3-14-50473/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedA. Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 eurot. Taotluse kohaselt tekitati A. Maksimovile kahju sellega, et
Legislator headnote
AI generated3-14-50473/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 eurot. Taotluse kohaselt tekitati A. Maksimovile kahju sellega, et
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Madis Ernits, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-50473
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 30. septembri 2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30. septembri 2014. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A. Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis mittevaralise
kahju hüvitamist summas 50 eurot. Taotluse kohaselt tekitati A. Maksimovile kahju sellega, et
kambris teostatud läbiotsimise käigus ei kasutatud ühekordseid kindaid, mistõttu kandsid
valvurid teistest kambritest baktereid tema kambrisse. Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise
taotluse rahuldamata.
2. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle tekitatud
kahju summas 50 eurot. Samuti palus A. Maksimov vabastada end riigilõivu tasumisest, kuna
tal puudub sissetulek.
3. Tartu Halduskohus 22. aprilli 2014. a määrusega jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse
riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Lisaks jättis halduskohus kaebuse
käiguta ning andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks
summas 15 eurot, aega 10 päeva. Halduskohus põhjendas riigilõivust vabastamata jätmist
sellega, et kaebuse edulootused on vähesed ning kaebaja õiguste riive ei olnud suur.
4. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles taotles määruse tühistamist osas, millega kaebajat
riigilõivu tasumise kohustusest ei vabastatud.
5. Määruskaebemenetlus lõppes Riigikohtu määrusega, millega A. Maksimovi määruskaebus
tagastati.
6. Tartu Halduskohus 30. septembri 2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et
kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse jõustumisest, millega kaebus
käiguta jäeti. Halduskohus nentis, et kaebaja ei ole õigeaegselt kaebuses esinenud puudusi
kõrvaldanud, s.o halduskohtu poolt märgitud summas riigilõivu tasunud. Kuna kaebus ei ole
ilma riigilõivu tasumata menetletav, tagastas halduskohus kaebuse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub kohut vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna
tal ei ole sissetulekut. Kaebaja väidab, et kohtu seisukohad on paljuski ebaselged, sest tal ei
ole juriidilise keele teadmisi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 30. septembri 2014. a määrus muutmata.
9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste
asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise
kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses
selgesõnaliselt esitanud kohtumääruse tühistamise taotlust, kuid kuna kaebaja väidab, et
halduskohtu määrus on tema jaoks ebaselge, tuleb seda tõlgendada kui rahulolematust
määrusega.
10. Halduskohus tagastas kaebuse põhjendusel, et kaebaja pole tasunud riigilõivu summas 15
eurot. Halduskohus oli 22. aprilli 2014. a määrusega jätnud kaebuse käiguta ning andnud
kaebajale tähtaja, et nimetatud kohustus täita. Sama määrusega jättis halduskohus
rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (tl 14).
Kaebaja vaidlustas riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist määruskaebemenetluse korras,
kuid halduskohtu määrust ei muudetud. Seega oli kaebajal kohustus tasuda kaebuse esitamisel
riigilõiv. Kuna kaebaja jättis riigilõivu halduskohtu määratud tähtajaks tasumata, tagastas
halduskohus kaebuse õigustatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja väidab, et halduskohtu
seisukohad on ebaselged, kuna tal ei ole juriidilise keele teadmisi (tl 56). Ringkonnakohus ei
pea seda usutavaks. Kuna kaebaja on juba oma kaebuses taotlenud riigilõivust vabastamist,
pidi ta aru saama, et kaebuse menetlusse võtmiseks on vaja tasuda riigilõiv.
11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 30. septembri 2014. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene