3-14-51200/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51200

Haldusasi

Veikko Ahvenaineni kaebus Tartu Vangla 22. aprilli

2014. a käskkirja nr 6-2/505 õigusvastasuse

tuvastamiseks ning nimetatud käskkirja alusel kartseris

hoidmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks summas

300 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Veikko Ahvenaineni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Veikko Ahvenainen

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veikko Ahvenainen esitas 17. juunil 2014 Tartu Halduskohtule liitkaebuse Tartu Vangla

vastu, mis koosneb üheksast erinevast kaebusest:

1) kaebus Tartu Vangla 22. aprilli 2014. a käskkirja nr 6-2/505 õigusvastasuse tuvastamiseks

ja nimetatud käskkirja alusel kartseris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 300

eurot;

2) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses kambrite

läbiotsimisega;

3) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses redeli

puudumisega kambris oleval naril;

4) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses ebainimlike

tingimustega kaebaja transportimisel;

5) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 4000 eurot seoses kaebaja

iseloomustuses esitatud valeandmetega;

6) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot seoses kaebaja

täieliku läbiotsimisega pärast jalutuskäike;

7) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses kaebaja hoidmisega 10 ööpäeva

kartseris ebainimlikes tingimustes;

8) kaebus Tartu Vangla 11. aprilli 2014. a käskkirja nr 6-2/456 õigusvastasuse tuvastamiseks

ja nimetatud käskkirja alusel kartseris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 300

eurot;

9) kaebus Tartu Vangla 13. mai 2014. a käskkirja nr 6-1/526 tühistamiseks ning kahju

hüvitamiseks seoses nimetatud käskkirja alusel kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisega.

V. Ahvenaineni liitkaebus registreeriti Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-14-51200.

2. Tartu Halduskohtu 4. septembri 2014. a määrusega haldusasjas nr 3-14-51200 eraldati

V. Ahvenaineni liitkaebuses esitatud nõuded üheksaks iseseisvaks menetluseks.

V. Ahvenaineni kaebust Tartu Vangla 22. aprilli 2014. a käskkirja nr 6-2/505 õigusvastasuse

tuvastamiseks ja nimetatud käskkirja alusel kartseris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamiseks

summas 300 eurot menetleb halduskohus haldusasjana nr 3-14-51200.

3. V. Ahvenainen märkis 17. juunil 2014 halduskohtule esitatud kaebuses, et liitkaebuse eest

tasus 6. juunil 2014 riigilõivu Neeme Univer. V. Ahvenainen mainis, et kui tema liitkaebuse

riigilõiv peaks seoses hüvitamisnõudega suurenema, palub ta sellelt osalt riigilõivust

vabastust.

4. Halduskohus teatas 23. septembri 2014. a kohtunõudes V. Ahvenainenile, et kaebajal tuleb

riigilõivu tasuda igalt iseseisvasse menetlusse eraldatud kaebuselt. Kuna kaebaja on tasunud

riigilõivu 15 eurot ning muus osas on palunud riigilõivu tasumisest vabastust, tuli kaebajal

kohtule teatada, millise kaebuse eest loeb kaebaja riigilõivu 15 eurot tasutuks.

5. Vastusena kohtunõudele teatas kaebaja 29. septembril 2014 kohtusse saabunud kirjas, et

palub tasutud riigilõivu lugeda tasutuks kaebuse eest, milles kaebaja taotleb Tartu Vangla

tekitatud kahju hüvitamist summas 4000 eurot seoses tema iseloomustuses esitatud

valeandmetega (haldusasi nr 3-14-51985).

6. Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2014. a määruse resolutsiooni punktiga 1 jäeti V.

Ahvelaineni taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt:

6.1. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb kohtul lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1. Viimati nimetatud sätte kohaselt

ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi

taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud,

sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikohtu halduskolleegiumi

12. märtsi 2012. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 kohaselt käsitletakse kinnipeetava puhul

sissetulekuna laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid

kinnipeetava kontole. Menetlusabi taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete

täitmiseks ja vabanemisfondi kantavad summad, samuti elektriseadmete kulud.

6.2. HKMS § 104 lg 1 järgi tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõiv seaduse

kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse

riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Riigilõivuseadus

571 lg 2 sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu

kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle

750 euro. Kaebaja on taotlenud 300-eurose hüvitise väljamõistmist, mistõttu tuleks kaebajal

riigilõivu tasuda 15 eurot. Sama riigilõivumäär kehtib ka tuvastamisnõude esitamisel, mistõttu

tuleb kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõivu tasuda 15 eurot.

6.3. Menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul (17. veebruar kuni 16. juuni 2014)

on kaebajal sissetulekuid olnud 187 euro ulatuses. Sellest kuulub mahaarvamisele 130,90

eurot, s. o kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi. Muude sellel perioodil tehtud kulutuste

mahaarvamiseks ei ole alust. Seega on kaebaja kahekordseks ühe kuu keskmiseks

sissetulekuks 28,05 eurot [(187-130,90):4x2]. Kuigi kaebaja on kohtule samaaegselt esitanud

mitu kaebust, ei saa seda riigilõivu tasumisest vabastamise otsustamisel arvesse võtta, kuna

riigilõivust vabastamise taotluse lahendab kohus igakordselt eraldi. Kaebuse riigilõive ei saa

ka kokku liita. Kuna kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ületab eeldatavad

menetluskulud käesolevas haldusasjas, ei ole kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest

alust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. V. Ahvenainen esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2014. a

määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal pärast 15 euro

tasumist võimalik tasuda iga kaebuse pealt 15-eurost riigilõivu. Riigilõivu tasumisest

vabastamise eesmärk on tagada kohtukaebeõigus ka neile, kel puuduvad riigilõivu tasumiseks

majanduslikud võimalused. Halduskohus oleks pidanud kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldama, kuna tegemist on perspektiivikate kaebustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

9. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2014. a määruses esitatud

seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.

10. Vastuseks määruskaebuses esitatule peab ringkonnakohus vajalikuks mainida, et kui

menetlusabi taotluse lahendamisel on õiguspäraselt jõutud seisukohale, et kaebajal on

piisavalt rahalisi vahendeid nõutava riigilõivu tasumiseks, st tuvastamist on leidnud kaebaja

maksejõulisus, ei pea kohus hakkama kaaluma, kuivõrd suuri eduväljavaateid võiks kaebus

omada. Vastavat kohustust HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ei tulene. Alles isiku maksejõuetuse

tuvastamise järgselt tuleb halduskohtul võtta seisukoht kaebuse eduväljavaadete osas (vt

HKMS § 111 lg 1).

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 8. oktoobri 2014. a määrus muutmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene