3-12-51/38 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-51 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 31.10.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.A. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt sõnumisaladuse rikkumisega Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja A.A. Vastustaja: Tartu Vangla Resolutsioon Jätta A.A. kaebus haldusasjas 3-12-51 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 01.12.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

1.Tartu Halduskohus on menetlenud haldusasja 3-12-51 raames A.A. kaebust Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 2000 eurot ning vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes seonduvalt sõnumisaladuse rikkumisega ning vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes seonduvalt võetuse akti koostamata jätmisega ning teinud 20.04.2012 kohtuotsuse, millega on jätnud A.A. kaebuse rahuldamata.

2.Kaebaja on esitanud apellatsioonikaebuse 20.04.2012 kohtuotsusele.

3.Tartu Ringkonnakohus on kohtuotsusega 28.03.2014 tühistanud 20.04.2012 kohtuotsuse osas, mis puudutas sõnumi saladuse väidetava rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja saatnud selles osas asja uueks menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Muus osas on jäetud apellatsioonikaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus on märkinud, et asja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul koguda asjassepuutuvaid tõendeid, mille esitamine on võimalik ning võtta seisukoht, kas sõnumi

2

saladuse õigusvastane rikkumine leidis aset või mitte. Ringkonnakohus ei nõustunud vastustaja ja halduskohtu seisukohtadega selles, et sõnumi saladuse rikkumisega saab kahju tekitada vaid siis kui saadud infot edastatakse või kasutatakse kuidagi ära.

4.Halduskohus on teinud menetluse jätkamise kohta 09.05.2014 kohtumääruse , millega on määratud jätkata menetlust A.A. kaebuses mittevaralise kahju nõudes seonduvalt sõnumi saladuse väidetava rikkumisega ning andnud võimaluse pooltele täiendavate tõendite ja selgituste andmiseks. A.A. ei ole kohtule vastanud, vastustaja on kohtule andnud täiendava kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebuse rahuldamata, esitatud on ka vanemvalvuri selgitus juhtunu kohta. Kohus on määranud asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse.

5.A.A. on taotlenud kohtult mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel seonduvalt sõnumisaladuse rikkumisega. Kaebuse kohaselt on avatud kaebajale adresseeritud saadetis - kiri koos fotodega korrapidaja poolt kaebaja juuresolekul 26.09.2011 ning kaebaja väidete kohaselt loeti vanglaametniku poolt kiri läbi ja saadetis (kiri ja fotod) tagastati kaebajale alles 29.09.2011.

6.Tartu Vangla märgib oma täiendavas vastuses (02.06.2014) , et sõnumisaladuse rikkumisega on tegemist siis, kui saadud infot edastatakse või kasutatakse kuidagi ära. Vangla märgib, et kaebaja ei ole täiendavalt talle tekitatud kahju kohta midagi lisanud ning jääb jätkuvalt seisukohale, et vangla ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekitanud.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

7. Kohus asub seisukohale, et kaebuse nõue mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt sõnumisaladuse rikkumisega ei ole põhjendatud ning kahjunõue tuleb jätta rahuldamata.

8.Asja uuel läbivaatamisel on vangla esitanud täiendava seisukoha ning võtnud vanemvalvurilt, kes kaebaja saadetise vastu võttis ja avas, selgituse. Kuna ringkonnakohtu menetluses on asi olnud kaks aastat ning seega on palju aega möödas sellest, et vanemvalvur saaks anda käesoleval ajal täpset informatsiooni juhtumi kohta, mis toimus 26.09.2011. Vanglavalvuri poolt antud selgituses on märgitud, et kiri oli saadetud täiendavale kontrollile ning märgitud on ka see, et kirju ei loeta vaid kontrollitakse ümbriku sisu. Seega peab kohus usaldusväärseks vanemvalvuri selgitust selle kohta, et kaebaja kirja ei ole läbi loetud. Muid täiendavaid tõendeid ei ole olnud enam võimalik juurde nõuda , kuna sündmusest on möödunud üsna pikk aeg. Sama on märkinud ka selgituse andja, et sündmusest on möödunud piisavalt palju aega, mistõttu ei ole kõike täpselt võimalik meenutada.

9.Kohus märgib, et muid täiendavaid tõendeid juhtumi kohta ei olnud võimalik koguda ning peab usaldusväärseks vanglavalvuri selgitust selle kohta, et kinnipeetavate kirju ei loeta. Kaebaja ei ole ka täiendavalt põhjendanud miks ta asus seisukohale, et tema kirja on loetud ning sõnumisaladust rikutud. Asjaolu, et kaebaja saadetis vajas täiendavat kontrolli ja tagastati paari päeva pärast kuna ei leitud keelatud esemeid, ei tähenda seda, et kaebaja kiri loeti ka samaaegselt läbi. Kaebaja saadetist oli kontrollitud vangla julgeoleku huvides. Sõnumisaladuse rikkumine ei ole aset leidnud. Samale seisukohale on kohus asunud ka 20.04.2012 kohtuotsuses, kus on märgitud, et kirja sisuga vanglateenistuse ametnik tutvunud ei ole, mis viitab sellele, et sõnumisaladuse rikkumist ei ole toimunud.

10.Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) 68 lg 1 kohaselt on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, eluja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks.

3

Läbiotsimise eesmärk on leida ja ära võtta keelatud esemed. Seega on õiguspärane kinnipeetavatele saadetud saadetised avada ja kontrollida keelatud esemete ja ainete olemasolu.

11. Kohus asub seisukohale, et kaebajalt kirisaadetise äravõtmine ja läbiotsimine on vajalik ja seaduspärane, mis ei tähenda kaebaja kirja läbilugemist ja kaebaja suhtes sõnumisaladuse rikkumist. Kaebaja ei ole avaldanud ka milline kahjulik tagajärg temale saabus sellest, et tema kirisaadetis avati, võeti ära fotod kontrollimiseks, mis hiljem tagastati.

12.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sisaldab nimekirja alustest, mille puhul võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, need on süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, koduvõi eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine.

13.Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu, kas avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming, millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Kui üks nimetatud eeldustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.

14. Kohus on seisukohal, et kaebaja suhtes ei ole vangla õigusvastaselt käitunud ning tuvastatud ei ole kaebajale kahju tekitamine.

15. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik