3-14-360/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-360 Haldusasi Rocca al Mare Kooli Aktsiaselts kaebus Tallinna Haridusameti 27. veebruari 2014. a kirjas nr 3.-60/365-

2 sisalduva otsuse tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks tasuda erakooli tegevuskulud ning intressi maksmiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja: Rocca al Mare Kooli Aktsiaselts, esindaja Martin Triipan Vastustaja: Tallinna linn, esindaja Nele Kilk Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. mai 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

19. mai 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-360 muutmata.

2. Mõista Tallinna linnalt välja Rocca al Mare Kooli Aktsiaseltsi kasuks tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 1. detsembril 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-14-360 2(8) lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rocca al Mare Kooli Aktsiaselts on erakooliseaduse (EraKS) ning põhikoolija gümnaasiumiseaduse (PGS) tähenduses eraüldhariduskooli Rocca al Mare Kool pidaja. Nimetatud eraüldhariduskoolis õppisid ja õpivad teiste seas õpilased, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinnas. Rocca al Mare Kooli juhataja teavitas Tallinna linna 28.11.2012 kirjaga nr 1213-4/11, et 2013. aastal ühe õppekoha arvestuslik maksumus tegevuskulude baasil on 114 eurot. 27.11.2013 Tallinna Haridusametile edastatud teavituse alusel on 2014. aastal õppekoha arvestuslikuks maksumuseks ühes kuus tegevuskulu baasil 108,60 eurot. Rocca al Mare Kooli Aktsiaselts esitas Tallinna Haridusametile ajavahemikul aprill 2013 kuni veebruar 2014 igakuiselt tegevuskulusid puudutavad arved, millest kaebuse esitamise ajal on tasumata

403 861 eurot.

2. Rocca al Mare Kooli Aktsiaselts edastas Tallinna Linnavalitsusele 18.02.2014 märgukirja nr 1314-4/8, milles palus tasuda esitatud arvete alusel tasumata jäänud eraüldhariduskooli tegevuskulud.

3. Tallinna Haridusamet jättis 27.02.2014 vastusega nr 3.-60/365-2 taotluse rahuldamata, selgitades, et eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemise kohustus on põhiseadusega vastuolus, kuna selleks ei ole piisavalt vahendeid eraldatud. Tallinna linnal puudub raha edastatud arvete tasumiseks.

4. Rocca al Mare Kooli Aktsiaselts esitas 28.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/365-2 sisalduva otsustuse tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata taotlus esitatud arvete alusel tegevuskulude summa tasumiseks; Tallinna linna kohustamiseks tasuda erakooli tegevuskulud summas 403 861 eurot eraüldhariduskooli tegevuskulude katteks 2013. aasta aprilli kuni 2014. aasta veebruari arvete eest; kaebuse esitamise päeva seisuga intressi väljamõistmiseks summas 10 293,37 eurot, millele lisandub intress riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 p-s 1 sätestatud määras arvestatuna kaebuse esitamisest kuni arvete täieliku tasumiseni. Kaebaja palub kohustada Tallinna linna täitma kohtuotsust 21 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Tallinna linnal on EraKS § 222 lõikest 1 tulenev kohustus osaleda kaebaja käitatava eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises ning tasuda kaebaja esitatud arved. EraKS § 222 lõikes 1 sätestatud kohustus ei ole tingimuslik ega sõltu sellest, kas riik on kohalikule omavalitsusele selleks vahendid eraldanud või mitte, ega ka sellest, kas see kohustus on oma olemuselt riiklik või omavalitsuslik. Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/365-2 sisalduvad põhjendused on otsitud. Vaidlus on üksnes Tallinna linna ja riigi vahel selles, kas riik peab selleks eraldama Tallinna linnale täiendavaid vahendeid või mitte, mis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust.

3-14-360 3(8) Kaebaja on esitanud vastustajale EraKS § 222 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks vajaliku kalkulatsiooni õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse kohta ja arved. Seega on kõik eeldused tegevuskulude rahastamise kohustuse täitmisele asumiseks täidetud. Summa suuruse arvutamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määruse nr 28 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2013. aastal“ §-st 1 ning Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 165 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe koha kohta 2014. aastal“ §-st 1. Kaebaja 2013. a tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta on 114 eurot ning 2014. a tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta 108,60 eurot.

EraKS § 222 ei ole põhiseadusega vastuolus. Selle normi põhiseadusvastasus ei saa tuleneda sellest, et kohalikul omavalitsusel on PS §-st 37 tulenevalt kohutus tagada õppemaksuta õppe andmine. Eraüldhariduskoolide tegevuskulude kandmises osalemise regulatsioon ei kuulu PS §

113 kaitsealasse ega saa seetõttu olla sellega vastuolus. EraKS § 222 sätestatud kohustuse näol ei ole tegemist maksu, muu avalik-õigusliku kohustuse, riikliku koormise, lõivu, trahvi ega sundkindlustuse maksega. PS § 113 reguleerib vaid üksikisiku ja avaliku võimu vahelisi suhteid, mitte suhteid erinevate avaliku võimu kandjate vahel.

5. Tallinna linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Tulenevalt PS § 154 lg-st 2 on riigil kohustus katta seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud riigieelarvest. Kuna eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole olemuselt omavalitsuslik ülesanne, vaid kohustus, mille riik on vabatahtlikult endale võtnud ja mille täitmise seadusega omavalitsusele delegeerinud, on see kohustus käsitatav riikliku kohustusena, mille täitmise kulud peab riik PS § 154 lg 2 alusel omavalitsusele hüvitama.

Õigusaktides on määratletud, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada tasuta kohustusliku hariduse kättesaadavus munitsipaalkooli, mitte aga erakooli pidamise kaudu. Linn on loonud võimaluse tasuta hariduse omandamiseks kõikidele Tallinna õpilastele, ehitanud koolid, loonud õpikeskkonna ning taganud muud tingimused hariduse omandamiseks riikliku õppekava alusel. Kohalikul omavalitsusel puudub seadusest tulenev pädevus otsustada ja korraldada erakoolide asutamist ja nende tegevust oma haldusterritooriumil, mistõttu ei saa omavalitsuslikuks ülesandeks olla ka selliste erakoolide tegevuse rahastamine.

Kohalikku omavalitsust ei kaasata erakoolide asutamise protsessi. Erakoolide rahastamine ei täida kohaliku omavalitsuse territooriumil elavatele koolikohustuslikele õpilastele kohustusliku tasuta hariduse kättesaadavuse tagamise eesmärki, aga kui riik on otsustanud, et soovib eraüldhariduskoole toetada, on tegu vabatahtlikult võetud kohustusega, mis on oma olemuselt riiklik. Tasuta üldhariduse andmise ja selleks munitsipaalkoolide ülalpidamise kohustusest ei tulene erakoolide tegevuskulude hüvitamise kohustust. Kohalik omavalitsus võiks olla kohustatud osalema erakooli tegevuskulude katmises ulatuses, milles ta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) ja PGS-s sätestatud kohustusi ei täida.

Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Olukord, kus Tallinna linn peab lisaks olemasolevale hariduse pakkumise kohustusele ilma igasuguse rahastamiseta ülal pidama ka erakoole, on otseses vastuolus põhiseadusliku kohaliku omavalitsuse kohustusega pakkuda tasuta õpet. EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrus nr 165 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2014. aastal“ on vastuolus PS § 3 lõikega 1 ning §-ga 113, mille kohaselt riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustusmaksed sätestab seadus.

Erakoolidele makstavat tegevuskulu suurust ei ole seadusega kehtestatud. Ka ei ole rahalise kohustuse Vabariigi Valitsusele delegeerimisel seadusega kehtestatud tegevuskulu ülempiiri ega tegevuskulu suuruse arvestamise selgeid diskretsioonipiire ning arvestamise metoodikat.

3-14-360 4(8) RVastS § 23 puudutab õigust intressile alusetu rikastumise korral, millega antud juhul tegemist ei ole.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.05.2014 otsusega Rocca al Mare Kooli Aktsiaseltsi kaebuse osaliselt, tühistas Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/365-2 sisalduva otsuse eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemast keeldumise kohta ning kohustas Tallinna linna 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuma kaebajale 2013. a aprilli kuni 2014. a veebruari tegevuskulude katteks 403 861 eurot. Kohus jättis rahuldamata kaebuse intressi tasumiseks kohustamise nõudes ning mõistis Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2355 eurot. EraKS § 222 lg 1 sätestab, et vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregisti järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Tallinna linnal on EraKS § 222 lg 1 kohaselt kohustus osaleda kaebaja kooli tegevuskulude katmises, sest see kool on eraüldhariduskool, kus õppis kaebaja poolt vastustajale esitatud arvetel nimetatud arv õpilasi, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn ning kaebaja poolt taotletud tegevuskulude maksumus on vastavuses PGS § 83 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013 määruse nr

28 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2013. aastal“ §-ga 1 (73 eurot ühe õpilase kohta kuus) ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 165 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe koha kohta 2014. aastal“ §-ga 1 (83 eurot ühe õpilase kohta kuus). Kaebaja on vastustajale esitanud igakuiselt arveid eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks proportsionaalselt koolis õppivate õpilaste, kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linn, arvuga. Maksetähtaega sisaldavate arvete esitamine kujutab endast taotlust tasuda arvel näidatud rahasumma mingiks konkreetseks ajaks ning seega on kaebaja taotlenud vastustaja osalemist erakooli tegevuskulude katmises. EraKS §-le 222 tugineva nõudeõiguse olemasolu kohaliku omavalitsuse üksuse vastu osaleda seaduses sätestatud ulatuses taotleja poolt peetava eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist. Kohalikul omavalitsusel on võimalik esitada nõuded tehtud kulude hüvitamiseks riigi vastu, mida vastustaja on kohtuasjas nr 3-13-1329 ka teinud. Isegi kui riigil on kohustus eraldada Tallinna linnale täiendavaid vahendeid, et tähenda see, et Tallinna linn saaks õigustada enda kohustuse täitmata jätmist või selle täitmisega viivitamist kolmandate isikute (sh kaebaja) ees. Ka asjaolu, et kohustatud poolel pole rahalise kohustuse täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda. Tegemist on erinevate õigussuhetega ning kohaliku omavalitsuse üksus ei saa EraKS §-st 222 tuleneva kohustuse eraüldhariduskooli pidaja ees täitmata jätmist õigustada viitega riigi võimalikele tegematajätmistele või rikkumistele nendevahelises õigussuhtes.

EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määrus nr 28 ning Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 165 ei ole vastuolus põhiseadusega. PS §-st 154 tulenev kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus ei välista seadusega kohalikule omavalitsusele ülesannete panemist ega anna kohalikule omavalitsusele ühelgi juhul õigust keelduda seadusega pandud kohustuse täitmisest isikute ees (vt samuti Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2014 otsus nr 3-13-1378 p 15). Tallinna Ringkonnakohus selgitas haldusasjas 3-12-1007 tehtud lahendis, et PS § 154 kaitseb kohaliku omavalitsuse üksust riigi eest ning seadusega kohaliku omavalitsuse finantsilist sõltumatust ülemääraselt piiravate kohustuste panemise korral ei ole kohane mitte vastava kohustuse põhiseadusevastaseks tunnistamine, vaid rahaliste vahendite eraldamata jätmise õigusvastaseks tunnistamine. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik garantii ei tähenda, et omavalitsusüksusele seadusega kohustuse panemine oleks põhiseadusevastane

3-14-360 5(8) ning õigustatud isik ei saaks kohaliku omavalitsuse üksuselt nõuda kohustuse täitmist. See seisukoht on asjakohane ka käesoleval juhul. Ka asjaolust, et kohalikul omavalitsusel on PS §- st 37 tulenevalt kohustus pidada ülal piisav hulk õppeasutusi ning tagada tasuta koolihariduse andmine, ei tulene kuidagi õigust keelduda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemisest ega muuda vastavat seadusega pandud kohustust olematuks või põhiseadusega vastuolus olevaks. PS § 113 kohaldamisalasse kuuluvad rahalised kohustused avaliku võimu kandja ees. EraKS § 222 lõike 2 näol on tegemist avaliku võimu kohustusega eraisiku, st erakooli pidaja ees. Seega ei kuulu viidatud säte PS § 113 kohaldamisalasse.

Vastustajal ei ole kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivise tasumise kohustust.

Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt summas 2415 eurot. Arvestades kaebuse rahuldamist osaliselt, tuleb kaebaja kasuks välja mõista 2355 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta. EraKS § 222 kehtestamisega on apellandile lisandunud kohustus eraõigusliku ja Tallinna linnaga puutumust mitteomava juriidilise isiku toetamise näol, milleks rahalisi vahendeid ette ei ole nähtud. Erakoole pidavate eraõiguslike isikute rahastamine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne, see on riiklik kohustus. PS § 154 lg-st 2 tulenevalt on riigil kohustus katta seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud riigieelarvest. EraKS §

222 on põhiseadusevastane ja tuleb haldusasja lahendamisel jätta kohaldamata, kuna apellandile on pandud olulisi täiendavaid rahalisi kohustusi olukorras, kus riik ei ole kõrvaldanud Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 otsusega nr 3-4-1-8-09 tuvastatud põhiseadusevastast olukorda, mis seisneb õigustloovate aktide andmata jätmises, mis sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud ning teiseks, mis eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest. Kui kohus leiab, et EraKS §-s 222 on sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanne, siis on nimetatud säte vastuolus PS §-dega ja 154, kuna vaatamata erakoolide rahastamiskohustusele, ei ole kohalikul omavalitsusel õigust kaasa rääkida omavalitsuse territooriumil pakutava erahariduse ja selle korralduse tingimuste üle. Kohalikul omavalitsusel puudub õigus kaasa rääkida, määrata või otsustada, kas ja kui siis, millises mahus ning liiki (nt erivajadustest lähtuva) erahariduse osutamine on kohaliku omavalitsuse territooriumil vajalik ning põhjendatud. Puuduvad kontroll ja piirangud õppemaksu kehtestamise tingimuste üle. EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 165 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2014. aastal“ on vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ning §-ga 113, mille kohaselt riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. PS § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse. PS § 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sh erakoolide tegevustoetus, kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada tasuta kohustusliku hariduse kättesaadavus. Seda põhiseaduslikkuse põhimõtet EraKS § 222 ei järgi, kuna nõuab kohaliku omavalitsuse poolset

3-14-360 6(8) tasulise hariduse toetamist. Seetõttu on EraKS § 222 vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. EraKS § 222 on vastuolus PS §-ga 37, sest erakoolidele tegevustoetuse maksmise kohustuse näol on kehtestatud „tasulise hariduse prioriteet“ omavalitsuse poolt pakutava tasuta hariduse ees. Tasulise hariduse prioriteet väljendub nendes täna kehtivates kriteeriumites, mille alusel tekib kohalikul omavalitsusel avalik-õiguslik kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust olukorras, kus Tallinna linn on taganud õppimisvõimalused kõikidele Tallinna koolikohustuslikele õpilastele. Kohalik omavalitsus võiks olla kohustatud osalema erakoolide õppemaksu tasumisel siis, kui ta ei täidaks KOKS § 6 lg-s 2 ja PGS § 1 lg-s 2, § 7 lg-tes 1, 2 ja 5, §-s 71 ja §-s 10 sätestatud tasuta üldhariduse andmise kohustust ning lapsevanem peaks olema sunnitud panema lapse koolikohustuse täitmiseks ja hariduse omandamiseks erakooli. Seega võiks kohalik omavalitsus olla kohustatud osalema erakooli tegevuskulude katmises ulatuses, milles ta KOKS-s ja PGS-s sätestatud kohustusi ei täida. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine.

8. Rocca al Mare Kooli Aktsiaselts vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 19.05.2014 kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

10. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et EraKS § 222 kohaselt on vastustajal kohustus osaleda kaebaja kooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate laste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn. Tallinna linn ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud ka kaebaja poolt esitatud arvete nõuetekohasust, seega ei ole apellant vaidlustanud temale seadusega pandud kohustuse olemasolu ega selle mahtu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas 28.10.2014 otsuses asjas nr 3-4- 1-26-14, et tulenevalt PGS § 83 lg-st 1 lasub kohalikul omavalitsusel kohustus katta õpilasega, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub tema haldusterritooriumil, kaasnevad teise kohaliku omavalitsuse munitsipaalkooli tegevuskulud. Samasisuline kohustus lasub kohalikul omavalitsusel EraKS § 222 kohaselt ka juhul, kui tema õpilane õpib erakoolis. Kohaliku omavalitsuse sellesisulisele kohustusele vastab erakooli pidaja õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt EraKS §-s 222 sätestatud tegevuskulude katmist. Kuigi EraKS § 222 lg 2 lubab kohalikul omavalitsusel ja erakooli pidajal omavahel kokku leppida tegevuskulude katmises teisiti, kui sätestab EraKS § 222, ei vabasta EraKS § 222 lg 2 kohalikku omavalitsust erakooli tegevuskulude katmise kohustusest. EraKS § 222 lg 2 võimaldab üksnes kahe poole kokkuleppe korral tegevuskulude katmises erinevalt kokku leppida.

11. Vastustaja on keeldunud kaebaja poolt esitatud arvete tasumisest peaasjalikult põhjendusel, et riik ei ole talle EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse täitmiseks eraldanud rahalisi vahendeid. Halduskohus asus seisukohale, et EraKS §-le 222 tugineva nõudeõiguse olemasolu kohaliku omavalitsuse üksuse vastu osaleda seaduses sätestatud ulatuses taotleja poolt peetava eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist ega sellest, millisel määral vastava kohustuse täitmist riigieelarvest toetatakse, sest tegemist on erinevate õigussuhetega ning kohaliku omavalitsuse üksus ei saa EraKS §-st 222

3-14-360 7(8) tuleneva kohustuse eraüldhariduskooli pidaja ees täitmata jätmist õigustada viitega riigi võimalikele tegematajätmistele või rikkumistele nendevahelises õigussuhtes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, sedastades, et selline seisukoht lähtub antud küsimuses väljakujunenud kohtupraktikast (Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuni 2012. a otsus haldusasjas 3-11-2703). Ringkonnakohus asus samale seisukohale ka 15. oktoobri 2014. a otsuses nr 3-14-66 ja 21. oktoobri 2014. otsuses nr 3-14-359.

12. EraKS §-s 222 on proportsionaalselt kulude kandmises osalemise kohustus pandud sõnaselgelt linnale või vallale, kes on rahvastikuregistri järgseks elukohaks õpilastele, kes vastavas eraüldhariduskoolis õpivad. Tegemist ei ole tingimusliku kohustusega, mida tuleks täita üksnes juhul, kui riik linnale selleks raha eraldab. Kohus võib kehtiva seaduse normi jätta kohaldamata üksnes juhul, kui see on põhiseadusega vastuolus. Vastustaja vaidlustab apellatsioonkaebuses sisuliselt riigi tegevusetust, väites, et EraKS §-ga 222 kohalikule omavalitsusele pandud kohustus on riiklik kohustus PS § 154 lg 2 mõttes ning riik on jätnud selle kohustuse täitmiseks vahendid eraldamata. Asjaolu, et riik ei ole oma tegevuses järginud kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi, sh finantsgarantiid (vt Riigikohtu otsus nr 3-4- 1-26-14), ei mõjuta kaebaja subjektiivsete õiguste realiseerimist antud asjas ning ei saa kaasa tuua seadusega kohalikule omavalitsusele pandud kohustuse põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus sellisel juhul pöörduda kohtu poole, vaidlustades kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste rikkumise. Tallinna Linnavolikogu taotlusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas (nr 3-4-1-26-14) ja Tallinna linna kaebusega Haridusja Teadusministeeriumi vastu on kaebajal võimalik oma finantsgarantiid kaitsta. Sellise õiguskaitse tulemusele jõudmiseks kuluv aeg ei õigusta linnal talle pandud kohustuse täitmata jätmist. Nii põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses kui halduskohtumenetluses on saadaval õiguskaitsevahendid ka kohtumenetluse ajaks, mis võimaldavad vältida olukorda, kus erakoolide tegevuskulude katmises osalemise kohustuse täitmine muudaks kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise võimatuks. Seega ei ole apellandi väited kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste rikkumise kohta antud asjas asjassepuutuvad ning tuleb jätta arvestamata.

13. Kui seadusandja otsustab, et erakoolide rahastamise kohustus on kohalikel omavalitsustel, on tegemist kohalikele omavalitsustele pandud ülesande ja kohustusega. Olemuslikult tuleb kohalikele omavalitsustele sellise ülesande ja kohustuse panemist EraKS §-ga 222 käsitada samuti riigi kohustusena (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-26-14, p 56). EraKS § 222 ei kohusta kohalikku omavalitsust katma eraüldhariduskooli tegevuskulusid üksnes siis, kui kohalik omavalitsus ei suuda munitsipaalkooli kaudu põhihariduse andmist tagada. EraKS §-st 222 tuleneva kohustuse näol on tegemist üldise kohustusega kõikide juhtumite tarvis katta eraüldhariduskooli tegevuskulud olukorras, kus isik on otsustanud panna lapse üldhariduse omandamiseks munitsipaalkooli asemel eraüldhariduskooli (samas, p 58). Omavalitsusüksus ei saa põhiõiguste adressaadina olla põhiõiguste kandja ega toetuda suhetes riigiga põhiõiguste kataloogile (Riigikohtu 19.03.2009 otsus nr 3-4-1-17-08, p 25; Riigikohtu 19.01.2010 otsus nr 3-4-1-13-09, p 18; Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.2010 määrus nr 3-4-1-43-10, p-d 22 ja 23). Samuti puudub kohalikul omavalitsusel õigus esitada põhiseaduslik kaebus teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (Riigikohtu 21.02.2003 otsus nr 3-4-1-2-03, p 13; Riigikohtu 22.12.2009 otsus nr 3-4-1-16-09, p 41). Seetõttu ei saa kohalik omavalitsus vaidlustada riiklikku meedet (eraüldhariduskooli tegevuskulude katmine) PS § 37 alusel, sest tulenevalt PS § 37 lgst 2 on kohalik omavalitsus koos riigiga põhiõiguse – õigus haridusele – adressaat, mitte põhiõiguse kandja. Apellandi väited EraKS § 222 ja nimetatud sättega seonduvate teiste normide põhiseadusevastasuse kohta ei ole seega põhjendatud ning tuleb jätta arvestamata.

14. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus kandis kaebaja menetluskulusid kokku 2415 eurot (sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 2400 eurot.

3-14-360 8(8) Apellatsioonimenetluses on kaebaja kandnud menetluskulusid kokku 960 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel tuleb kaebaja apellatsioonimenetluse kulud apellandilt välja mõista. Menetluskulud ei ole põhjendamatult suured.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets