3-13-693/72 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-693

Haldusasi

RA kaebus Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsuse nr

30 „Harkujärve külas Sagari, Nurme ja Nurme I maaük-

suse detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – RA, volitatud esindaja v.adv Urmas Kiik

Vastustaja – Harku vald, volitatud esindajad v.adv Tai-

mar Ehrlich ja v.adv Toivo Viilup

Kolmas isik 1: Harkujärve Arendused OÜ

Kolmas isik 2: EP

Kolmas isik 3: ST

Kolmas isik 4: AA

Kolmas isik 5: AA

Kolmas isik 6: HK

Kolmas isik 7: MP

Kolmandate isikute esindaja: v.adv Raiko Lipstok

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.03.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RA apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2014 otsus

haldusasjas nr 3-13-693 muutmata.

2. RA ja Harku valla apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta nende endi

kanda.

3. Mõista RA-lt Harkujärve Arendused OÜ, EP-i, ST-i, AA-e, AA-e, HK ja MP-i kasuks

välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 1008 (üks tuhat kaheksa)

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-13-693

2(11)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.12.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsusega nr 30 kehtestati Harkujärve külas Sagari,

Nurme ja Nurme I maaüksuse detailplaneering (edaspidi DP).

2. RA esitas 28.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 28.02.2013

otsuse nr 30 „Harkujärve külas Sagari, Nurme ja Nurme I maaüksuse detailplaneeringu kehtes-

tamine“ tühistamiseks.

DP on vastuolus seaduse, üldisemate planeeringute, Harku valla üldplaneeringu keskkonna-

mõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande tulemuste ja Harku valla ehitusmääru-

sega. Üldplaneeringus määratud rohealad põhinevad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt lä-

biviidud analüüsil „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring“. Harku Valla-

volikogu on seisukohal, et tegemist on sõltumatu uuringuga, mille eesmärk oli analüüsid rohe-

koridoride ja tuumalade toimimist ning asetsemist vallas tervikuna, tuginedes maakonnaplanee-

ringu teemaplaneeringu koostamise metoodikale. Vaatamata sellele, et planeeringu menetluse

käigus on rõhutatud vajadust järgida DP menetluse ajal veel kehtestamata Harku valla üldpla-

neeringu põhimõtteid, puuduvad Sagari, Nurme ja Nurme I detailplaneeringus viited vastavale

koostööle ja valminud tööga arvestamisele.

Planeeritav ala paikneb Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingi-

mused“ rohekoridoris K9 ja veekogu puhvri alas. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga

on määratud tugialade läbimõõdud 300-500 m ja ribastruktuuride läbimõõdud 100-200 m.

Koostatud planeeringu põhijoonisele on kantud 100 m kalda piiranguvöönd. DP-s puudub vee-

kogu puhvriala märgistus. DP koostamisel lähtuti vananenud üldplaneeringust. Planeerimisel

oleks tulnud lähtuda maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust, mis määrab rohestruktuuride

vajaduse (vt teemaplaneeringu p 2.2.1).

DP-s on viidatud vajadusele muuta Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut. Detail-pla-

neeringuga ei saa teha maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldisema planeeringu

muutmise vajadusega detailplaneeringu algatab volikogu. DP on algatatud Harku Vallavalitsuse

14.12.2004 korraldusega nr 1332.

3-13-693

3(11)

DP koostamise ja selle finantseerimise õiguse on Harku Vallavalitsus õigusvastaselt üle andnud

AA-le lepinguga nr 22-11.2.4/153 (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 61). Kaebaja viitab ka

Harku Vallavolikogu 25.02.2010 istungile, mille tulemusel tehtud otsuses nr 34 käsitleti üksi-

kute maaüksuste sihtotstarvete/juhtotstarvete muutmisettepanekuid.

DP lahendus lähtub Harku valla 1996. a üldplaneeringust (edaspidi vana üldplaneering), mille

järgi on maa sihtotstarbeks maatulundusmaa. See ei anna õiguspärast ootust ega garantiid, et

kinnistutele saab kindlasti tulevikus elamu rajada. Peale avalikustamist on oluliselt muudetud

DP tekstilist ja skemaatilist lahendust. Muudatused ja täiendused on sisse viidud ilma vastavate

viideteta. Samuti on nummerdamata ja korrastamata planeeringu toimikus olevad dokumendid.

Toimikus olevad joonised ei haaku. Põhijoonistel ja tehnovõrkude joonistel on erinevad lahen-

dused. Puuduvad muudatuste kooskõlastused.

3. Harku vald palus jätta kaebus rahuldamata.

DP vastuolu õigusaktide ning üldisema taseme planeeringutega ei esine. DP menetlemisel on

arvestatud Harku valla üldplaneeringuga, mis ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal veel

kehtestatud (vastu võetud 27.08.2009 ja kehtestatud 17.10.2013; edaspidi uus üldplaneering) ja

ka selle menetlemisel koostatud KSH aruande seisukohtadega. DP-s puuduvad mistahes vas-

tuolud nii Harku valla vana kui ka uue üldplaneeringuga. DP planeeringulahenduse haakumist

üldisemate planeeringutega on selgitatud DP seletuskirjas (vt p-d 3 ja 4) ning vaidlustatud hal-

dusaktis (lk-d 1, 3).

Puudub vastuolu ELF koostatud uue üldplaneeringu rohevõrgustiku lahenduse uuringu tule-

mustega ja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga (vt vaidlustatud haldusakti lk-d 11-13).

Ka ELF-i uuringus jõuti planeeringuala suhtes seisukohale, et planeeringuala näol ei ole tege-

mist rohekoridorina toimiva alaga, vaatamata sellele, et maakonnaplaneeringu teemaplanee-

ringu joonise kohaselt rohekoridor ligikaudu sealt kulgeb. Maakonnaplaneeringu teemaplanee-

ringu joonise väikesest täpsusastmest ja skemaatilisusest tulenevalt kulges rohekoridor ka alal,

mis oli olemasolevate elamukvartalite ning Ceres aianduskeskuse aiaga piiratud ning kasvuhoo-

netega katkestatud. Seega ei ole maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohane rohekoridor

seal toimiv, mistõttu on ELF uuringu põhjal tehtud ettepanek uues üldplaneeringus täpsustada

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohast rohekoridori. Tehtud ettepanek on kooskõlas

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga, kuivõrd teemaplaneeringu eesmärgiks pole rohelise

võrgustiku objektide asukoha ja mõõtmete täpne määratlemine ja teemaplaneeringu koondkaar-

dile kandmine (vt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirja p 2.2.1 ja p 5). Harju

maavanem on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohase rohevõrgustiku rohekoridori

täpsustamise üldplaneeringuga uue üldplaneeringu menetluses kooskõlastanud ega ole selles

vastuolu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga näinud.

DP planeeringuala paikneb kaldast rohkem kui 200 meetri kaugusel. DP joonisele on kantud

looduskaitseseaduse (LKS) kohane Harku järve piiranguvööndi ulatus 100 meetrit (vt vaidlus-

tatud haldusakti lk 12). DP järelevalve teostamisel on Harju maavanem kaebajale selgitanud, et

selline toimimisviis on õiguspärane.

DP koostamise ja koostamise tellimise nõudeid pole rikutud. AA-ga lepingu sõlmimise ajal

PlanS § 10 lg 61 puudus. Lähtuti PlanS § 10 lg-st 6, milles sätestatud piirangutest ei olnud ükski

DP puhul kohalduv. Kuivõrd DP ei ole üldplaneeringut muutev, siis ei tulene takistust eraõi-

gusliku isiku poolt planeeringu koostamiseks või planeeringu koostamise tellimiseks ka praegu

kehtivast PlanS § 10 lg-st 61. Seda on selgitanud ka Harju maavanem kaebajale DP järeleval-

vemenetluses.

3-13-693

4(11)

DP-ga ei ole maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu muutmisettepanekut tehtud. Harju maa-

vanem on uue üldplaneeringu järelevalve käigus kinnitanud, et vallas detailplaneeringute koos-

tamisel on uue üldplaneeringuga arvestamine otstarbekas ning sellega maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu rohevõrgustiku paiknemise täpsustamine korrektne. Käesolevas vaidluses

puudutatud juhul kulgeb maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kaardile märgitud rohevõr-

gustik alal, milles see tegelikkuses ei toimi ega täida oma eesmärke (vt ELF koostatud analüüs

ja DP lisa 7). Seetõttu on sisuliselt mõistetav, et rohevõrgustiku elementide täpsustamine peab

toimuma madalama taseme planeeringutega. Vastustaja nõustub, et vana üldplaneering vajab

korrigeerimist. Seetõttu ongi algatatud ja viiakse läbi uue üldplaneeringu koostamise menetlust,

mille käigus on muu hulgas täpsustatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohase rohe-

võrgustiku ulatust ja paiknemist. Ebaõige on kaebaja käsitlus, et DP koostamisel tuleks juhin-

duda maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust.

Planeeringulahenduse põhilahendusi ei ole muudetud. Harju maavanem on DP üle järelevalve

teostamisel kaebajale selgitanud, et tema väide avalikustamise järgselt planeeringu põhilahen-

duse muutmise kohta on alusetu ning DP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kordamine ei

ole põhjendatud. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele muudatusele, mida ta DP põhi-

lahenduse muutmisena käsitleb. Kaebaja väide DP toimikus olevate jooniste mittehaakuvuse ja

nõutavate kooskõlastuste puudumise kohta on üldsõnaline ja ebakonkreetne.

Kaebaja viide Harku Vallavolikogu 25.02.2010 otsusele nr 34 on asjakohatu. Kaebaja poolt

tsiteeritud osa kõnealusest otsusest puudutas alasid, mille puhul elamumaa maakasutuse juht-

funktsiooni polnud üldplaneeringuga kavandatud. DP ala on aga nii vana üldplaneeringu kui ka

uue üldplaneeringu kohaselt kavandatud elamumaa juhtfunktsiooniga alaks.

4. Harkujärve Arendused OÜ, EP, ST, AA, AA, HK ja MP palusid jätta kaebus rahulda-

mata.

Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisneb kaevatava haldusakti õigusvastasus ning kahjusta-

tud avalik huvi. Kaebusest on raske mõista, milles täpsemalt väidetav vastuolu seisneb.

DP-s on järgitud uue üldplaneeringu lahendust. Vaidlustatud haldusaktis on selged viited, et DP

on kooskõlas uue üldplaneeringuga ja seega on sellega arvestatud (vt DP lk-d 1, 3). Lisaks on

DP-ga hõlmatud alal ning selle lähipiirkonnas uue üldplaneeringu lahendust ja selle seost maa-

konnaplaneeringu teemaplaneeringuga kirjeldatud DP seletuskirja lehekülgedel 7-8. Samuti on

DP joonisel nr 3 „Kontaktvöönd“ kujutatud väljavõtted koos DP ala äranäitamisega nii maa-

konnaplaneeringu teemaplaneeringus, vanas üldplaneeringus, Apametsa osa üldplaneeringus

kui ka uues üldplaneeringus. DP joonisele on kantud LKS kohane järvedele ettenähtud 100-

meetrine Harku järve piiranguvööndi ulatus. DP koostamiseks ja selle finantseerimiseks AA-ga

lepingu sõlmimiseks puudus keeld. Sellist keeldu ei esine ka täna. Samale seisukohale on jõud-

nud riiklikku järelevalvet teostanud Harju maavanem (vt DP lk 6).

Uus üldplaneering ega DP ei muuda olemasolevat olukorda, vaid kinnitavad ja täpsustavad

seda. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus nimetatud rohekoridor K9 on juba enne DP

kehtestamist läbi lõigatud varem moodustatud elamukvartalitega, mistõttu ei ühenda rohekori-

dor sisuliselt omavahel tuumalasid. Uues üldplaneeringus ei ole antud alale enam rohekoridori

ette nähtud, vaid uus üldplaneering täpsustab rohekoridori funktsiooni lokaalse tuumalana, ees-

märgiga tagada ressursside taastootmine. Sellega on nõustunud ka DP üle riiklikku järelevalvet

teostanud Harju maavanem (vt DP lk 3). Kõnealune rohekoridor puudutab DP-d üksnes väga

ebaolulisel määral, vaid ühte külge ca 20-25 m laiuselt.

3-13-693

5(11)

Kaebaja viide Harku Vallavolikogu 25.02.2010 otsuses nr 34 märgitule ei puuduta DP-ga kae-

tud ala. Selleks, et ajakohastada vana üldplaneeringut, koostatigi uus üldplaneering. Uue üldpla-

neeringu lahendus on läbinud avaliku väljapaneku ja kooskõlastatud Harju maavanema poolt.

Seetõttu tuli ka DP menetlemisel arvestada uue üldplaneeringuga. DP-sse ei ole peale avalikku

väljapanekut ja arutelu planeeringu põhilahendusi muutvaid parandusi ega täiendusi tehtud. Sel-

lega on nõustunud ka Harju maavanem (vt DP lk 4). Puudus vajadus hankida uusi kooskõlastusi.

Paljasõnaline ja ebakonkreetne on kaebaja väide, et pärast DP avalikustamist on sinna tehtud

muudatused ja täiendused ilma viideteta, planeeringu toimikus olevad dokumendid on nummer-

damata ja korrastamata, toimikus olevad joonised ei haaku ning põhijoonistel ja tehnovõrkude

joonistel on erinevad lahendused.

5. Tallinna Halduskohtu 28.03.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Kaebajal on PlanS § 26 lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus. Tegemist on populaarkaebusega, mistõttu

saab kaebaja tugineda üksnes DP vastuolule seaduse või muu õigusaktiga. Tõendamata on kae-

baja seisukoht DP vastuolu kohta Harku Vallavolikogu 25.02.2010 otsusega nr 34.

DP materjalidega on tõendatud, et DP ulatub osaliselt rohekoridori K9 alasse, samuti väga väi-

keses osas rohevõrgustiku tuumalasse, mis on määratletud uue üldplaneeringuga, mitte ei asu

tervikuna nende mõjualas. DP kehtestamise otsuses (lk-d 1 ja 13 p 1.3) on käsitletud uue üldpla-

neeringuga seonduvat ning leitud, et DP on sellega kooskõlas. Selgelt on väljendatud arusaam

DP kooskõla kohta uue üldplaneeringu osas DP seletuskirjas (vt DP kaust, seletuskiri, alapunkt

3 „Olemasolev situatsioon ja olukorra kirjeldus“, lk 6-9 ning alapunkt 4 „Planeeringulahenduse

kirjeldus“, lk 10). Vaidlustatud otsuses on esitatud seisukohad ja kaalutlused ning kuidas ja

millises ulatuses on ELF uuringuga arvestatud. Lisaks on Keskkonnakorraldus OÜ teinud DP

koostamise raames eraldi eksperthinnangu „Sagari, Nurme ja Nurme I ning Toome 3, Toome

4, Jõetooma II ja Trahteri maaüksuste detailplaneeringu mõju rohevõrgustikule“, mis samuti

toetub oma järeldustes kaebaja viidatud ELF-i uuringule (vt DP kaust, lisa 7). Maakonnapla-

neeringu teemaplaneering ei määratle lõplikult seal kajastatud lahendusi, vaid annab üldised

suunised, mida tuleb ellu viia läbi konkreetsemate planeeringute ehk läbi üld- ja detailplanee-

ringute. Seda on käesoleval juhul ka tehtud ning sellega ei ole seaduse nõudeid rikutud.

DP-ga ettenähtud puhvriala 100 m ei ole vastuolus maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga.

DP põhijooniselt nr 4 selgub, et planeeritud ala ulatub küll maakonnaplaneeringu teemaplanee-

ringu piiranguvööndisse, kuid sellele osale on plaanitud looduslik haljasmaa ja metsamajandus-

maa, säilitatav metsaala (pereelamumaa) ning osaliselt sõidutee. Isegi kui vastav vastuolu esi-

neks, siis arvestades DP tegelikku ulatust rohekoridori alasse, mis on äärmiselt väike, puudub

DP tühistamiseks alus. Vaidlusaluse DP-ga ei ole tehtud ettepanekut maakonna-planeeringu

teemaplaneeringu muutmiseks.

AA-ga lepingu sõlmimise ajal (s.o 21.07.2008) puudus PlanS-s § 10 lg 61. Selle asemel kehtes-

tas lepingute sõlmimise piirangud PlanS § 10 lg 6. DP puhul ei olnud ükski PlanS § 10 lg-s 6

nimetatud piirangutest kohalduv.

Seoses vana üldplaneeringu ajakohastamise vajadusega oli juba sel ajal algatatud uue üldpla-

neeringu koostamine (mis on käesoleva otsuse tegemise ajaks kehtestatud), mille käigus mh

täpsustati vastavalt õigusnormidele maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohase rohevõr-

gustiku ulatust ning paiknemist. Vastustaja on õigesti arvestanud planeeringu kehtestamisel kõi-

kide asjasse puutuvate kõrgema taseme planeeringute, sh valla vana ja uue üldplaneeringuga,

kaalunud kõiki poolte huve ning muutunud asjaolusid ja teinud sellest tulenevalt kaalutletud

otsuse. Seega on ebaõige kaebaja käsitlus, justkui tuleks detailplaneeringute koostamisel juhin-

duda eeskätt või isegi üksnes maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust.

3-13-693

6(11)

Käesoleval juhul ei ole tegemist planeeringu põhilahenduse muutmisega, millisel juhul oleks

tulnud korrata avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. DP materjalidest nähtub, et korrigee-

ritud on krundi pos 13 hoonestusala paigutamist ja piirdeaedade paiknemist selliselt, et hoo-

nestusala on metsaalast välja toodud, teemaad ja kruntide paiknemist korrigeeritud ning tagatud

on 35 m laiune koridor olemasoleva hoonestusega kruntide (Kolde tee elamud) ja planeeritavate

kruntide piirdeaedadest vabal alal (vrdl DP kaustas joonised, põhijoonis nr 4 ning kooskõlasta-

tud joonised). Sellega, et tegemist ei ole planeeringu põhilahenduse muutmisega, on nõustunud

järelevalvemenetluse käigus ka Harju maavanem (vt DP kaust Harju Maavalitsuse 21.10.2011

otsus nr 2.1-13k/4431, lk 3). Kaebaja on esitanud kaebuse avalikes huvides ja märkinud vasta-

vaks avalikuks huviks rohekoridori kaitsmise. Just sellel eesmärgil ongi planeeringut muudetud,

kuid sellist muudatust ei ole võimalik pidada planeeringu põhilahenduse muutmiseks.

Kõik vastavad kooskõlastused tuleb võtta enne planeeringu PlanS § 18 kohast vastuvõtmist.

Kusagilt ei tulene nõuet, et kooskõlastused tuleks võtta enne kehtestamist hiljem uuesti. Vaid-

lusalune DP vastab PlanS § 2 lg-te 1, 2 ja 4 nõuetele ning kaebaja väited planeeringu jooniste

vastuolulisuse kohta on alusetud. DP toimiku nummerdamata jätmine ei saa olla DP tühistamise

aluseks. Samas kohus möönab, et haldusmenetluse korralik ja täpne dokumenteerimine on üks

osa heast haldusest ja oleks kaheldamatult parem, kui haldusorgan oleks vormistanud haldus-

menetluses toimikud korrektselt. Käesoleval juhul ei ole haldusmenetluse dokumenteerimisel

tehtud vead sellised, et need võiks mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58).

Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja haldu-

sakti tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. RA palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.03.2014 otsus ja teha

uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Halduskohus möönab rohelise võrgustiku sidususe parandamise erilist olulisust Tallinna mõju-

piirkonnas, kuid sellele vaatamata jätab jõusse DP, mis pärsib rohevõrgustiku toimimist, lõiga-

tes osaliselt läbi rohekoridori. Kehtestatud maakonnaplaneering on PlanS § 7 lg 4 järgi valla ja

linna üldplaneeringu koostamise aluseks. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering kehtib sama-

väärselt kehtestatud maakonnaplaneeringuga. Kuivõrd kohus ei eita vastuolu DP ja maakon-

naplaneeringu teemaplaneeringu vahel, siis on kohus materiaalõigust teemaplaneeringu mõju

osas vääralt kohaldanud. Kehtiv üldplaneering ja ELF töö on rohekoridoride ja tuum-alade osas

vastuolus, mistõttu ei saa DP olla mõlemaga kooskõlas. ELF töö loeb Harku järvest läände jää-

vaid metsatukkasid rohekoridori osaks (vt ELF uuring, lk 26), kuid uus üldplaneering loeb neid

tuumaladeks (vt uus üldplaneering, seletuskiri, lk 36). Kuigi enne DP kehtestamist oli valminud

ka Keskkonnakorraldus OÜ eksperthinnang, oli see tellitud arendaja poolt ja on seega eeldusli-

kult erapoolik.

DP-ga toimus maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu lubamatu muutmine, mitte täpsusta-

mine. Keskkonnakorraldus OÜ ekspertarvamuses tuuakse selgelt välja, et DP-ga planeeritakse

elamuehitust maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu rohekoridori K9. Seega tuvastas ekspert

DP ja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu vastuolu. Uue üldplaneeringuga rohekoridor K9

küll sisuliselt likvideeriti, kuid DP-ga ei saanud ette näha elamuehitust tollal veel kehtivasse

rohekoridori. Vald oleks pidanud ise vastava DP koostama ja seda tegevust rahastama. DP muu-

tis üldisemat planeeringut. Seega ei toimunud DP koostamine vastavuses kehtestatud üldisema

planeeringuga, mis välistas halduslepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse järgi planeeringu

koostamise ja rahastamise õiguse üleandmise avalikult võimult eraõiguslikule isikule. DP põ-

hilahendust on muudetud ja DP uus avalikustamine oli möödapääsmatu, et kõigi asjaosaliste

3-13-693

7(11)

huvid saaksid kaitstud. Kaebaja hinnangul ei saa eeldada, et kooskõlastuse andjad või DP-st

huvitatud avalikkuse esindajad suhtuksid planeeringulahendusse samamoodi, sõltumata krun-

tide arvust või tee asendist. DP kehtestamisega anti kinnisvaraarendaja erahuvile selge prioriteet

loodushoiu ees, mis ei saa olla õiguspärane.

7. Harku vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28.03.2014 otsus muutmata.

DP kehtestamine ei olnud õigusvastane ning planeeringulahendus ei ole rohevõrgustikku kah-

justav. Keskkonnakorraldus OÜ eksperthinnangu kohaselt pole detailplaneeringu realiseerimi-

sel negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ko-

hane rohekoridor läbib väga väikest osa vaidluses puudutatud DP planeeringualast. Tulenevalt

juba maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamise ajal eksisteerinud hoonestusest on

rohekoridor olnud läbilõigatud ning mittetoimiv. DP realiseerimine ei mõjuta moodustatavate

rohevõrgustiku tuumalade funktsioneerimist. ELF uuringu ja uue üldplaneeringu mittekattuvust

seonduvalt rohevõrgustikuga ei esine. Isegi kui selline mittekattuvus esineks, siis on vaidlus-

alune DP koostatud 4,4 ha suurusele maa-alale, millel ELF uuring, uus üldplaneering ja DP

lahendus langevad 100% kokku ning on omavahel kooskõlas. ELF uuringus on tehtud näpuviga

seletuskirjas ning asetatud Harku järvest läänes olevate metsatukkade selgitav tekstiosa seletus-

kirja rohekoridoride alajaotusse. ELF uuringu joonise kaardil „Harku valla rohevõrgustik“

(koostatud 03.09.2007) on vastavad alad tähistatud joonise legendi kohaselt leppemärgiga

„Tuumalad, peafunktsiooniga ressursside taastootmine“ (helesinise jämeda piirjoone ja täppi-

dega sisealaga).

Puudub vastuolu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga. Halduskohus on avaldanud, et DP

ei ole maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga vastuolus. Kohus on õigesti osundanud ka

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu realiseerimisele üldplaneeringute ja detailplaneerin-

gute kaudu. Halduskohus ei ole maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu mõju osas ma-teriaa-

lõigust ebaõigesti kohaldanud. Planeeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise

piiranguid ei esinenud (PlanS § 10 lg 6). Samuti ei ole kaebaja menetluse kestel osutanud ühe-

legi asjaolule, mis lubaksid väita, et DP koostamise ja finantseerimise üleandmine oleks pla-

neerimismenetlust negatiivselt mõjutanud või et planeerimismenetlus poleks toimunud vastus-

taja juhtimisel ja kontrolli all.

Planeeringu põhilahendust pole muudetud ja planeeringu uus avalik väljapanek polnud nõutav.

Planeeringuala sisese tee asukoha ja kulgemise muutmine ei ole käsitletav planeeringu põhila-

henduse muutmisena, kuivõrd see ei ole planeeringu põhisisuks. Asjakohatu on kaebaja viide

planeeringu jooniste kooskõlastustele. Planeering on kooskõlastatud isikutega, kelle puhul see

on lähteülesandest tulenevalt olnud nõutav ning keda see puudutab. Planeeringulahenduse sei-

sukohalt omab otsustavat tähtsust planeeringu põhijoonis. Planeeringumaterjalide hulgas ei ole

põhijooniseid, millel oleks erinev kruntide arv või tee asukoht. Planeeringu põhilahenduse

muutmise hindamisel tuleb silmas pidada ka planeeringu konteksti. Antud juhul planeeritakse

varem hoonestamata alasid ega mõjutata seetõttu planeeringulahenduse muudatustega hoones-

tatud naaberkruntide omanikke ega nende huve negatiivselt. Planeeringulahenduse korrektuurid

on tehtud pärast DP avalikku väljapanekut planeeringuala naabritega kompromissi saavutami-

seks ning rohevõrgustiku parema toimimise tagamiseks, sellisel juhul ei ole uue avaliku välja-

paneku korraldamine vajalik.

Vald ei ole eelistanud arendaja huve avalikele huvidele. DP menetlemisel on arvestatud rohe-

võrgustikuga ning kavandatud lisaks ELF uuringus ja uues üldplaneeringus ette nähtud rohe-

võrgustiku tuumaladele ka täiendav roheala, nn pisikoridor. Nimetatud pisikoridor on ette näh-

3-13-693

8(11)

tud DP ning Tooma 3, Tooma 4, Jõetooma maatükk II ja Trahteri maaüksuste ning lähiala de-

tailplaneeringute planeeringualale. Kõnealune pisikoridor säilitab metsatuka Sagari maaüksu-

sel, ühendamaks uues üldplaneeringus määratud tuumala (DP-st põhja- ja läänepool) Harku jär-

vega. Seega säilitatakse rohevõrgustiku puhul osa olemasolevast metsaalast elamumaa juht-

funktsiooniga alal. Sinna ei lubata ehitustegevust ega ka piirdeaedade rajamist, kuid vastav maa-

ala jääb elamumaa maaüksuste koosseisu.

8. Kolmandad isikud paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28.03.2014 otsus muutmata. Kohus ei ole õiguse kohaldamisel eksinud ning kohus on arusaa-

davalt põhjendanud, miks ta jättis kaebuse rahuldamata. DP kehtestamise otsus ei pärsi rohe-

võrgustiku toimimist ega lõika läbi rohekoridori, sest DP ei avalda rohekoridorile K9 mistahes

negatiivset mõju. DP-ga ei muudetud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut, see on kooskõ-

las nii vana kui ka uue üldplaneeringuga. Uus üldplaneering ei muuda maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringut, vaid täpsustab seda. AA-le DP koostamise ja finantseerimisõiguse üleand-

misel ei ole rikutud seadust, kuivõrd DP on kooskõlas nii vana kui ka uue üldplaneeringuga

ning PlanS § 10 lg-st 6 ei tulenenud mistahes keeldu lepingu sõlmimiseks. DP-sse ei ole pärast

avalikku väljapanekut ja arutelu planeeringu põhilahendusi muutvaid parandusi ega täiendusi

tehtud. Elamukruntide vähendamine 13-lt 11-le ei ole kuidagi vastuolus kaebaja väljendatud

avaliku huviga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahulda-

mata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus.

10. Halduskohus on õigesti järeldanud, et DP ei ole vastuolus maakonnaplaneeringu teemapla-

neeringuga. Esmalt on kaebaja ekslikult märkinud justkui lõikaks DP läbi maakonna-planee-

ringu teemaplaneeringu kohase rohekoridori. Kaebaja selline sõnastus viitab asjaolule, et pla-

neeritav ala ulatub osaliselt üle rohekoridori. Sellise olukorraga tegemist ei ole, vaid maakon-

naplaneeringu teemaplaneeringu järgne rohekoridor K9 kattub väikese osaga planeeritava ala

kruntidest nende läänepiiril. Rohekoridor K9 oli juba varasemalt loodud elamukvartaliga läbi

lõigatud ega toiminud tegelikkuses enam DP menetluse ajal. DP on lähtunud nii maakonnapla-

neeringu teemaplaneeringust kui ka seda täpsustavast uuest üldplaneeringust, milles rohekori-

dori K9 elamumaa juhtfunktsiooniga planeeritaval alal ei eksisteeri. Seejuures nõustub ringkon-

nakohus halduskohtuga, et maakonnaplaneeringu teemaplaneering ei määratle lõplikult seal ka-

jastatud lahendusi, vaid annab selles sätestatu kohaselt üldised suunised, mida tuleb ellu viia

läbi konkreetsemate planeeringute ehk läbi üld- ja detailplaneeringute.

11. Ka ei esine DP vastuolu vana üldplaneeringuga, mis vaidlustatud otsuse kehtestamise ajal

kehtis. Vana üldplaneeringu järgi on planeeringuala märgitud tihehoonestusalana, mis vajab

detailplaneeringut ning pereelamute maa-alana (I kd, tl 160, 166). Vana üldplaneeringu seletus-

kirjas märgitakse, et põhilised arengueeldustega tihehoonestusalad-asulad on Tabasalu, Harku-

järve, Harku, Vääna ja Kumna-Tutermaa (I kd, tl 150 pöördel). Võimalikud pereelamute maa-

alad asuvad Harkujärve küla Tallinna poolse sissesõidu ääres, samuti asula põhja- ja lääneosas;

perspektiivis laieneb elamuehituspiirkond Tabasalu suunas (I kd, tl 151 pöördel). Vaidlustatud

haldusakti kohaselt on DP eesmärgiks Sagari ja Nurme 1 katastriüksustele elamurajooni kavan-

damine kokku 11 pereelamu maa krundi moodustamisega. Seega on DP kooskõlas vana üldpla-

neeringuga, millest lähtumine oli haldusorganile kohustuslik.

12. Ekslik on kaebaja seisukoht, et DP on vastuolus uue üldplaneeringuga. HMS § 54 kohaselt

on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

3-13-693

9(11)

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõue-

tele. Uus üldplaneering DP andmise hetkel veel ei kehtinud, mistõttu ei olnud tegemist haldu-

sakti andmisel ajal kehtiva materiaalõigusega. See aga ei tähenda, et vald ei oleks tohtinud uuest

üldplaneeringust lähtuda või selles kavandatud planeeringulahendustega arvestada.

13. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-87-13 selgitanud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei

tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti, aga samas ei ole kohalikul omavalit-

susel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh

koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Riigikohus rõhutab, et avalik haldus

peab vältima vastuolulist tegutsemist ning kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes

õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (p 12). Puudub kahtlus, et planeeringumenetluses

on haldusorganil lai diskretsioon, mistõttu selle vigadeta teostamine eeldab ka oluliste asjaolu-

dega arvestamist (HMS § 4 lg 2).

14. Arvestades, et uue üldplaneeringuga täpsustatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneerin-

gus märgitud rohevõrgustikku ning luuakse mitu lokaalse olulisusega ja ressursside taastoot-

mise eesmärgiga tuumala, on DP kooskõlas nii täpsustatud maakonnaplaneeringu teemaplanee-

ringuga kui ka uue üldplaneeringuga.

15. Kõnesolev planeeringulahendus ei ole sisuliselt rohevõrgustikku kahjustav. Nimelt on

Keskkonnakorraldus OÜ eksperthinnangu „Sagari, Nurme ja Nurme 1 ning Tooma 3, Tooma

4, Jõetooma II ja Trahteri maaüksuste detailplaneeringute mõju rohevõrgustikule“ kohaselt te-

gemist väheefektiivse rohekoridoriga, kuna ala, millel koridor kulgeb, on loomade ning taimede

levikule olulisi takistusi tihedalt täis – Harku karjäär, aiaga piiratud Ceres Aianduskeskus koos

ulatusliku kasvuhoonekompleksiga, aedadega piiratud Kiriku ja Lilleaia tee elamukrundid, au-

toteed ning mitmed vähemolulised takistused. Eksperthinnangus lisatakse, et oluliseks tuleb pi-

dada ka inimtegevust, mis loomad eemale peletab ning ühtlasi vähendab koridori olulisust as-

jaolu, et see ei ühenda omavahel tuumalasid, vaid koridor lõpeb Rannamõisa tee lähistel asuvas

0,36 km2 suuruses metsatukas – tegu on tupik-rohekoridoriga (vt DP kaust, lisa nr 7, lk 4). Seega

ei muutu rohekoridori funktsionaalsus ja efektiivsus DP realiseerimise tagajärjel, kuivõrd tege-

likkuses ei toiminud rohekoridor juba enne DP kehtestamist. Kaebaja väited eksperthinnangu

ebaobjektiivsusest on paljasõnalised.

16. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kuigi uue üldplaneeringuga kaotati kõnesolev rohekoridor,

siiski säilitati DP-ga rohekoridorile ulatuval planeeringualal paiknevad metsaalad. Sellega säi-

livad ressursside taastootmise funktsioonid (vt eksperthinnang, lk 8). Rohekoridori rolli täidab

nii reaalsuses kui ka uue üldplaneeringu kohaselt 100 m laiune vöönd järve kaldal (vt ekspert-

hinnang, lk 4). Harku järv koos piiranguvööndiga omab olulist rolli elustikku toetava tuumalana

ja Tallinna ning Harku valla tiheasutusaladelt lähtuvate negatiivsete keskkonnamõjude kom-

pensatsioonialana (ELF uuringu seletuskiri, lk 26). ELF uuringus märgitust on lähtutud ka uue

üldplaneeringu koostamisel, mille seletuskirjas on toodud, et järve ümbritsev kitsas vöönd omab

olulist rolli väikeimetajate, veelindude ja kahepaiksete levimiskoridorina (vt uue üldplaneeringu

seletuskiri, lk 36). Ühtlasi on uue üldplaneeringu seletuskirja kohaselt Harku järvest läänes asu-

vad metsad tuumalad, mis on olulised eelkõige Harku järve jõudvate vete puhveraladena ning

toimivad aladest läände kerkiva tiheasustusala ja järve vahelise puhvrina. Samuti on tuumalaks

Harku järv ja selle piiranguvöönd (Tallinna linna territooriumil) (uue üldplaneeringu seletuskiri,

lk 36). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuigi ELF uuringu seletuskirjas on paigutatud

Harku järvest läänes asuvad metsatukad peatükki „Koridorid“, siis ELF uuringu kaardil on ni-

metatud ala märgitud tuumalana. Sellest tulenevalt ei esine vastuolu ELF uuringu ja uue üldpla-

neeringu vahel ega ka DP vahel. Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohus materiaalõigust vää-

ralt kohaldanud.

3-13-693

10(11)

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et DP-ga ei ole tehtud ettepanekut muuta maakon-

naplaneeringu teemaplaneeringut.

18. PlanS § 7 lg 2 p 2 kohaselt võib maakonnaplaneeringu koostada teemaplaneeringuna kehtiva

maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt PlanS § 7 lg-s 3 nimetatud üle-

sannetele. Sellisteks ülesanneteks on näiteks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suun-

dumuste määratlemine (PlanS § 7 lg 3 p 1), asustuse arengu suunamine (PlanS § 7 lg 3 p 4) ning

maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine (PlanS § 7 lg 3 p 8). Harju maakon-

naplaneeringu teemaplaneeringu üheks olulisemaks eesmärgiks oli loodus- ja keskkonnakaitse-

liselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine (teemaplaneeringu seletuskiri, lk 2). Tuginedes

erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile, seati teemaplaneeringuga ala-

dele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagama säästva arengu maakonnas (teemapla-

neeringu seletuskiri, lk 2). Teemaplaneering seab rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele

üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise, kuid maakonna

ja kohaliku tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab üldplaneering (tee-

maplaneeringu seletuskiri, p 2.2.1. „Üldised tingimused“). Nii on see ka käesoleval juhul, et

rohevõrgustikku on täpsustatud uue üldplaneeringuga, mitte muudetud maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringut DP-ga. Vastavasisulised põhjendused on vastustaja esitanud ka vaidlustatud

otsuses (lk 11-12). Oluline on arvestada vastava tasandi planeeringu ulatust ja selle eesmärki.

Teemaplaneering on oma täpsusastmelt üldisem kui üldplaneering ja detailplaneering. Seetõttu

on kohane ja mõistlik täpsustada teemaplaneeringu lahendusi üldplaneeringus, mida omakorda

järgida DP menetluses.

19. Keskkonnakorraldus OÜ eksperthinnangus ei ole tuvastatud vastuolu DP ja maakonnapla-

neeringu teemaplaneeringu vahel. Asjaolu, et planeeringuala kattub väikeses osas maakonna-

planeeringu teemaplaneeringus märgitud rohekoridori alaga, ei anna alust järelduseks, et DP-

ga teemaplaneeringut muudeti ning planeeringud oleksid omavahel vastuolus. Rohevõrgustikku

täpsustati uue üldplaneeringuga ja seda olulist asjaolu arvestati ka DP menetluses. Olukorras,

kus on teada, et rohekoridor on kaotanud oma funktsionaalsuse juba varasemalt ning tegelikku-

ses see enam ei toimi, oleks sellise asjaoluga arvestamata jätmine võinud kaasa tuua avaliku

halduse vastuolulise tegutsemise uue üldplaneeringu valguses. Veelgi enam, sellisel juhul võiks

küsitav olla kaalutlusõiguse korrektne teostamine. Ka Harju maavanem on Harku valla uue

üldplaneeringu lahenduse kooskõlastanud ja nõustunud sellega, et üldplaneering täpsustab

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus näidatud rohevõrgustiku alade (sh vetevõrgu

kalda ulatuses alade) paigutust (vt Harju maavanema 21.10.2011 otsus nr 2.1-13k/4431, lk 7;

DP otsus, lk 8).

20. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vald ei oleks tohtinud anda DP koostamist ja koostamise

finantseerimist eraõiguslikule isikule. Halduskohus on õigesti selgitanud, et lepingu koostamise

ajal PlanS § 10 lg 61 ei kehtinud ning sel ajal jõus olnud PlanS § 10 lg-s 6 nimetatud piiranguid

ei esinenud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et samuti ei ole kaebaja menetluse kestel

osundanud ühelegi asjaolule, mis lubaksid väita, et DP koostamise ja finantseerimise üleand-

mine oleks planeerimismenetlust negatiivselt mõjutanud või et see poleks toimunud vastustaja

juhtimisel ja kontrolli all.

21. Kaebaja hinnangul on DP põhilahendust muudetud, mistõttu oleks tulnud korraldada DP uus

avalik väljapanek. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et DP-s tehtud muudatused ei ole

käsitatavad DP põhilahenduse muudatustena. Sellist seisukohta on jaganud ka riiklikku järele-

valvet teostanud Harju maavanem, leides, et tehtud täiendused on parendavad, arvestades naa-

berkinnistute omanike soove ning ei muuda DP põhilahendust (vt Harju maavanema 21.10.2011

otsus nr 2.1-13k/4431, lk 3). Vastustaja on kohaselt selgitanud, et planeeringu põhilahenduse

muutmise hindamisel tuleb silmas pidada planeeringu konteksti ning arvestada asjaoluga, et

3-13-693

11(11)

käesoleval juhul oli planeeringuala hoonestamata, mistõttu muudatused ei saanud kuidagi mõ-

jutada negatiivselt juba hoonestatud naaberkinnistute omanike huve. Käesoleval juhul on hal-

duskohus esitanud piisavad põhjendused, mida käsitleda põhilahenduse muudatusena ning miks

sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Ringkonnakohus nõustub nende halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti

järeldanud, et vastustajal puudus kohustus korraldada DP uus avalik väljapanek ja avalik aru-

telu.

22. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vald on eelistanud kinnisvaraarendaja huve avalikele huvi-

dele. Planeeringumenetluses on avalikkus olnud kaasatud ja avalikkusega on diskussiooni pee-

tud. Seetõttu on menetluses olnud esindatud erinevad huvid, neid on kohaselt kaalutud ning

diskretsioonivigu DP kehtestamise otsuses ei esine.

23. Eeltoodut silmas pidades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jää-

vad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud, mistõttu tema võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda. Kolmandad isikud on palunud kaebajalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud summas 1008 eurot. Menetluskulude kantust tõendavad dokumendid on kohtule

esitatud. Tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega. Sellest tulenevalt mõistab kohus kae-

bajalt kolmandate isikute kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas

1008 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets