3-13-70228/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70228 Haldusasi BestLog OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 19.11.2013 korralduse nr 12.2-3/15702-6 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – BestLog OÜ, lepinguline esindaja adv Janar Urres Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Reeli Proode Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus BestLog OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta BestLog OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-70228 muutmata. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.12.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-70228 2(5) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (MTA) andis 19.11.2013 korralduse nr 12.2-3/15702-6, millega kohustas BestLog OÜ-d kui kolmandat isikut Dtrim Grupp OÜ suhtes toimuvas maksumenetluses esitama hiljemalt 29.11.2013 järgmised dokumendid: - BestLog OÜ poolt aprillis 2013 Trigendi OÜ-le müüdud kauba kohta koostatud kõik müügiarved, üleandmise-vastuvõtmise aktid, sertifikaadid, kauba transpordiga seonduvad dokumendid, saatelehed; - BestLog OÜ poolt soetatud kauba kohta kõik ostuarved, üleandmise-vastuvõtmise aktid, sertifikaadid, kauba transpordiga seonduvad dokumendid, saatelehed (kauba kohta, mis müüdi aprillis 2013 Trigendi OÜ-le); - BestLog OÜ pangakontode väljavõtted BestLog OÜ poolt Trigendi OÜ-le aprillis 2013 müüdud kauba eest tasumiste ning sama kauba soetuse eest tasumiste ning kauba transpordiga seotud tasumiste kohta. Samuti kohustati BestLog OÜ esindajat ilmuma 04.12.2013 kell 10.00 maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks. Korralduses on märgitud, et MTA kontrollib 04.06.2013 korralduse nr 12.2-3/15702-1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lg 2 p 1 alusel Dtrim Grupp OÜ käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensionija töötuskindlustuse maksete arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil aprill 2013. Kontrolli käigus selgus, et aprillis 2013 on Dtrim Grupp OÜ soetanud kaupa Trigendi OÜ-lt. Trigendi OÜ poolt maksuhaldurile esitatud dokumentide kohaselt on Trigendi OÜ soetanud nimetatud kauba BestLog OÜ-lt. Kauba soetuse, liikumise ning tehingute kindlakstegemiseks on vajalik BestLog OÜ esindaja poolt suuliste selgituste andmine. 2. BestLog OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.11.2013 korralduse nr 12.2- 3/15702-6 tühistamiseks. Korralduses ei ole õiguslikult ega faktiliselt põhjendatud, miks on vaja Dtrim Grupp OÜ kohta käivas maksumenetluses saada teavet kontrollitava äriühinguga puutumust mitte omavalt äriühingult. Kaupade võimalik algne päritolu, liikumistee ning tasumistingimused enne nende müümist ja üleandmist kaebaja poolt Trigendi OÜ-le ei oma mingit tähtsust Dtrim Grupp OÜ maksukontrolli teostamises. Teave, mida MTA kaebajalt soovib, on oluliselt laiem kui Dtrim Grupp OÜ aprillikuu 2013 majandustegevusse puutuv. Korralduses ei ole piisavalt konkreetselt piiritletud küsitavat teavet. Maksuhaldur tegeleb sihipäraselt ja süsteemselt teabe hankimisega isikutelt, kes pole Dtrim Grupp OÜ ärija majandustegevusega seotud. 3. Maksuja Tolliamet palus jätta BestLog OÜ kaebus rahuldamata. MTA-l on MKS §-dest 59-72 tulenevalt maksumenetluses lai volituste ring ning suur kaalutlusruum oma ülesannete täitmiseks sobivate abinõude valikul. MKS § 61 lg-st 1 tulenevalt võib maksuhaldur kolmandalt isikult nõuda teavet ja dokumente, mis on vajalikud kontrollitava isiku maksukohustuste täitmise kontrollimiseks. Antud sättes viidatud kolmandaks isikuks on mistahes menetlusväline isik, kes valdab teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta. Korralduse kohustuslikuks tingimuseks ei ole, et kaebaja ja maksukontrolli objektiks oleva Dtrim Grupp OÜ vahel oleks pidanud olema vahetu ärikontakt. Korraldus on õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud, vastates MKS §-s 46, § 61 lg-s 1 ning § 62 lg-s 1 olevatele tingimustele. Välja on toodud selle andmise õiguslik alus ja piisavalt on selgitatud selle andmise faktilist alust. Lisaks on selgitatud, miks ja mille kohta on vajalik saada kaebajalt suulist teavet. Tulenevalt MKS §

