3-14-434/53 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-434

Haldusasi

− tühistada Veterinaar- ja Toiduameti 05.05.2014 kontrol-

laktid nr 16-190-14-003LHM, 16-190-14-004LHM ja

12.05.2014 kontrollaktid nr 16-190-14-005LHM ja 16-

190-14-006LHM; või

− alternatiivselt kohustada Veterinaar- ja Toiduametit rahul-

dama OÜ ALFAFISH 16.05.2014 ja 15.09.2014 taotlused

ning uuendama haldusmenetlused, mille käigus anti

05.05.2014 ja 12.05.2014 kontrollaktid;

− tühistada VTA 23.09.2014 otsus nr 20;

− teha Veterinaar- ja Toiduametile ettekirjutus, millega tun-

nistada kaebajale kuuluv kaubasaadetis nõuetekohaseks

ning kohustada Veterinaar- ja Toiduametit vabastama OÜ-

le ALFAFISH kuuluv kaubasaadetis;

− alternatiivselt teha Veterinaar- ja Toiduametile ettekirjutus

anda haldusakt, millega edastada kinnipeetud kaubasaade-

tiseks olevad lõhe seljad (17100 kg) ja lõhe kõhuääred

(3600 kg) päritoluettevõtteks olevale Louis Schoppen-

hauer GmbH-le ning lõhe kõhuääred (19950 kg) OÜ-le

OMUL-FOT või alternatiivselt Bakkafrost P/l-ile või

muule päritoluettevõtteks olevale isikule

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – OÜ ALFAFISH, volitatud esindaja vandeadvokaat

Aleksander Vares;

Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduamet, volitatud esindaja van-

deadvokaat Jaanus Tehver

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 12.09.2014, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ ALFAFISH kaebus rahuldamata.

2. Jätta OÜ ALFAFISH menetluskulud tema enda

kanda.

2(10)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apel-

latsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks

tegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. detsembril 2014.

Vastuseks apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul arvates

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest vastuapellatsioon-

kaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul,

kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

05.05.2014

koostas

Veterinaar-

ja

Toiduamet

(edaspidi

VTA)

kontrollaktid

nr

16-190-14-003LHM ja 16-190-14-004LHM (edaspidi 05.05.2014 kontrollaktid), millega peatas OÜ-

le ALFAFISH (edaspidi kaebaja) kuuluva kauba (külmutatud kalatooted) käitlemise. 05.05.2014

kontrollaktidega tunnistati kaup mittenõuetekohaseks 2014. aasta mais kehtinud loomade ja loomsete

saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse (edaspidi

LKVetJS) § 44 lg 2 alusel.

2.

12.05.2014 koostas VTA kontrollaktid nr 16-190-14-005LHM ja 16-190-14-006LHM (edaspidi

12.05.2014 kontrollaktid), millega kohustati kaebajat hävitama veovahendites registreerimisnumbri-

tega 719 YHH (haagise registreerimisnumber 895 MLK) ja 727 YHH (haagise registreerimisnumber

526 BHM) olevad kaubasaadetised hiljemalt 13.06.2014 (punkt 1); esitama andmed kauba kõrvalda-

mise / hävitamise kohta ja meetodi kohta hiljemalt 23.05.2014 (punkt 2); ning kooskõlastama VTA-

ga kõik kauba käitlemisega seotud tegevused (punkt 3).

3.

16.05.2014 esitas kaebaja VTA-le taotluse, milles palus vaadata 12.05.2014 kontrollaktid ümber

seoses kaebaja esitatud uute tõendite ning muutunud asjaoludega. 16.05.2014 taotlusele VTA ei vas-

tanud ning 15.09.2014 tegi kaebaja samasisulise taotluse, millele lisas kauba päritolu tõendavad do-

kumendid.

4. OÜ ALFAFISH esitas Tallinna Halduskohtule 11.06.2014 kaebuse, milles palub tühistada

12.05.2014 kontrollaktid, teha VTA-le ettekirjutuse anda haldusakt, millega rahuldada kaebaja taotlus

ja vabastada veovahendites registreerimisnumbritega 719 YHH (haagise registreerimisnumber

895 MLK) ja 727 YHH (haagise registreerimisnumber 526 BHM) olnud või olev kaubasaadetis (kül-

mutatud lõhe seljad ja kõhuääred) ja võimaldada kaebajal ilma lisatingimusteta võtta vastu kaubasaa-

detise valdus või alternatiivselt kohustada VTA-d võimaldada kaebajal ilma lisatingimusteta võtta

vastu veovahenditel registreerimisnumbritega 719 YHH (haagise registreerimisnumber 895 MLK) ja

727 YHH (haagise registreerimisnumber 526 BHM) olnud või oleva kaubasaadetise (külmutatud lõhe

seljad ja kõhuääred) valdus ja eemaldada see takistamatult ladustamiskohast. Kaebuses sisaldus ka

esialgse õiguskaitse taotlus.

5.

15.09.2014 esitas kaebaja VTA-le täiendava taotluse haldusmenetluse uuendamiseks.

6.

23.09.2014 otsusega nr 20 „Menetluse uuendamisest keeldumise kohta“ lahendas VTA kaebaja

16.05.2014 ja 15.09.2014 taotlused ning jättis haldusmenetluse uuendamata ning kaebaja taotlused

rahuldamata.

7.

26.09.2014 esitas OÜ ALFAFISH Tallinna Halduskohtule teise kaebuse VTA 23.09.2014 ot-

suse nr 20 ja 05.05.2014 kontrollaktide tühistamiseks või alternatiivselt kohustada VTA-d rahuldama

kaebaja 16.05.2014 ja 15.09.2014 taotlused ning uuendama haldusmenetlused, mille käigus anti

05.05.2014 ja 12.05.2014 kontrollaktid. Samuti taotleb kaebaja VTA-le ettekirjutuste tegemist anda

3(10)

haldusakt, millega tunnistada kaebajale kuuluv kaubasaadetis nõuetekohaseks ning teha VTA-le et-

tekirjutuse anda haldusakt, millega edastada kinnipeetud kaubasaadetiseks olevad lõhe seljad (17100

kg) ja lõhe kõhuääred (3600 kg) päritoluettevõtteks olevale Louis Schoppenhauer GmbH-le ning lõhe

kõhuääred (19950 kg) OÜ-le OMUL FOT või alternatiivselt Bakkafrost P/l-ile või muule päritoluet-

tevõtteks olevale isikule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja seisukohad

8.1. VTA kontrollaktid ei ole HMS § 54 mõistes õiguspärased (põhjendamata ja kaalutlusvigadega)

ning need tuleb tühistada. Kui haldusakti adressaat ei näe haldusakti andmise põhjendusi selle and-

mise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise

asjaolusid. Kontrollaktid rikuvad kaebaja õigusi ning piiravad tema vabadusi. LKVetJS § 44 lg 5

kohaselt on kaubasaadetise hävitamine lubatud juhul, kui seda ei ole võimalik saata päritoluriiki. Sätte

mõtteks on see, et reimpordi korral jõuaks kaup selle lähetajani. Vastustaja tuvastas, et saadetise

Rootsi päritolu näitavad sertifikaadid ei olnud ehtsad ja Rootsi ei ole kauba päritoluriik, kuid see ei

välista, et kauba tagasisaatmine päritoluriiki ei ole võimalik.

8.2. Lõhe kõhuääred on soetatud OÜ OMUL-FOT poolt ja imporditud Euroopa Liitu Fääri saartelt.

Kaup on ametlikult sisenenud Euroopa Liitu. Tasutud on kaubaga seotud importmaksud ning täidetud

on kõik tolliformaalsused. Kauba omandiõigus on üle läinud OÜ-le OMUL-FOT, kellel on olemas

kauba säilitamiseks külmladu. Seega tuleb osaliselt kauba päritoluettevõtteks lugeda OÜ-d OMUL-

FOT ning kaup tulev vastavas osas talle tagasi saata. Enne Venemaalt tagasipöördumist liikus kaup

välja just OÜ OMUL-FOT külmlaost ehk kauba päritoluks oli just vastav ladu.

8.3. Kauba hävitamine on liiga karm karistus. Kui kaebajale on võimalik selgitada, milliseid tõen-

deid kauba päritolu tuvastamiseks on vajalik esitada ning milliseid toiminguid teha, siis tuleb kauba

hävitamisele eelistada täiendavate andmed kogumist. Tootja saab määrata kauba päritolu ka pakke-

karbi, pakkematerjali ja pakkimise viisi järgi. Vastavaid andmeid on võimalik koguda pakendi ja

kauba fotografeerimise teel. On näha, et vastustaja asus uurimispõhimõtet täitma hilinenult ning

kauba päritolu määramine on võimalik ja jõukohane. Antud juhul on vastustaja põhjendamatult asu-

nud täitma ja järgima Venemaa veterinaarameti tagasisaatmise määrust. Vastustaja on antud olukor-

ras reageerinud üle ja käitunud kaebajaga põhjendamatult rangelt. Vastustaja on järjepidevalt eitanud

kauba päritolu väljaselgitamise võimalusi ning püüdnud saada kinnitusi vastupidisele.

8.4. Kaebaja edastas 16.05.2014 vastusajale kauba päritolu puudutava dokumentatsiooni ja kinnita-

nud kauba soetamist ettevõttest OÜ OMUL-FOT ja osaliselt Saksa ettevõttest Fischimport Kukshaus.

Ettevõtted on seda ka ise kinnitanud, mistõttu on kaup võimalik tagastada nii kaebajale kui ka müü-

jatele. Bakkafrost P/F-lt soetatud kauba osas on täidetud LKVetJS § 42 lg-s 1 toodud nõuded, mistõttu

takistused selle päritoluettevõttesse toimetamiseks puuduvad. Saksamaa pädev asutus ei ole väitnud,

et kauba päritolu ja liikumist ei ole võimalik kindlaks teha. Saksamaa pädev asutus on märkinud, et

kauba päritolu ei ole tehtud kindlaks. See ei tähenda seda, et kauba päritolu ei olegi võimalik kindlaks

teha. Puuduoleva sertifikaadi hankimisel Louis Schoppenhauer GmbH-lt on seaduse nõuded täidetud

kogu kauba suhtes ja kogu kaup on võimalik saata tagasi päritoluettevõttesse.

8.5. Kaubasaadetise tagastamisel koostas Venemaa tollipunkt aktid nr 69 09/00005 ja 69 09/00004,

milles kinnitatakse, et kaup on tagastatud Venemaa tollipunktist muutumatul kujul. Kaup on toodetud

Euroopas ja seda ei õnnestunud eksportida Venemaale. Kuigi vastustaja on haldusmenetluse raames

ise püüdnud selgitada välja kauba päritolu (pöördunud Saksamaa veterinaarameti poole), siis vastus-

taja järjepidevalt keeldub arvestamast kauba päritolu tõendavaid dokumente ega soovi läbi menetluse

uuendamise teistsuguseid akte anda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21.10.2009 määruse (EÜ)

nr 1069/2009 artikkel 22 p 1 sätestab saadetiste registreerimise ja dokumentide säilitamise kohustuse

4(10)

ning p 2 kohustab kasutama süsteeme ja menetlusi, mis võimaldavad teha kindlaks kaubasaadetise

liikumise Euroopa Liidus. Uuendatud haldusmenetluses oleks võimalik võtta arvesse esitatud and-

meid ja dokumente ja soovi korral koguda täiendavaid tõendeid, mis peavad eksisteerima kooskõlas

eelviidatud määrusega. Kaevatavas otsuses on vastustaja positsioon vastuoluline, kuna vastustaja ei

usalda kauba päritolu tõendavaid dokumente ning usaldab kaubakastidel olevaid kleebiseid. Kaeba-

jale jääb arusaamatuks, kuidas saab kaubal olev kleebis olla usaldusväärsem kui mitmed kauba liiku-

mist ja päritolu tõendavad dokumendid. Olukorras, kus on võimalik küsida ja on võimalik koguda

lisaandmeid või vajadusel teha kauba osas ekspertiise ja vaatlusi, siis on kauba hävitamise otsusta-

mine ja antud juhul haldusmenetluse uuendamata jätmise otsustamine täielikult välistatud. Seetõttu

pole kaevatava otsuse tegemisel vastustaja poolt teostatud vajalikul määral ka kaalutlusõigust, esine-

vad selged kaalutlusvead ning vastustaja ei saa keelduda menetluse uuendamisest HMS § 44 lg 1 p-

de 1 ja 2 alusel.

8.6. Kaebaja viitas kauba päritolule enne kontrollaktide andmist, mistõttu pidi vastustaja HMS § 5

ja 6 kohaselt uurima päritolu väljaselgitamise võimalusi enne aktide andmist. Päritoluettevõtte poole

pöördumise ja ekspertiisi läbiviimise võimalusele pidi vastustaja osutama kooskõlas HMS §-ga 36.

Seda kinnitab ka Riigikohus 15.02.2005 otsuses nr 3-3-1-90-04. Kuna vastustaja otsustas kontrol-

laktidega kallihinnalise kauba hävitamise, siis on selgitamiskohustuse eiramine ilmne.

8.7. Eeldades kaebaja esitatud dokumentide ebapiisavust, oleks vastustaja pidanud selgitama välja

asjas vajalikud asjaolud ning koguma selleks tõendeid (HMS § 6). Seda ei ole vastustaja teinud ning

uurimispõhimõtte kohaldamata jätmise tulemuseks on ebaproportsionaalse meetme (kauba hävita-

mine) valik. Kauba hävitamise otsustamine on välistatud, kui kauba päritolu on võimalik kindlaks

teha (küsida ja koguda lisaandmeid või teha kaubale ekspertiis). Seetõttu on kontrollaktides tehtud

kaalutlusviga, kuna nende andmisel ei ole teostatud vajalikul määral kaalutlusõigust (HMS § 4).

Kooskõlas Riigikohtu 06.11.2002 otsusega nr 3-3-1-62-02 ja 11.11.2002 otsusega nr 3-3-152-02 ei

ole kontrollaktide andmisel kaalutlusõiguse teostamine jälgitav ja motivatsioon on puudulik. Kui lu-

geda, et vastustaja on aktide andmisel jäänud diskretsiooni piiridesse, siis on käskkiri ebaratsionaalne

(vt Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03).

8.8. Vastustaja on rikkunud ka selgitamiskohustust, kuna kaebajale ei selgitatud võimalust ega teh-

tud ettepanekut kauba päritoluandmete esitamiseks. Seega on vastustaja tegevus olnud õigusvastane

ning ootamatute aktide andmine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega.

8.9. HMS § 5 sätestab, et haldusmenetlus peab toimuma viivituseta ja efektiivselt. Samu põhimõtteid

kinnitab ka Riigikohus (vt otsus nr 3-31-18-97 p 1). Antud juhul on vastustaja viivitanud ebamõistli-

kult kaebaja 14.05.2014. a ja 16.05.2014 taotluste lahendamisega, millega on jämedalt rikutud efek-

tiivse haldusmenetluse põhimõtet.

8.10. Väär on vastustaja seisukoht, et kaubal ja selle pakenditel puuduvad tähised ja muud iseloomu-

likud tunnused. Louis Schoppenhauer GmbH 11.09.2014 kirjas selgitatakse, et kauba pakendi ja pa-

kendamise viisi järgi otsustades on suure tõenäosusega tegemist nende poolt toodetud kaubaga ning

kauba näidiste alusel on kauba tuvastamine võimalik. Kuna kaubal on selle identifitseerimist võimal-

davad iseloomulikud tunnused, siis on kauba seos esitatud dokumentidega tuvastatud. Lisaks sellele

on kaupa võimalik siduda konkreetsete päritoluettevõtetega ka muude haldusasjas esitatud tõendite

kaudu (vahendajate kinnitused, pakkelehed, saatekirjad, arved, transpordidokumendid jne). Kõiki

tõendeid on võimalik ja tuleb arvestada kogumis.

9. Vastustaja seisukohad

9.1. Kontrollaktid on õiguspärased (HMS § 54) ja kooskõlas nende aluseks olevate faktiliste asjaolu-

dega ja asjassepuutuvate õigusnormidega ning kaebuses esitatud väited ei anna alust nende tühista-

miseks. Kontrollaktid vastavad HMS § 56 nõuetele ning nende andmisel ei ole tehtud kaalutlusvigu.

5(10)

Lisaks viitas kaebaja käitumine algselt sellele, et ta soovib kontrollaktid täita, kuid reaalseid toimin-

guid kauba hävitamisele suunamiseks ei tehtud.

9.2. Kaebaja esitas 16.05.2014 selgituse, mille kohaselt oli kaebaja teadlik sellest, et kaup ei pärine

Rootsi ettevõttest. Leedus kaubale paigaldatud Rootsi päritolule viitavaid markeeringuid ja mittekeh-

tivaid Rootsi veterinaarsertifikaate kasutas kaebaja eesmärgiga lihtsustada kauba importi Venemaale.

Kaebaja väidete kohaselt pärineb kaup Saksamaa tunnustatud ettevõttest, kuid Saksamaa pädev asu-

tus ei andnud nõusolekut kauba tagasivõtmiseks. Keeldumise põhjuseks on asjaolu, et kaubasaadetise

pakend ja märgistus ei vasta päritoluettevõtte toodangule ning kauba tegelikku päritolu ja liikumist

ei ole võimalik kindlaks teha.

9.3. Kontrollaktide esemeks olevate kaubasaadetiste tegelikku päritolu ei ole võimalik kindlaks teha.

Kauba markeering viitab päritoluettevõttena Rootsi ettevõttele, kuid see info ei vasta tõele. Seda kin-

nitab Rootsi pädeva järelevalveasutuse poolt kinnitatud veterinaarsertifikaadi võltsituse fakt ja seda

möönab ka kaebaja. Kuna kaubal tegelikkusele vastav märgistus puudub ja sellest asjaolust tulenevalt

ei ole võimalik kindlaks teha, kas kaebaja või kolmandate isikute väited kauba päritoluettevõtte kohta

on tõesed või mitte (Saksamaa järelevalveasutuse 22.08.2014 kiri kinnitab, et kaebaja väide kauba

pärinemisest Saksamaa ettevõttest ei ole õige), siis ei saa kauba päritolu kohta teha muud järeldust,

kui et tegemist on tundmatu päritolu kaubaga. Päritoluettevõttena saab käsitleda üksnes seda ettevõ-

tet, kes on kaubasaadetisse kuuluva toote valmistanud. Mistahes vahendajaid, kellelt kaebaja on

kauba väidetavalt ostnud, ei saa lugeda päritoluettevõteteks. Seega ei ole küsimus, kas vahendajatele

saab kaupa tagasi saata või mitte, antud vaidluse lahendamisel asjakohane.

9.4. Tegemist on mittenõuetekohase kaubasaadetisega LKVetJS § 44 lg 2 tähenduses. Seda, millisel

viisil on võimalik sellist kaubasaadetist edasi käidelda, sätestab LKVetJS § 44 lg 3. Põhimõtteliselt

sätestab seadus valiku kahe variandi vahel – tagasisaatmine päritoluriiki või hävitamine. Praegusel

juhul on esimene variant välistatud. Tingimused, mille täitmisel on lubatud Eestisse importida Eu-

roopa Liidu välisest riigist tagasisaadetud loomseid saadusi, sätestab LKVetJS § 42. Kaubasaadetiste

Eestisse toimetamine pole lubatud, sest LKVetJS § 42 lg 1 p 1 ja 4 sätestatud tingimused ei ole täi-

detud. LKVetJS § 42 lg 1 p 4 sätestatud tingimust ei võimalik põhimõtteliselt täita, sest kauba päri-

toluettevõtet ei ole võimalik tuvastada kauba markeeringute ja kaubaga kaasas olnud päritoludoku-

mentide võltsituse tõttu. Seetõttu on sisuliselt välistatud ka kauba päritoluettevõttesse tagasisaatmise

võimalus. Nõuetekohase veterinaarsertifikaadi puudumine on impordi keelamise alus ka LKVetJS §

34 p 5 kohaselt.

9.5. Kaebaja väide, et "nüüdse segaduse on põhjustanud kauba pakenditel olnud ebaõiged kleebi-

sed", ei kajasta tegelikkust adekvaatselt. Vaidlustatud haldusaktide andmise (ehk selle, mida kaebaja

nimetab segaduseks) on põhjustanud fakt, et kauba tegelikku päritolu ei ole võimalik kindlaks teha.

Selle asjaolu omakorda on põhjustanud fakt, et kauba kohta on esitatud võltsitud dokumente ja samuti

on võltsitud kauba pakenditele kantud kaupa identifitseerivad kleebised. Viimatinimetatud fakti on

kaebaja ka omaks võtnud. Kuivõrd tegelikkusele vastavaid kaupa identifitseerivaid andmeid ei ole,

siis ei ole kaupa võimalik seostada ühegi tema õiget päritolu väidetavalt kinnitava dokumendiga. Sa-

muti on ebaõige kaebaja väide tõlkeveast.

9.6. Kauba tegeliku päritolu kindlakstegemise võimatuse tuvastas vastustaja (vaadeldes kaupa, selle

märgistust ja kauba kohta esitatud dokumente) enne kontrollaktide andmist. Hilisemad päringud on

olnud kantud eesmärgist koguda täiendavaid andmeid ja tõendeid selle kohta, kes ja mis asjaoludel

on esitanud kaubasaadetise liikumise kohta võltsitud dokumente (kuivõrd tegemist on suuremahulise

kaubasaadetisega, mille väidetava liikumisega on olnud seotud mitme Euroopa Liidu liikmesriigi et-

tevõtted, tegelevad asjaolude uurimisega lisaks Eesti järelevalveorganile ka Saksamaa ja Rootsi pä-

devad asutused ning ka Euroopa Komisjon). Siinkohal on oluline rõhutada, et pärast kontrollaktide

6(10)

andmist aset leidnud teabevahetus ei ole suunatud kauba päritoluettevõttesse tagasisaatmise võima-

luse väljaselgitamisele (selle võimatuse tegi vastustaja kindlaks juba kontrollaktide andmisel), vaid

kauba liikumise kohta esitatud andmete täiendavale kontrollimisele.

9.7. Kaebaja väide, et kauba päritolu väljaselgitamise viisid ei ole ammendatud ja tootja saab mää-

rata pakkekarbi, pakkematerjali ja pakkimise viisi järgi, on asjatundmatu ja väär. Praegusel juhul ei

ole küsimus mitte kauba pakkimise kohas, vaid kauba enda päritolus. Täpsemalt on vajalik tuvastada,

et kaup pärineb konkreetsest tunnustatud ettevõttest. Rõhutada tuleb, et käesoleval juhul puuduvad

kauba pakenditel muud kauba identifitseerimist võimaldavad andmed peale etikettide, mis on ilmsel-

gelt võltsitud ja mille võltsitust tunnistab ka kaebaja. Kui kaup on pakendatud ilma identifitseeri-

misandmeteta pappkarpidesse, siis on täiesti ilmselge, et kauba pakendamise koha ja pakenditesse

paigutatud kauba päritolu kohta ei ole tõsikindlaid andmeid võimalik saada.

9.8. Fischimport Kukshaus, kelle kaudu olevat liikunud Saksamaa päritoluettevõttest pärit kaup, an-

dis 30.05.2014 avalduse, milles väidab 7 kg pakkides kauba ostmist ning selle müümist kaebajale.

Samuti kinnitab ettevõte, et on nõus selle tagasi võtma. Samas 08.09.2014 seisukohas väidab kaebaja,

et ei ole samalt vahendajalt 7 kg pakkides kaupa ostnud ja seda tõendavat 08.09.2014 seisukoha lisas

1 toodud kiri (samuti dateeritud 30.05.2014). Kui võrrelda kaebuse lisas 7 ja 08.09.2014 seisukoha

lisas 1 toodud dokumente, siis on ilmselge, et need on erinevad 7 kg pakkides kauba tarnimise osas.

Järelikult ei ole tegemist usaldusväärsete tõenditega. Viidatud 30.05.2014 kirjade usaldusväärsust

kahandab seegi, et mõlemas dokumendis on väljendatud valmisolekut kaup lattu tagasi võtta, kuid

Saksamaa veterinaarasutuse 22.08.2014 kirjast nähtuvalt Fischimport Kukshausil ladu puudub. Kae-

baja esitatud arved ei ole samuti seostatavad Eestisse jõudnud kaubasaadetisega (arvetele märgitud

veovahendite numbrid ei kattu).

9.9. 23.09.2014 otsuse õiguslik ja faktiline alus on otsuses kirjeldatud ning vastustaja ei ole tuvasta-

nud haldusmenetluse uuendamise aluste esinemist. VTA vaatas pärast haldusmenetluse lõppemist

läbi kaebaja esitatud dokumendid ning leidis, et need ei võimalda kindlaks teha VTA Luhamaa piiri-

punkti Veterinaar- ja toidukontrolli büroo poolt 05.05.2014 ja 12.05.2014 kontrollaktidega kinni pee-

tud, mittenõuetekohaseks tunnistatud ja hävitamisele suunatud kaubasaadetiste päritolu. Kaubal ja

selle pakenditel puuduvad tähised ja muud iseloomulikud tunnused (välja arvatud tuvastatult võltsitud

markeeringud), mistõttu ei ole võimalik saadetisi siduda esitatud dokumentidega, st pole võimalik

tuvastada, et esitatud dokumendid on koostatud nimelt kontrollaktide esemeks oleva kauba kohta

(dokumentides puuduvad viited kõnesoleva saadetise märgistusele ja veovahendile). Eeltoodust tule-

nevalt ei ole ära langenud kontrollaktide aluseks olevad asjaolud (HMS § 44 lg 1 p 1) ja pole ilmnenud

uusi tõendeid, mis annaksid aluse kontrollaktidega tuvastatud asjaolude ja tehtud ettekirjutuste üm-

bervaatamiseks (HMS § 44 lg 1 p 2). Kuivõrd HMS § 44 lõikes 1 toodud haldusmenetluse uuenda-

mise alused puuduvad, siis lähtudes eeltoodud põhjendustest otsustas vastustaja jätta haldusmenetluse

uuendamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

12.05.2014 ettekirjutuste (16-190-14-005LHM ja 16-190-14-006LHM) õiguspärasus

10. HMS § 54 sätestab õiguspärase haldusakti tunnused. Kohtu hinnangul vastavad 12.05.2014 et-

tekirjutused õiguspärase haldusakti tunnustele.

11. LKVetJS § 2 lg 3 alusel on veterinaarjärelevalvet ja põllumajandusloomade aretuse järelevalvet

teostavaks pädevaks asutuseks VTA. Seega on 12.05.2014 ettekirjutuse koostanud pädev asutus.

12. LKVetJS § 44 lg 3 sätestab esimeses lauses, et mittenõuetekohase kaubasaadetise puhul teeb

piiripunkti veterinaarjärelevalve ametnik veterinaarkontrolli tegemist tõendavale dokumendile märke

7(10)

selle kohta, et kaubasaadetis tuleb saata tagasi päritoluriiki või hävitada. Mittenõuetekohase kauba-

saadetise mõiste on sätestatud LKVetJS § 44 lg-s 2 ning vaidlust ei ole selles, et ettekirjutuste aluseks

olnud kaubasaadetis on mittenõuetekohane. Kohus nõustub kaebajaga, et kooskõlas LKVetJS § 44

lg-ga 5 tuleb eelistada mittenõuetekohase kaubasaadetise päritoluriiki saatmist selle hävitamisele,

kuid kaubasaadetise päritoluriiki tagasisaatmise võimatuse korral (päritoluriiki ei ole võimalik kind-

laks teha või päritoluriigi pädev asutus ei anna luba) on ainsaks võimaluseks mittenõuetekohase kau-

basaadetise hävitamine.

13. Vaidlust ei ole, et veovahendites registreerimisnumbritega 727 YHH ja 719 YHH olnud külmu-

tatud lõhe selgroogude ja kõhuäärte (edaspidi nimetatud ühiselt ka kaubasaadetis või kaup) veteri-

naarsertifikaadid ja markeeringud on võltsitud ning võltsimist on kaebaja tunnistanud (kd I, lk 13).

05.05.2014 ettekirjutuste alusel kauba kinnipidamisel võttis VTA ühendust kauba väidetava päritolu-

riigi pädeva asutusega, kuid selle tulemusel selgus, et kauba dokumendid (markeering ja sertifikaa-

did) on võltsitud. Seega püüdis VTA esmalt kohaldada LKVetJS § 44 lg-s 3 sätestatud võimalust

saata kaup tagasi päritoluriiki, kuid võltsingu tõttu ei olnud see võimalik. See nähtub ka 12.05.2014

kontrollaktide punktidest 7 (tlk 9 pöördel ja 11 pöördel).

14. Kaubasaadetise sertifikaadi ning pakendite markeeringute võltsingu tõttu ei olnud VTA-l või-

malik tuvastada kaubasaadetise päritoluriiki(e) ning võtta ühendust sealse(te) pädeva(te) asutus(t)ega,

kes saaks anda nõusoleku kaubasaadetise tagasisaatmiseks selle päritoluettevõttesse (LKVetJS § 42

lg 2). Kuna kaebajale oli teada võltsitud dokumentide olemasolu ning asjaolu, et kaup ei pärine Root-

sist ning Rootsi pädevalt asutuselt nõusoleku saamine päritoluriigi ettevõttesse kauba toimetamiseks

ei ole võimalik, siis oleks kaebaja HMS § 38 lg 3 alusel pidanud sellistest asjaoludest VTA-d teavi-

tama. Kaebaja on küll kaebuses viidanud, et enne 12.05.2014 kontrollaktide andmist viitas ta kauba

päritolule, kuid seda kaebaja tõendanud ei ole.

15. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et 12.05.2014 kontrollaktid on põhjendamata. HMS § 56 lg

2 sätestab, et haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise õiguslik ja faktiline alus.

12.05.2014 kontrollaktidest nähtuvad nende andmise õiguslikud alused ning need on seotud faktiliste

asjaoludega. Samuti nähtub 12.05.2014 kontrollaktidest LKVetJS § 44 lg-s 3 toodud kahe alternatiivi

kaalumine ning see, miks kauba tagasisaatmine päritoluriiki ei ole võimalik ning VTA saab teha üks-

nes kaubasaadetise hävitamise ettekirjutuse. Seega nähtuvad otsusest nii selle andmise faktiline kui

ka õiguslik alus ning selle otsuse tegemise aluseks olnud kaalutlused. Praegusel juhul on kaubasaa-

detise dokumentatsiooni puudumine ning võltsitud dokumentatsiooni olemasolu viinud VTA kaalut-

lusõiguse nullini ning kooskõlas LKVetJS § 44 lg-tega 3 ja 5 ei olnud VTA-l 12.05.2014 kontrollakte

andes võimalik teha muud otsust, kui nõuda veovahendites registreerimisnumbritega 727 YHH ja 719

YHH olnud kaubasaadetise hävitamist. Seega on 12.05.2014 kontrollaktid kookõlas kehtiva õigusega

(sh kaalutlusõiguse piiridega), proportsionaalsed ja eesmärgipärased. 12.05.2014 kontrollaktides on

selgelt põhjendatud ka nende andmise faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

16. Kohus peatub ka kaebaja väitel, et Bakkafrost P/F-lt soetatud kauba osas on täidetud LKVetJS

§ 42 lg-s 1 toodud nõuded, mistõttu takistused selle päritoluettevõttesse toimetamiseks puuduvad.

LKSVetJS § 42 lg 1 p 1 kohaselt ühendusevälisest riigist Euroopa Liitu tagasi saadetud Euroopa Liidu

päritolu loomset saadust sisaldavat kaubasaadetist on lubatud toimetada ühendusevälisest riigist Eu-

roopa Liitu kui kaubasaadetisega on kaasas kas kaubasaadetise kohta väljastatud sertifikaadi originaal

või selle väljaandnud järelevalveametniku kinnitatud sertifikaadi koopia koos põhjendusega kauba-

saadetise tagasisaatmise kohta ning kaubasaadetise eest vastutava isiku või ühendusevälise riigi pä-

deva asutuse garantiikiri, milles kinnitatakse, et loomset saadust on ladustatud ja veetud nõueteko-

hastes tingimustes ning et seda saadust ei ole töödeldud. Praegusel juhul ei ole ka väidetavalt Bak-

kafrost P/F-lt soetatud kaubasaadetisel nõuetekohast sertifikaati, mistõttu on kaebaja selline väide

asjakohatu. Kaebaja ei ole sellise sertifikaadi olemasolu ka tõendanud. Kohus nõustub vastustajaga,

et praegusel juhul ei ole küsimus selles, kus kaubasaadetis pakendati, vaid küsimus on kauba päritolus

ning seda ei ole kaebaja tõendada suutnud. Kõik tõendid peab seejuures sertifikaadi võltsija esitama

8(10)

oma väidete kinnitamiseks ise ning haldusorganil ei ole kohustust ise uurida, kas kaup võib olla pärit

mujalt, kuhu seda tagasi saata. Neid tõendeid ei saa esitada esmakordselt kohtus, vaid haldusorganile

palvega arvestada nendega haldusmenetluse uuendamisel.

VTA 23.09.2014 otsuse nr 20 tühistamine

17. HMS § 44 kohaselt toimub haldusmenetluse uuendamise protsess kahes etapis. Esimeses järje-

korras tuleb võtta seisukoht menetluse uuendamise aluste esinemise osas ning kui need esinevad,

tuleb teises järjekorras asi uuendatud menetluses sisuliselt läbi vaadata ning otsustada, kas jätta vara-

sem menetluse lõppjäreldus muutmata või mitte. Eeltoodule on viidatud korduvalt ka kohtupraktikas

(nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-80-10 ja selles viidatud 10.11.2004 otsus asjas nr 3-3-1-36-04) ning

selgitatud, et haldusakti andnud haldusorgan võib menetluse uuendamisest keelduda, st jätta isiku

taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata juhul, kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole

tõendatud ega usutavalt põhjendatud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud.

18. HMS § 44 lg 1 p-s 2 sätestatud asjaolu muutumiseks saab olla üksnes selline asjaolu, mis oli

asjassepuutuv esmase haldusakti andmisel ning mis vahetult mõjutab haldusemenetluse tulemit. HMS

§ 44 lg 1 p-s 2 kehtestatud uue tõendi all tuleb mõista haldusmenetluse tulemit või järeldusi vahetult

mõjutavat uut tõendit. Tõendit ja asjaolu tuleb hinnata arvestades menetluse eripära ning menetlust

reguleerivaid õigusakte. Uue tõendina või asjaoluna võiks olla käsitatav näiteks olukord, kui pärast

menetluse lõppu kogutud tõendid lükkavad ümber varasemad tõendid, mida kasutati ettekirjutuste

tegemisel, kuid selliseid tõendeid esitatud ei ole. Viidatud sätete alla ei kuulu asjaolud ja tõendid, mis

oli menetluse ajal olemas. Ei ole kahtlust, et kõik kauba võimalikku päritolu tõendavad dokumendid

pidid olemas olema esmase haldusakti andmisel, mistõttu oleks kaebaja pidanud need ajavahemikus

05.05.2014–12.05.2014 vastustajale kooskõlas HMS § 38 lg-ga 3 ka esitama.

19. 23.09.2014 otsuses nr 20 leidis VTA, et 05.05.2014 ning 12.05.2014 kontrollaktide aluseks ol-

nud asjaolud ei ole ära langenud (HMS § 44 lg 1 p 1) ning esitatud ei ole uusi tõendid, mis annaks

aluse kontrollaktide muutmiseks (HMS § 44 lg 1 p 2). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole

suutnud tõendada kauba päritolu ning ainsad kauba identifitseerimist võimaldavad andmed on võlt-

situd.

20. LKVetJS § 2 lg 7 sätestab, et kaubasaadetis on sama liiki loomade või loomse saaduse kogus,

mille kohta on väljastatud sama sertifikaat või Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud muu do-

kument (edaspidi kaubasaadetisega kaasasolev muu dokument) ning mida on veetud sama liiki veo-

vahendiga ja mis toimetatakse samast liikmesriigist, ühendusevälisest riigist või selle osast Eestisse

või mõnda teise liikmesriiki. Seega on kauba päritolu tõendamiseks vajalik kas sertifikaadi olemasolu

või Euroopa Liidu õigusaktiga ettenähtud muu dokument, mis tõendab kauba päritolu. Seejuures ei

ole oluline mitte kauba pakendamise koht, vaid pakendatud kauba päritolu. Seega annab seadus tõendi

liigi (sertifikaat), millega on võimalik kauba päritolu tõendada ning mis võiks olla aluseks kauba

hävitamist nõudva ettekirjutuse muutmiseks. Seda tingimusel, et kauba päritoluriigi pädev asutus an-

nab nõusoleku kaubasaadetise tagasisaatmiseks päritoluettevõttesse. Selliseid tõendeid kaebaja hal-

dusorganile esitanud ei ole. Muud tõendid pole aga kohtu hinnangul lubatavad. Teadlikult võltsitud

dokumentidega kauba vedamine oli kaebaja teadlikult võetud äririsk ning kauba tegelikku päritolu

tõendavad dokumendid pidid kaebajal olemas olema juba veose toimumise ajal.

21. LKVetJS § 42 lg 2 välistab kaubasaadetise päritoluriigi nõusolekuta kaubasaadetise tagasisaat-

mise päritoluettevõttesse. Kaebaja on kontrollaktide järgselt väitnud, et kaup on osaliselt soetatud

OÜ-st OMUL-FOT ja osaliselt Fishimport Kukshaus ning kaubasaadetis pärineb Fääri saarte (Taani)

ettevõttelt Bakkafrost P/F ja Saksamaa ettevõttelt Louis Shoppenhauer GmbH. Kaebaja on küll väit-

nud, et kaup liikus välja OÜ OMUL-FOT külmlaost, kuid selliseid tõendeid haldusorganile esitatud

9(10)

ei ole. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et markeeris kauba ümber Leedus ning kaubasaadetise vedu

Leedust kahe autoga tõendab ka Osaühing GARANT TRANS arve nr 422 (kd I, lk 422).

22. Kaebaja on esitanud erinevaid arveid (kd I, lk 14, 15, 159), saatekirju/deklaratsioone (kd I, lk

151, 154-155, 157, 163) ning kinnitusi (kd I, lk 16, 17), kuid vajalikke sertifikaate või muid doku-

mente, mis saaks olla aluseks kauba päritolu tuvastamiseks, kaebaja haldusorganile esitanud ei ole.

Kaebaja esitatud saatekirja (kd I, lk 151) punktist 25 nähtub, et veovahendi registreerimisnum-

ber/poolhaagise registreerimisnumber olid 186 BKT/ 274YJG, kuid VTA pidas kaubasaadetised

kinni veovahendites 895MLK/727YHH ja 526BMH/719YHH. Lisaks on saatekirjad koostatud märt-

sis 2014, kuid kaubavedu toimus mais 2014. Ka impordideklaratsioon (kd I, tlk 163) ei ole seostatav

kinnipeetud mittenõuetekohase kaubaga.

23. OÜ Omul-Fot on 02.06.2014 kinnitanud (kd I, lk 16), et soetas veovahendis registreerimisnumb-

riga 719 YHH kauba (lõhe kõhuääred kaaluga 19 950 kg; pakendatud 2850 x 7 kg kastid) ning kaup

pärineb ettevõttest Bakkafrost P/F ning nad on nõus võtma koorma vastu enda laos. Ka Kukshaus

Fishimport kinnitas 30.05.2014 (kd I, lk 17; tõlge kd II lk 82), et veovahendis registreerimisnumbriga

727YHH oli nende poolt ettevõttelt Louis Schoppenhauer GmbH soetatud saadetis (3600 kg lõhe

kõhuääred; pakendatud 180 x 7 kg pappkastid ning 17 100 kg lõhe seljad; pakendatud 855 x 20 kg

kastid). Lisaks kinnitab Kukshaus Fishimport, et on valmis võtma koorma tagasi lattu. Kirjas on lõhe

kõhuäärte kastide suurused varieeruvad. Esmalt on suuruseks märgitud 7 kg ning lõpuks 20 kg. Teises

Kukshaus Fishimport 30.05.2014 kirjas (kd I, lk 150; tõlge kd II, lk 86) on kastide suuruseks märgitud

20 kg.

24. Louis Schoppenhauer GmbH kinnitas (kd II, lk 42, tõlge lk 93), et saadetud fotodel olevad kau-

bad näevad välja väga sarnased nende ettevõtte kaubaga ning suure tõenäosusega on tegemist nende

ettevõtte tootega. Ainus erinevus seisneb pakenditel olevates kleebistes. Ettevõte kinnitab, et nad pa-

kendavad kauba (lõhe kõhuääred ja lõhe seljad) 20 kg kastidesse. Seda väidab ka kaebaja (kd I, lk

148). Toimikusse lisatud fotodelt (kd I, lk 168-169 ja 171-173) nähtub, et lõhe kõhuääred (salmon

bellies) on pakendatud 7 kg kastidesse ning lõhe seljad (salmon backbones) on pakendatud 20 kg

kastidesse. Seega on kaebaja väited ning esitatud tõendid vasturääkivad. Haldusorganile ega kohtule

ei ole esitatud tõendeid, mille kohaselt oleks lõhe kõhuääred olnud pakendatud 20 kg kastidesse.

25. VTA pöördus info saamiseks Saksamaa pädeva asutuse poole (kd I, lk 122-123, sh pöördel), kes

kinnitas (kd I, lk 124, sh pöördel; tõlge kd II, lk 17-18), et Louis Schoppenhauer GmbH pakendab

kauba eranditult 10 ja 20 kg kastidesse, mitte 7 kg kastidesse ning Fishimport Kukshaus on vahendaja,

kellel puuduvad ladustamisvõimalused, mistõttu ei ole kaup kunagi saanud olla aadressil Karlsbader

Str. 9, D-35418 Buseck ning kaupa ei saa sinna ka tagasi saata. Sellele tuginedes asus Bremeni liidu-

maa seisukohale, et neil puudub põhjus kauba tagasivõtmiseks. Ka Fääri saarte (Taani) pädev asutus

ei ole andnud nõusolekut kauba tagasisaatmiseks selle päritoluettevõttesse.

26. Praegusel juhul on kaup väidetavalt liikunud kas Saksamaalt või Fääri saartelt, mistõttu peaks

see kaup olema nõuetekohaselt dokumenteeritud, kuid vastavaid dokumente kaebaja esitanud ei ole,

mistõttu on menetlusest uuendamisest keeldumine üksnes saatelehtede, arvete ning kinnituse alusel

olnud õiguspärane.

05.05.2014 ettekirjutused

27. Seoses 26.09.2014 kaebuses haldusmenetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmise peale

sisalduva nõudega tühistada 05.05.2014 kontrollaktid leiab kohus, et tegemist on ekslikult sõnastatud

kohustamisnõudega. Haldusmenetluse uuendamist 05.05.2014 aktide osas taotles kaebaja esmakord-

selt VTA-lt 15.09.2014 avalduses. Saanud keelduva vastuse, esitas kaebaja kaebuse täienduse VTA

23.09.2014 otsuse nr 20 tühistamiseks ja 05.05.2014 aktide tühistamiseks või alternatiivselt VTA

10(10)

kohustamiseks uuendada haldusmenetlus 05.05.2014 aktide osas. Kohus leiab, et lubatavaks saab lu-

geda taotluse tühistada VTA otsus nr 20 ja kohustada VTA-d taotlust uuesti läbi vaatama. Seda põh-

jusel, et haldusorganil on menetluse uuendamisel kaalutlusruum ning kohus ei sa haldusorganit asen-

dada. Kui haldusorganilt taotletakse haldusakti kehtetuks tunnistamist menetluse uuendamise tule-

musel, ei ole lubatav esitada samasisulise nõudega kaebust halduskohtule (seda saab teha üksnes ju-

hul, kui haldusorganile esitati tähtaegselt vaie, mis jäeti rahuldamata, vt HMS § 87 lg 2 p 1, HKMS

§ 47 lg 2).

28. Kohus peab vajalikuks kontrollida, kas oleks alust soovitada kaebajale taotleda otse halduskoh-

tult 05.05.2014 kontrollaktide tühistamist. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada

30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Seega lõppes 05.05.2014 kont-

rollaktide vaidlustamise tähtaeg HKMS § 46 lg 1 kohaselt 04.06.2014. HKMS § 47 sätestab

kohtueelse menetluse ning selle mõju kaebuse esitamisele ning viidatud sätte lõike 2 kohaselt kui isik

pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada

30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.

Viidatud sättes on mõeldud nt vaidemenetlust. Menetluse uuendamise taotlus selle alla ei kvalifit-

seeru. Kaebaja taotles 16.05.2014 kirjas VTA-le 12.05.2014 ettekirjutuste muutmist, kuid 05.05.2014

ettekirjutuste muutmist kaebaja ei taotlenud. Seega ei ole 16.05.2014 taotlus tõlgendatav 05.05.2014

ettekirjutuste osas vaidena ning 23.09.2014 kaebus 05.05.2014 ettekirjutuste tühistamiseks oleks ol-

nud esitatud kaebetähtaja olulise rikkumisega ja mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei saa tõe-

näoliselt olla, arvestades asjaolu, et aktid sisaldasid vaidlustamisviidet ja kaebaja kasutas professio-

naalset õigusabi. Seega poleks kaebuse muutmisel perspektiivi.

Kohustamiskaebuste rahuldamata jätmine

29. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on õigusak-

tidest tulenevalt kohustuslik ja võimalik. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud

kolm eeldust: 1) vastustajaks oleval avaliku võimu kandjal on kohustus toiming sooritada; 2) avaliku

võimu kandja ei ole kaebaja taotlusele vaatamata toimingut sooritanud; 3) ei esine muid põhjendatud

vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud.

30. Kohus on tuvastanud kontrollaktide õiguspärasuse ning selle, et kaebaja esitatud dokumendid

ei ole käsitatavad uute asjaoludena ja/või oluliste tõenditena, mis kohustaksid haldusorganit haldus-

menetlust uuendama. VTA 23.09.2014 otsus nr 20 on õiguspärane ning kohus ei saa kohustada hal-

dusorganit õiguspärast haldusakti uuesti välja andma. Samuti ei saa kohus kohustada VTA-d tunnis-

tama kaubasaadetist nõuetekohaseks olukorras, kus kaubasaadetise päritolu on teadmata ning doku-

mentatsioon on vastuoluline ja sisaldab võltsitud dokumente. Ka ei saa kohus kohustada VTA-d

andma haldusakti, mille sisuks on kaubasaadetise edastamine päritoluettevõttesse, kuna selle jaoks

on vajalik esmalt välja selgitada kaubasaadetise päritolu ning saada päritoluriigi pädeva asutuse nõu-

solek. Ilma vastavasisulise nõusolekuta ei ole kauba päritoluriiki tagasisaatmine võimalik.

31. Neil kaalutlustel tuleb kaebused jätta rahuldamata.

32. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108

lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa