja hagi Liiz & Max OÜ 4 917,29 euro nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt andis hageja V O 01.01.2010.a. Liiz&Max OÜ-le laenu summas

120 000.- krooni (7 669,69 eurot), mille kohta sõlmisid poole laenulepingu 1/2009. Kostja kohustus laenu tagasi maksma maksegraafiku alusel hiljemalt 15.10.2010.a. Kostja tasus hagejale võlga kuni 2010.a. maikuuni kokku 2 752,40 eurot ning jäi võlgu 4 917,29 eurot, mille tasumist hageja nõuab.

3. Kostja 03.01.2014.a. kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on esitatud pahatahtlikult. Nimelt on laen antud kostjale, keda siis esindas hageja tütar J O ja kes oli abielus kostja seadusliku esindaja I O (praeguseks L). Kohtus toimus ka ühisvara, mille hulgas oli ka OÜ Liiz&Max, jagamine. Paraku seda laenu siis ei tunnistatud J O poolt kuigi sellest juttu oli. Kostja leiab, et kuna laenu võttis ja vormistas J O, kes tegeles ka kostja raamatupidamisega, siis ei tea kostja praegu kuhu see raha kasutati. Fakt on see, et sellega tegeles J O ja see laen on sisuliselt kui teda üldse tegelikkuses ka võetud on, ühisvara.

4. 24.01.2014.a. kirjalikus seisukohas selgitab hageja, et J O esindas laenulepingu sõlmimisel kostjat tema poolt väljastatud notariaalse volikirja alusel, millega olid J O antud volitused äriühingu esindamiseks. Kostja on vastuses samuti omaks võtnud, et raamatupidamisega tegeles J O. Hagejale teadaolevalt kasutati laenuks saadud raha kostja huvides, kuna seoses majanduslangusega tekkis kostjal rahalised raskused. Ebaõige on kostja seisukoht, et tegemist on ühisvaralise laenuga, kuna ühisvara jagamisel jagati äriühingu osa, mitte äriühingule kuulvat vara ja kohustusi. Lähtuvalt eeltoodust jääb hageja hagis esitatud nõude juurde.

5. 11.02.2014.a. kirjalikus seisukohas leiab kostja, et hageja poolt väidetavalt laenatud summa ei kajastu kuidagi kostja raamatupidamises. Samuti ei kajastu ka tagasimaksed. Puuduvad kassa sissetuleku ja väljamineku orderid. Kuna kostja juures töötas ja tegeles raamatupidamisega, ning esindas osaühingut notariaalse volikirja alusel hageja tütar J O, siis arvab kostja, et raha laenamine ei olnud kostja huvides. Pigem arvab kostja, et raha kasutas J O enda huvides või oli laenuleping üldse fiktiivne. Laenuleping ei ole raamatupidamisdokument ja ei tõenda raha saamist ega ka tagasi maksmist. Kostja hagi jätkuvalt ei tunnista kuna pole hagejalt raha laenanud. Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ja alusetu.

6. 11.03.2014.a. kirjalikus seisukohas jääb hageja jääb nõude juurde ja leiab, et laenusaamine on muuhulgas tõendatud asjaoluga, et kostja on laenu osaliselt tagastanud. Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et raamatupidamisdokumendid asuvad kostja valduses, mistõttu ei ole hagejal võimalik neid esitada. Hageja esitab 2009.a. majandusaasta aruande, mille leheküljel 7 nähtub, et on saadud laenu summas 120 000.- krooni.

7. Kohtuistungil 07.10.2014.a. jääb hageja esindaja esitatud nõude juurde ja viitab esitatud dokumentaalsetele tõenditele. Kostja esindaja mingeid tõendeid, vaatamata maakohtu poolt tõendamise vajaduse selgitamisele, esitanud ei ole. Kostja esindaja kahtleb laenuandmises ja jätab asja maakohtu otsustada.

II Maakohtu seisukoht:

Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja poolt on maakohtule esitatud kirjalik laenuleping 120 000.- krooni laenamise kohta (tl.18-19), kirjalik laenu tagastamise graafik (tl. 22), kirjalik notariaalne volikiri hageja J O’le kostja poolt antud volituste kohta (tl. 43-44) ja kostja 2009.a. majandusaasta aruanne (tl. 53- 66), milles saadud laen kajastub ning Viru Maakohtu 07.11.2012.a. kohtumäärus, millega on kinnitatud ühisvara jagamise kokkulepe (tl. 82-84).

Kostja poolt maakohtule ühtegi tõendit oma vastuväite tõendamiseks esitatud ei ole.

Hageja poolt esitatud tõendite alusel on tuvastamist on leidnud asjaolu, et poolte vahel oli laenusuhe ning laenu on tagastatud ainult osaliselt. Hagejale on kostja poolt tagastamata laenusumma

4 917,29 eurot. Nimetatud summa kuulub kohtuotsusega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg. 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §§ 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus kohaldas VÕS § 76 lg 1; 82 lg1; 101 lg 1; 108 lg. 1; 396 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS § 162; 442 nõudeist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

M.Roots