3-13-70228 3(5) 11 lg-st 2 ja § 59 lg-st 1 ei pea maksuhaldur kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, milliseid asjaolusid nõutud teabe ja dokumentide abil täpselt tõendatakse. Korralduse adressaadil ei ole õigust otsustada, milline teave omab maksumenetluses tähendust. Kaebajalt ei nõuta kõikide Trigendi OÜ-le müüdud kaupade müügidokumente, vaid üksnes perioodi aprill 2013 dokumente. 4. Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2014 otsusega BestLog OÜ kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirang. Kolmas isik eelnimetatud sätete mõistes on mistahes isik, kes valdab teavet menetlusosalise kohta, kuid ta ei ole maksumenetluses kolmas isik haldusmenetluse seaduse tähenduses, vaid üldjuhul menetlusväline isik (vt Riigikohtu 30.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-98-10). Seega ei eelda MKS § 61 lg 1 ja § 62 lg 1, et kolmandal isikul peaks olema maksukohustuslasega otsene kontakt. Õige ei ole kaebaja väide, et kaupade algne päritolu, liikumistee ning tasumistingimused enne nende müümist Trigendi OÜ-le ei saa Dtrim Grupp OÜ suhtes maksukontrolli teostamisel tähtsust omada. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus 30.11.2010 otsuses haldusasjas nr 3-10- 714 pidanud ebaõigeks halduskohtu seisukohta, et andmeid kolmanda isiku raha päritolu kohta on maksuhalduril õigus nõuda vaid kolmanda isiku enda maksumenetluses. Sama kehtib kauba päritolu suhtes. Kuna tehingu ahelas esinenud isikute esitatud andmed võimaldavad kinnitada tehingu toimumist kinnitavate maksukohustuslase poolt esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust või näidata, et tehingut tegelikkuses pole toimunud, ei saa neid maksumenetluse eesmärgiga mitteseotuks pidada. Kaebajalt on küsitud teavet eesmärgipäraselt – Dtrim Grupp OÜ suhtes läbiviidavad maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kaebaja väidab, et teave, mida MTA talt nõuab, on oluliselt laiem, kui Dtrim Grupp OÜ aprilli 2013 majandustegevusse puutuv, kuna kaebajalt nõutakse, et ta esitaks müügidokumendid ja ostuarved kõikide Trigendi OÜ-le müüdud kaupade kohta, täpsustamata, millist kaupa maksuhaldur silmas peab. Õige on, et kaebaja poolt esitatava materjali hulgas võib olla ka sellist teavet, mis otseselt Dtrim Grupp OÜ-d ei puuduta, ent Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2009 otsuse 3-07-2611 kohaselt ei ole kolmandalt isikult teabe nõudmisel takistuseks see, et lisaks maksukohustuslase kohta käivale informatsioonile sisaldavad dokumendid informatsiooni ka tehingute ahelas neljandate või viiendate isikute kohta. Kuna maksuhaldur peab kaitsma maksusaladust (MKS § 26), ei saa eeldada, et maksuhaldur avaldab kolmandale isikule detailselt, milliseid asjaolusid nõutud teabe ja dokumentide abil täpselt tõendatakse. Kaebajale on teatatud konkreetne äriühing, kellega sooritatud tehingute osas on teavet vaja, ning kindel ajavahemik, mille kohta teavet esitada. Sellisel viisil on kogutav teave piisava täpsusega piiritletud ega välju maksumenetluses välja selgitatavate asjaolude raamest. MKS § 61 lg 2 seab piirangu kolmandatelt isikutelt teabe nõudmise osas. Selle sätte järgi peab maksuhaldur enne kolmanda isiku poole pöördumist nõudma vastavat teavet maksukohustuslaselt. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-24-11 selgitanud, et MKS § 61 lg 2 sätestab menetlusliku piirangu, s.o toimingu, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust ei ole õige tõlgendada kitsendavalt

3-13-70228 4(5) menetlusnõude kaudu. Tallinna Ringkonnakohus on 06.01.2009 otsuses haldusasjas nr 3-07- 2611 leidnud, et kolmanda isiku poole pöördumine on õigustatud juhul, kui maksukohustuslaselt pole mingil põhjusel teabe saamine võimalik. Lisaks MKS 61 lg-s 2 toodud asjaoludele pole teabe saamine maksukohustuslaselt võimalik ka sellisel juhul, kui maksukohustuslasel ei saa nõutavaid andmeid või dokumente olla. Käesoleval juhul ei ole kaebajalt nõutava teabe näol tegemist teabega, mida saaks nõuda maksukohustuslaselt endalt. Seega on kaebaja kui maksumenetluses oleva kolmanda isiku poole teabenõudega pöördumine õigustatud. Lisaks saab korralduses märgitust järeldada, et enne kaebajalt teabe nõudmist on maksuhaldur üksikjuhtumi raames pöördunud ka teiste isikute poole. Vaidlustatud korralduses on täidetud haldusakti põhjendamise üldnõuded, sealhulgas on korralduses toodud selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Korralduses on selgitatud, millega seoses kaebaja kutsutakse maksuhalduri juurde suulise teabe andmiseks. Samuti on viidatud MKS asjakohastele sätetele (mh § 61 lg-1 ja 3, § 62 lg 1, § 10, § 11 lg 2). MTA 19.11.2013 korraldus nr 12.2-3/15702-6 on õiguspärane ja see ei riku kaebaja õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. BestLog OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 31.03.2014 otsus haldusasjas 3-13-70228 tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada MTA 19.11.2013 korraldus nr 12.2-3/15702-6. 19.11.2013 korraldusest ega ka kohtumenetluse kestel vastustaja poolt esitatud selgitustest ei nähtu, et vastustaja oleks enne kaebuse esitajalt teabe nõudmist pöördunud teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Kuna asjaoludest ei selgu, et MTA oleks üleüldse maksukohustuslase poole teabe saamiseks pöördunud, on 19.11.2013 korraldus vastuolus MKS § 61 lg-s 2 sätestatuga. MKS § 61 lg 2 põhimõte kohaldub ka siis, kui kolmandalt isikult nõutava teabe näol on tegemist teabe/dokumentidega, mida maksukohustuslasel endal olla ei saagi. Esmalt teabe saamiseks maksukohustuslase poole pöördumine võib viia praktikas olukorrani, kus MTA-l õnnestub kogu asjas oluline teave saada kätte juba maksukohustuslaselt endalt ning vajadus kolmanda isiku poole pöördumiseks langeb hiljem ära. Tallinna Halduskohus on otsuse p-s 17 märkinud, et korralduses märgitust saab järeldada, et enne kaebajalt teabe nõudmist on maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolli raames pöördunud ka teiste isikute poole. Kaebaja nõustub nimetatuga vaid osas, mis puudutab Trigendi OÜ-d. Korraldusest ei nähtu, kas ja kelle poole on maksuhaldur kontrolli raames veel pöördunud. Halduskohus on MKS § 61 lg-t 2 ebaõigesti kohaldanud. Väite, et maksuhaldur on pöördunud ka maksukohustuslase enda poole, esitas vastustaja alles kohtumenetluses. MKS § 61 lg 2 mõtteks on ühtlasi ka see, et kolmandale isikule peab olema teatavaks tehtud või talle peab vähemalt teada olema, et maksuhaldur on enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöördunud teabe saamiseks maksukohustuslase poole. MKS § 61 lg 2 mõte läheks kaduma, kui väljaselgitamiskohustus panna kolmandale isikule endale. Kokkuvõtlikult on korraldus, millest ei nähtu, kas maksuhaldur on sama teabe osas pöördunud ka maksukohustuslase poole, motiveerimata. 6. Maksuja Tolliamet palub jätta BestLog OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Õige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldusest on võimalik järeldada, et enne kaebajalt teabe nõudmist on maksuhaldur kontrolli raames pöördunud ka teiste isikute poole, s.o Dtrim Grupp OÜ ja Trigendi OÜ poole. Vastustaja on ka vastuses kaebusele kinnitanud, et on eelnevalt pöördunud maksukohustuslase enda poole. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-90- 13 asunud seisukohale, et kui korralduses ongi jäänud märkimata, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti teavet maksukohustuslaselt, on see niisugune menetlusvõi vormiviga, mis ei

3-13-70228 5(5) saa olla korralduse tühistamise aluseks. Nii ei saa ka antud juhul olla korralduse tühistamise aluseks asjaolu, et vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses välja toonud konkreetse korralduse numbrit, mille alusel pöördus ta maksumenetluses vajaliku teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-12-2678 selgitanud, et kolmandale isikule tehtud korralduse põhjendamine teenib eelkõige selgitamiskohustuse, mitte tõendamiskohustuse eesmärki. Kolmanda isiku õiguste ja kohustuste seisukohast ei ole vajalik üksikasjalik ülevaade, millised asjaolud on teise isiku maksumenetluses tuvastanud ja milliseid järeldusi plaanib maksuhaldur kogutava teabe pinnalt teha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata. Halduskohus ei ole MKS § 61 lg-t 2 valesti tõlgendanud. Ringkonnakohus vastavat tõlgendust ei korda. Ringkonnakohus märgib veel, et Dtrim Grupp OÜ-l ei saa olla kaebaja ja Trigendi OÜ vahel sõlmitud tehinguid puudutavaid dokumente ega dokumente, mis puudutavad kauba soetamist kaebaja poolt. Kuna maksuhalduri poolse kontrolli all on konkreetse kauba soetamist ja liikumist puudutavad küsimused, oli kaebaja poole pöördumine põhjendatud. Maksuhalduril ei olnud võimalik küsitava teabe mahtu korralduses märgitust kitsamalt piiritleda, nõudes teabe esitamist vaid selle kauba osas, mis lõpuks Dtrim Grupp OÜ-ni jõudis, kuna kaebaja ei saa teada Trigendi OÜ ja Dtrim Grupp OÜ vaheliste tehingute asjaolusid. Seega on põhjendatud nõuda teavet kõigi aprillis 2013 Trigendi OÜ-ga tehtud tehingute kohta. 8. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets