3-13-1880/59 · 3-13-1880/59 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1880 Haldusasi JR kaebus Kaitseväe juhataja 23.07.2013 käskkirja nr 521-P vaidlustamiseks teenistusest vabastamise aluse ja kuupäeva osas Menetlusosalised Kaebaja – JR, volitatud esindaja adv Meelis Krautmann Vastustaja – Kaitsevägi, volitatud esindaja Virgo Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.07.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus JR apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.07.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1880 osas, mil- les kohus jättis rahuldamata JR kaebuse Kaitseväe juhataja 23.07.2013 käskkirja nr 521- P õigusvastaseks tunnistamiseks ning teha selles osas uus otsus. 2. Tunnistada Kaitseväe juhataja 23.07.2013 käskkiri nr 521-P õigusvastaseks osas, mil- les see näeb ette JR teenistusest vabastamise 23.07.2013. 3. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 09.07.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1880 muutmata ja JR apellatsioonkaebus rahuldamata. 4. Välja mõista Kaitseväelt 776 eurot JR kasuks tema poolt kantud menetluskulude kat- teks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.12.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon- kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta- misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas- tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-13-1880 2(7) lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi- kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Varem lepingulises tegevteenistuses teeninud nooremleitnant JR võeti kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) jõustumisest (01.04.2013) tulenevalt Kaitseväe juhataja 01.04.2013 käskkir- jaga nr 246P (muudetud 09.04.2013 käskkirjaga nr 267P) tegevteenistusse tähtajaga kuni 07.02.2014 ja nimetati Kaitseliidu Tallinna maleva staabi väljaõppesektsiooni instruktori ame- tikohale. JR oli 28.02.2013 esitanud Kaitseliidu ülemale avalduse teenistussuhte peatamiseks, avalduse rahuldamata jätmise kohta saadeti JR-le 17.04.2013 teade. JR esitas 04.04.2013 Kait- seväe juhatajale järelepärimise eelmise avalduse lahendamise kohta ja avalduse teenistussuhte peatamiseks perioodiks 28.04.-28.10.2013. Perioodil 05.04.-26.04.2013 oli JR töövõimetusle- hel. 2. JR edastas reedel 26.04.2013 e-kirjaga avalduse tegevteenistusest erakorraliseks vabasta- miseks alates 28.04.2013, kuna käimasolevas kohtumenetluses on teda alusetult süüdistatud jul- geolekuriskiks olekus ning võrreldud riigireetur H. Simmiga, s.t talle on osaks saanud ebavää- rikas kohtlemine Kaitseväe poolt (tl 55). Samal päeval tõi ta Tallinna maleva staapi lõpetatud töövõimetuslehe ning tagastas ametitelefoni ja alates esmaspäevast 29.04.2013 teenistusse enam ei ilmunud (malevapealiku ettekanne, tl 57p). JR-e e-kirjale vastas major A. Allikas 30.04.2013 e-kirjaga, et teenistusest vabastamine pole võimalik, kuna JR viibib haiguslehel, pärast tervenemist peaks JR ringkäigulehe alusel varustuse tagastama ja vormistama teenistu- sest vabastamise (tl 56). JR esitas 09.05.2013 korduva avalduse teenistussuhte lõpetamiseks, selgitades, et ei viibi haiguslehel, palub teenistusest puudutud aeg 29.04.-10.05. lugeda kaetuks tal saada olevate vabade päevadega ja vabastada ta teenistusest 10.05.2013 või tagasiulatuvalt 29.04.2013. 3. Kaitseväe juhataja 23.07.2013 käskkirjaga nr 521P vabastati JR Kaitseliidu Tallinna maleva väljaõppesektsiooni instruktori ametikohalt ja tegevteenistusest 23.07.2013 omal soovil ning arvati reservi alates 24.07.2013. Käskkirjas märgiti, et JR on 30.04.2013 esitanud avalduse teenistussuhte lõpetamiseks kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 142 lg 3 p 1 alusel alates 28.04.2013. Kuna Kaitsevägi pole JR-t kohelnud ebaväärikalt ega ähvardanud sellise kohtlemi- sega, arvestades JR-e soovi teenistusest lahkumiseks ning tema teenistusse mitte ilmumist alates 29.04.2013, lõpetab kaitsevägi teenistussuhte JR-ega KVTS § 140 lg 1 p 1 alusel. 4. JR esitas halduskohtule kaebuse, nõudes käskkirja osalist tühistamist ja vastustaja kohus- tamist anda uus käskkiri teenistusest vabastamiseks alates 29.04.2013 KVTS § 142 lg 3 p 1 alusel. Pärast nõuete täpsustamist (tl-d 65 ja 141) taotles kaebaja lisaks käskkirja osalisele tü- histamisele teenistusest vabastamise aluse ja kuupäeva muutmist, lugedes ta vabastatuks kait- seväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse (KVTRS) § 17 lg 5 alusel kas 28.04.2013, alter- natiivselt 29.04.2013 või hiljemalt 03.05.2013 või alternatiivselt lugedes ta teenistusest vabas- tatuks KVTS § 142 lg 3 p-de 1 või 3 alusel eelmärgitud kuupäevadel. Kaebaja leiab, et ta oli esitanud selge taotluse teenistusest vabastamiseks, tal ei olnud tagasta- mata varustust, Kaitsevägi oli teadlik, et kaebaja soovib erandkorras kiiresti teenistusest lahkuda

3-13-1880 3(7) ning Kaitseväel oli võimalus tema teenistusest vabastamiseks KVTRS § 17 lg 5 alusel. Taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna alust avalduses KVTRS § 17 lg 5 märkimata jätmine. Vastustaja asus kaebaja avaldust lahendama, nagu selgub 30.04.2013 e-kirjast, kuid pidas ta- kistuseks töövõimetuslehte ning tagastamata varustust. Kuna tegelikult takistusi polnud, oli vas- tustaja avalduse lahendamisel õigusvastases viivituses. Õige ei ole vastustaja väide, et KVTS § 142 lg 3 p 1 ja KVTRS § 17 lg 5 alusel teenistusest vabastamisel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Mõlemal juhul on tegemist erakorralise teenis- tusest vabastamisega, kuid ühel juhul sai vastava avalduse esitada üksnes piiratud tähtaja jook- sul. 5. Kaitsevägi vaidles kaebusele vastu ja leidis, et KVTRS alusel teenistusest vabastamine pol- nud võimalik, sest kaebaja polnud sellel alusel teenistusest vabastamist taotlenud. Kaitseväe sisekorraeeskirja p 55 näeb ette, et teenistuja kohustub enne teenistusest vabastamist täitma ringkäigulehe. Kaebaja lahkus teenistusest omavoliliselt päevapealt ning ta ei ole esitanud ring- käigulehte, millelt nähtuks, kas kogu varustus on tagastatud. Kaebaja polnud tagastanud jul- geolekuteenistusele juurdepääsukaarti. 6. Tallinna Halduskohtu 09.07.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kuna kaebaja taotles avalduses teenistusest vabastamist mitte KVTRS § 17 lg 5, vaid KVTS § 142 lg 3 p 1 alusel, puudus vastustajal võimalus kaebaja vabastamiseks KVTRS § 17 lg 5 alusel. Kaebaja ei järginud seaduses sätestatud etteteatamistähtaega teenistusest lahkumiseks, nn päe- vapealt lahkumist võimaldab KVTS § 142 lg 7 ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Kuna vas- tustaja tegi kindlaks, et kaebaja soovib teenistusest lahkuda, kuid erandkorras teenistusest va- bastamise aluseid ei esinenud, on vastustaja õigesti võtnud aluseks kaebaja tegeliku tahte ning vabastanud ta KVTS § 140 lg 1 p 1 alusel omal soovil. Asjaolu, et vastustaja tegi käskkirja 23.07.2013, ei ole selle osalise tühistamise aluseks. Kaebaja väide, et KVTS § 142 lg 3 p 1 ja KVTRS § 17 lg 5 on ühesuguste tagajärgedega, ei ole õige. KVTRS § 17 lg 5 ei sätesta aluseid erakorraliseks teenistusest vabastamiseks, vaid näeb aluse teenistusest lahkumiseks neile isikutele, kes ei soovinud pärast kaitseväeteenistuse sea- duse jõustumist teenistusse jääda. Vastustaja ei ole pahatahtlikult viivitanud avalduse lahendamisega, sest seoses kaebaja tee- nistusse mitteilmumisega algatati distsiplinaarjuurdlus. Kaebaja ei reageerinud vastustaja ette- panekule naasta teenitusse ja lõpetada teenistussuhe korrektselt, kuigi pidi olema teadlik, et tee- nistussuhe ei lõpe tema avalduse esitamisega, vaid käskkirja andmisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. JR apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ning kaebus rahuldada. Kuigi kaebaja viitas avalduses KVTS § 142 lg 3 p-le 1, ei tähenda see, et vastustaja poleks saanud lähtuda KVTRS § 17 lg-st 5, sest kaebaja soov teenistusest koheselt lahkuda oli avaldu- sest selgelt välja loetav. Sellest kaebaja tahteavaldusest olekski tulnud lähtuda. Kohus pole kae- baja sellekohaseid väiteid analüüsinud ning on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 165 lg 1 p 4). Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 87 lg-te 1 ja 6 kohaselt on teenistussuhte viimane päev ametniku teenistusest lahkumise avalduses märgitud päev. Kuna kaebaja soovis teenistusest lahkuda ning avaldus oli esitatud KVTRS § 17 lg-s 5 näidatud tähtaja jooksul, oleks vastustaja

3-13-1880 4(7) pidanud kaaluma teenistusest vabastamist sellel alusel. Kuna KVTRS § 17 lg 5 ei näe etteteata- mise tähtaega ega avalduse põhjendamise kohustust, samuti pole võimalik 7-päevast tähtaega peatada või pikendada, saab ringkonnakohus käesoleval juhul lugeda kaebaja vabastatuks 29.04.2013 või hiljemalt 03.05.2013. Vastustaja väide, et varustuse tagastamata jätmine takistas teenistusest vabastamist, on tõenda- mata. Tunnistaja AK kinnitas kohtus, et varustuse tagastamata jätmisega probleeme ei olnud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja oli määratud ajaga tegevteenistuses ning KVTS § 142 võimaldab sellisel juhul nõuda teenistusest vabastamist vaid erakorraliselt. Poolte kokkuleppel teenistusest vabastamine ei ole võimalik. Vastustaja väide, et ta ei saanud kaebaja puhul raken- dada muud alust kui KVTS § 142 lg 3 p 1, on vastuolus tema enda tegevusega – kaebaja vabas- tati teenistusest KVTS § 140 lg 1 p 1 alusel. Seega saanuks avalduse rahuldada ka KVTRS § 17 lg 5 alusel. Vastustaja 30.04.2013 e-kirjast nähtub, et vastustaja asus avaldust lahendama ja arvas ekslikult, et takistuseks on kaebaja töövõimetus ja tagastamata varustus. Kohus jättis selle e-kirja hinda- mata. Kuna e-kirjas näidatud takistusi ei esinenud ning vastustaja pole esitanud kohtule ühtki põhjust, millest nähtuks, miks avalduse läbivaatamisega viivitati peaaegu 3 kuud, on viivitus õigusvastane. Kohus pole oma seisukohta, et tegemist pole pahatahtliku viivitusega, kuidagi põhjendanud. Vastustaja rikkus ilmselgelt HMS § 40 lg-t 1. Kohus on asja lahendamisel käsitlenud ebaolulisi asjaolusid. Tähtsust ei oma, kas kaebaja pärast avalduse esitamist teenistusse ilmus või mitte, sest see asjaolu ei takistanud avalduse tähtaegset lahendamist ning ei peatanud KVTRS § 17 lg-s 5 sätestatud 7-päevast tähtaega. Selle asemel, et kaebaja teenistusest vabastada, algatati kaebaja suhtes kriminaalmenetlus ning selline tegevus ei saa olla kooskõlas hea halduse põhimõttega. 8. Kaitsevägi leiab, et kohtuotsus on õige. Kaebaja polnud taotlenud teenistusest vabastamist KVTRS § 17 lg 5 alusel ning tema ringkäiguleht on siiani esitamata. Sellega on Kaitsevägi tõendanud asjaolu, et kaebaja ei ole varustust tagastanud. Kaebaja on 30.04.2013 e-kirjast teinud ebaõiged järeldused – kirjast nähtub tegelikult selgelt küsimus, millal kaebaja naaseb teenistusse, et saaks hakata vormistama tema vabastamist. Kait- sevägi oli seisuga 30.04.2013 valmis kompromissiks, kuid kaebaja kohale ei ilmunud. Kohus ei ole käsitlenud ebaolulisi asjaolusid, teenistusest omavoliline puudumine pole ebaolu- line küsimus. Tegemist ei ole töölepingulise suhtega, vaid erilise alluvus- ja usaldussuhtega riigi ja isiku vahel, millele on seatud kõrgemad eetilised ja eriseadustest tulenevad nõuded. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus peab vajalikuks kõigepealt peatuda küsimusel, millised nõuded on käeso- levas teenistusvaidluses lubatavad. Alates 01.04.2013 kehtinud KVTS § 217 nägi ette, et õigus- vastaselt tegevteenistusest vabastamise korral on tegevväelasel nõudeõigus ATS-s sätestatud korras. ATS § 105 lg 1 näeb ette, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabasta- mise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. ATS § 105 lg 4 näeb erandina ette võimaluse nõuda hüvitise asemel teenistusest vabastamise kohta antud hal- dusakti tühistamist ja teenistusse ennistamist, kuid käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Riigikohus on 20.01.2011 otsuses nr 3-3-1-74-10 rõhutanud, et avaliku teenistuse seaduses on kehtestatud teenistusvaidluste lahendamiseks erikord ning ammendavalt reguleeritud, milliseid nõudeid on ametnikul teenistusest vabastamise korral õigus esitada, mistõttu tuleb teenistus-

3-13-1880 5(7) vaidlusi puudutavas osas kaebeõiguse kontrollimisel lähtuda avaliku teenistuse seaduses sätes- tatud nõuetest. Kuigi tegemist on kuni 01.04.2013 kehtinud ATS § 135 osas antud tõlgendusega, kehtib see ka praegu kehtiva ATS-i osas, sest sarnaselt tol ajal kehtinud regulatsiooniga sätestab ATS § 105 selgelt nõuded, mis teenistujal on teenistusest vabastamise korral võimalik esitada. Kaebaja on esitanud nõude teenistusest vabastamise käskkirja osaliseks tühistamiseks ning tee- nistusest vabastamise aluse ja kuupäeva muutmiseks ning sellisena on kohus nõuet lahendanud. Nagu eelpool toodud viitest ATS § 105 lg-tele 1 ja 4 selgus, ei ole käskkirja tühistamise nõue käesoleval juhul lubatav, samuti pole kohtult võimalik nõuda teenistusest vabastamise kuu- päeva muutmist. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab ringkonnakohus kaebaja nõudeid kaebuse ees- märgist lähtuvalt teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastaseks tunnistamise nõudena osas, mis puudutab teenistusest vabastamise kuupäeva, ning ülejäänud osas nõudena teenistusest va- bastamise aluse muutmiseks. 10. Kaitseväeteenistusest vabastamise tegevväelase algatusel näeb ette KVTS § 140 lg 1 p 1 ning omal soovil tegevteenistusest lahkumise tingimused ja kord on täpsemalt reguleeritud KVTS §-s 142. KVTS § 142 lg 1 näeb ette korra tegevväelase vabastamiseks määramata ajaga tegevteenistusest tema enda algatusel. Kaebajal on õigus, et see säte pole kaebaja suhtes raken- datav, sest kaebaja oli määratud ajaga tegevteenistuses. Kaebaja on sellest teinud aga ebaõige järelduse, nagu polekski määratud ajaga tegevteenistuses teenivat tegevväelast võimalik omal soovil teenistusest vabastada muidu kui KVTS §-s 142 näidatud erakorralise vabastamise aluste esinemisel. KVTS § 142 lg-tes 3 ja 4 toodud asjaolude esinemisel on tegevväelasel sõltumata sellest, et ta on määratud ajaga tegevteenistuses ning kohustatud üldjuhul teenima kuni tähtaja lõppemiseni, õigus nõuda teenistusest erakorralist vabastamist. Asjaolu, et ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid määratud ajaga tegevteenistujal nõuda oma vabastamist, ei takista aga Kait- seväel teenistusest vabastamise avaldusega nõustumast ning tegevteenistujat omal soovil va- bastamast. Ringkonnakohtu hinnangul on omal soovil vabastamine KVTS § 140 lg 1 p 1 alusel võimalik ka siis, kui Kaitsevägi ei nõustu erakorraliste asjaolude esinemisega, kuid ei pea vaja- likuks tegevteenistuja jätkamist kuni tegevteenistuse tähtaja lõppemiseni. 11. KVTRS § 17 lg 5 nägi ette veel ühe teenistusest lahkumise aluse. KVTRS § 17 lg 5 nägi ette, et tegevväelasel, kes ei soovi kaitseväeteenistuse seaduse jõustumise tõttu jätkata tegev- teenistuses, on 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest õigus esitada Kaitse- väe juhatajale kirjalik taotlus tegevteenistusest vabastamiseks ning isik vabastatakse tegevtee- nistusest seitsme päeva jooksul pärast seda, kui Kaitsevägi on taotluse kätte saanud ilma hüvitist maksmata. Ringkonnakohus leiab, et ka selle aluse puhul on tegemist erakorralise teenistusest vabastamisega, mis võimaldab vaatamata määratud ajaks sõlmitud tegevteenistuslepingule ja sellest tulenevalt määratud ajaks tegevteenistusse võetuks loetud (KVTRS § 17 lg 1) isikutel tegevteenistusest lahkuda erakorralise asjaolu tõttu – nad ei soovi teenistust jätkata KVTS jõus- tumisest tingitud õigusliku regulatsiooni muutumise tõttu. 12. Kuna nii KVTS § 142 lg 3 ja KVTRS § 17 lg 5 toodud aluste puhul on tegemist taotlusega erakorraliseks vabastamiseks, mis nõuab taotleja poolt erakorraliste asjaolude piiritlemist ja põhjendamist, ei ole Kaitseväel võimalik vabastada tegevteenistujat erakorralise asjaolu tõttu, mida ta ise pole esile toonud. Seega ei saanud vastustaja, lahendades kaebaja taotlust erakorra- liseks lahkumiseks seoses asutusepoolse ebaväärika käitumisega (KVTS § 142 lg 3 p 1), va- bastada teda teenistusest seetõttu, et kaebaja ei nõustu jätkama teenistust uue KVTS regulat- siooni kehtima hakkamise järgselt (KVTRS § 17 lg 5) või seoses reaalse ohuga tegevväelase kõlbelisusele või heale nimele (KVTS § 142 lg 3 p 3). Eeltoodust tulenevalt on kohus need nõuded põhjendatult rahuldamata jätnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud vastustaja juh- tima kaebaja tähelepanu võimalusele taotleda tegevteenistusest vabastamist KVTSRS § 17 lg 5 alusel, mis oleks samal ajal esitatud taotluse korral taganud vastuvaidlematu vabastamise 7-

3-13-1880 6(7) päevase tähtaja jooksul, sest nagu eelpool selgitatud, on tegemist erakorralise asjaoluga, mille mõju endale saab teadvustada üksnes tegevteenistuja ise. Lisaks oleks vastutaja saanud kaebaja sõltumata erakorralise asjaolu tõendatusest vabastada 7-päeva jooksul või varem, kui ta oleks leidnud, et teenistuse jätkamine kuni taotluse lahendamise tähtaja lõpuni pole vajalik. 13. Kaebaja on leidnud, et teenistusest vabastamise aluseks tuleks lugeda KVTS § 142 lg 3 p 1, sest kaebajat koheldi ebaväärikalt, kui Kaitseväe esindaja 17.03.2013 istungil Tallinna Haldus- kohtus märkis, et kaebaja on julgeolekurisk ning võrdles teda riigireetur H. Simmiga. Kaebaja märkis tegevteenistusest lahkumise avalduses, et ka 08.04.2013 kohtuotsuses on viidatud sa- male asjale. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-12-1185 toimunud 17.03.2013 is- tungil on Kaitseväe esindaja tõepoolest põhjendanud kaebaja üleviimist Kaitseväe Luurepatal- jonist Kaitseliidu Tallinna malevasse temast lähtuva julgeolekuriskiga ning juhtumi käsitlemi- sel tõmmanud paralleeli H. Simmi kohtuasjas ilmnenud julgeolekuriskiga, mis seisnes kibestu- mises organisatsiooni ja kaastöötajate suhtes. Ka kohtuotsuses samas asjas sisaldub viide kae- bajast lähtuvale julgeolekuriskile. Kohtuotsus selles asjas on jõustunud ning kaebaja üleviimine leitud olevat õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja väiteid ebaväärikast kohtlemisest pidada põhjendatuks – need tuginesid konkreetsetele tõenditele ning on läbinud kohtuliku kont- rolli. Seega on kohus ka selles osas kaebuse õigesti rahuldamata jätnud. 14. Kaebaja leiab veel, et vastustaja on tema taotluse lahendamisega õigusvastaselt venitanud. Ringkonnakohus leiab, et see väide on põhjendatud. KVTS § 142 lg 6 kohaselt esitab tegevväe- lane, kes soovib erakorralist vabastamist määratud ajaga tegevteenistusest, kirjaliku taotluse koos põhjendusega vähemalt 60 päeva enne soovitavat vabastamise päeva ning Kaitseväe juha- taja on kohustatud taotluse läbi vaatama 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaeg ei pikene seetõttu, et taotlus ei ole põhjendatud või et te- gevväelane teenistusse ei ilmu. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest (vt ettekanne tl 57p), et kaebaja esitas taotluse 26.04.2013, seega oleks Kaitseväe juhataja pidanud selle läbi vaatama hiljemalt 27.05.2013. Käesoleval juhul vaadati taotlus läbi 23.07.2013, mis tähendab ca kahe- kuist hilinemist taotluse läbivaatamisel. Vastustaja väide, et taotluse lahendamist takistas kae- baja poolt ringkäigulehe esitamata jätmine, ei ole põhjendatud, sest ringkäigulehte polnud esi- tatud ka 23. juuliks ning taotluse lahendamist see ei takistanud. Taotluse läbivaatamisega hili- nemine ei tooks iseenesest kaasa käskkirja õigusvastasust, kui vastustaja poleks hilinenud ka teenistusest vabastamisega. 15. Arvestades KVTS § 142 lg 6 sõnastust, pidi taotluse esitamise kuupäeva ja soovitava vabas- tamise kuupäeva vahele jääma vähemalt 60 päeva. Sellist ajavahemikku on KVTS seletuskirjas (eelnõu 172 SE) põhjendatud järgmiselt: „Tegemist on optimaalse ajavahemikuga, mis on rii- gile vajalik lahkuva isiku asendamiseks, ülesannete jms üleandmiseks, tagades ühtlasi samal ajal riigikaitselise tegevuse järjepidevuse ja jätkusuutlikkuses.“ Kaebaja taotluses märgitud kuupäeva – 28.04.2013 – ei pidanud vastustaja arvestama, sest KVTS § 142 lg 7 kohaselt võis samas paragrahvis sätestatud tähtaegu järgimata isiku vabastada üksnes osapoolte kirjalikul kokkuleppel. Nii nagu ei olnud vastustajale siduv kaebaja soov saada tegevteenistusest vabas- tatud varem kui seaduses sätestatud 60-päevane tähtaeg, pidi vastustaja vabastama kaebaja hil- jemalt 60 päeva pärast taotluse esitamist. Ka selle tähtaja järgimata jätmiseks oleks olnud vaja- lik mõlema poole kirjalik nõusolek. Võiks veel arutleda teemal, et kaebaja erakorralise vabas- tamise taotlus polnud põhjendatud ning vastustaja oleks võinud selle rahuldamata jätta, misjärel oleks kaebajal olnud kohustus teenistust jätkata. Kuna vastustaja aga otsustas kaebaja esitatud taotluse alusel teenistusest vabastada, pidi ta järgima seadusest tulenevaid tähtaegu. Vabastades kaebaja teenistusest hiljem kui 25. juunil 2013, on vastustaja käitunud õigusvastaselt. Seega on Kaitseväe juhataja käskkiri teenistusest vabastamise kuupäeva osas õigusvastane ning kohtuot- sus tuleb osaliselt tühistada ja esitatud kaebus osaliselt rahuldada.

3-13-1880 7(7) 16. HKMS § 109 lg 4 kohaselt tuleb muuta kohtukulude jaotust, kui kõrgema astme kohus muu- dab kohtulahendit või teeb uue lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. Kaebaja taotles hal- duskohtus 862,50 euro ja ringkonnakohtus 690 euro esindajatasu hüvitamist. Kulude seotus käesoleva kohtuasjaga ning kulude kantus on tõendatud. HKMS 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kaebus tuleb pooles ulatuses rahuldada, tuleb vastustajalt välja mõista ka pool kaebaja kantud menetluskuludest, seega 776 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi