3-12-2140/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2140 Haldusasi Ahmed-Aga Gašimovi (Gašimov) kaebus Viru Vangla 23.07.2012. a käskkirja nr 6-3/1211-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.12.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ahmed-Aga Gašimovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Ahmed-Aga Gašimov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.12.2012. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

3. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud 19.07.2012. a vastuväited 18.07.2012. a distsiplinaarmenetluse protokollile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 01.12.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on kinnipeetav Viru Vanglas E-8 osakonnas. 06.07.2012 leidis Viru Vangla valvur kaebaja kambrist nr 3451 läbiotsimise käigus mehaanilise hariliku pliiatsi (vahetatavate sütega plastmassist harilik pliiatsi) seest 7 õmblusnõela. Samal päeval koostas Viru Vangla II üksuse valvur leitud nõelte kohta esemete äravõtmise akti nr 1060 (tl 27p) ja ettekande nr 3006 (tl 27).

Kaebaja esitas toimunu kohta seletuskirja (tl 28), milles väidab, et ei tea, kuidas leitud õmblusnõelad tema kambrisse sattusid. Kaebaja suhtes alustati distsiplinaarmenetlus, millest teavitati teda 10.07.2012. a teatega (tl 29).

2. 12.07.2012 esitas kaebaja vanglale taotluse (tl 28p), milles märgib, et kavatseb vangla poolt tehtava distsiplinaarkaristuse määramise otsuse vaidlustada ning nõuda kohtumenetluses DNA ekspertiisi teostamist. Selleks palub kaebaja vanglal säilitada tema kambrist 06.07.2012 leitud nõelad.

3. Distsiplinaarmenetluse kohta koostati 18.07.2012 (dokumendil ekslikult kuupäev 18.06.2012) distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 26−26p), mida tutvustati kaebajale samal päeval. 19.07.2012 esitas kaebaja distsiplinaarmenetluse protokollile oma vastuväited (tl 30), milles muu hulgas väljendab rahulolematust selles osas, et talle ei ole senimaani näidatud tema kambrist leitud nõelu. Viru Vangla teise üksuse inspektor-kontaktisiku poolt 20.07.2012 koostatud õiendi (tl 30p) kohaselt näitas inspektor-kontaktisik kaebajale 19.07.2012 tema kambrist leitud nõelu, mis olid pakitud kilekotti.

4. 23.07.2012. a käskkirjaga nr 6.-3/1211-D (tl 24-25) määras Viru Vangla II üksuse peaspetsialist-üksuse juht kaebajale seoses tema kambrist 06.07.2012 leitud nõelte omamisega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p 1 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks ühe pikaajalise kokkusaamise keelamise. Käskkirja kohaselt on kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu tõendatud valvuri poolt 06.07.2012 koostatud ettekandega nr 3006 ja esemete äravõtmise aktiga nr 1060. Arvestades seda, et kaebaja viibib kambris üksinda, puudub kahtlus, et kambris olevad asjad kuuluvad temale. Usutav ei ole väide, et kaebaja ei olnud nõeltest teadlik. Kinnipeetavana peab ta olema teadlik asjadest, mis on tema kambris. Muu hulgas märgib vastutaja, et rahuldab kaebaja taotluse nõelte säilitamiseks.

5. 08.08.2012 esitas kaebaja Viru Vangla 23.07.2012. a käskkirja peale vaide (tl 15-17) käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja on vaides seisukohal, et ei ole tõendatud, et nõelad on tema omad, mistõttu tuleks tõe väljaselgitamiseks läbi viia DNA ekspertiis. Vastustaja ei ole seda aga menetluse käigus teinud.

6. Viru Vangla direktor jättis 05.09.2012. a vaideotsusega nr 6-12/305-1 (tl 14) kaebaja vaide rahuldamata. Vastustaja selgitab vaideotsuses, et menetluse käigus on tõendamist leidnud kaebaja poolt toimepandud rikkumine ja süü ning distsiplinaarmenetluse protokollis on kogutud tõendid ja olulise tähendusega asjaolud välja toodud. Samuti märgib vastustaja, et ei praktiseeri DNA proovide võtmist distsiplinaarmenetluse raames.

7. 04.10.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−8) Viru Vangla 23.07.2012. a käskkirja nr 6-3/1211-D tühistamiseks. Kaebaja hinnangul ei ole vangla selgitanud välja olulisi asjaolusid ega ole tuvastanud, kas leitud nõelad kuuluvad temale. Seetõttu on ka kaebaja karistamine õigusvastane. Kaebaja leiab, et nõelte leidmine võib olla valvuri poolt fabritseeritud, kuna valvur keeldus algselt kaebajale nõelu näitamast ja nende päritolu selgitamast ning tegi esemete äravõtmise aktis ettepaneku nende tagastamiseks valveruumi inventari. Samuti on vangla keeldunud DNA ekspertiisi tegemisest. Kaebusele on lisatud taotlus (tl 6) kaebaja kambrist leitud 7 õmblusnõela väljanõudmiseks vastustajalt ning nendele DNA ekspertiisi teostamiseks.

8. Tartu Halduskohus jättis 22.10.2012. a määrusega (tl 18) kaebaja taotluse DNA ekspertiisi teostamiseks rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus jättis 14.12.2012. a otsusega (tl 38−39p) kaebuse rahuldamata.

- VSkE § 641 p 1 kohaselt on nõelte näol tegemist vanglas keelatud esemetega. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvuri 06.07.2012. a ettekandega ning esemete äravõtmise kohta koostatud aktiga. Kaebaja ei ole väitnud, et pliiats, millest nõelad leiti, ei kuulu temale või põhjendanud, kuidas nõelad tema pliiatsisse said. Samuti ei olnud nõelad mitte lihtsalt demonstratiivselt kuhugi jäetud, vaid need olid teadlikult peidetud.

- DNA ekspertiisi kasutamine distsiplinaarmenetluse raames on ebamõistlik ja selle praktiseerimine tooks kaasa ajakulu, mis omakorda raskendaks distsiplinaarmenetluse efektiivset läbiviimist ja üldist korra tagamist vanglas. Antud juhul ei ole tõenäoline, et nõelad ei kuulu kaebajale ning kinnipeetav on kohustatud olema teadlik temale määratud kambris olevatest esemetest, sealhulgas omama ülevaadet enda isiklikest asjadest.

- Kohtul ei ole põhjust kahelda vanglaametniku usaldusväärsuses või arvata, et vanglaametnik on huvitatud distsipliinirikkumise materjalide fabritseerimisest ning selle põhjal kaebaja karistamisest. Esemete äravõtmise aktile märgitud keelatud esemed leidnud ametniku ettepanek esemete edasise saatuse osas ei ole määrav ning asjaolud selguvad alles distsiplinaarmenetluse käigus, mistõttu puudub vajadus ametniku antud hinnangu analüüsimiseks.

- Vaidlusalune distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri vastab vorminõuetele − on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, käskkirjas sisalduvad viited asjakohaste õigusaktide sätetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav, menetluse käik on protokollitud, kinnipeetavat on teavitatud menetluse alustamisest, talle on antud võimalus vastuväidete esitamiseks ning karistus on määratud seaduses ette nähtud ühekuulise tähtaja jooksul. Piisava põhjalikkusega on käsitletud süüteo asjaolusid ja karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasema karistatusega ning eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas sisalduvad vajalikud kaalutlused ja see on piisavalt motiveeritud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. 15.01.2013 saabus kohtusse kaebaja apellatsioonkaebus (tl 46−50) Tartu Halduskohtu 14.12.2012. a otsusele, milles ta palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

- Kaebaja hinnangul ei saa väita, et pliiats kuulus kaebajale ning et tema süü on tõendatud. Kaebajale ei ole näidatud pliiatsit, mille seest väidetavalt nõelad leiti ega selgitatud, milline see välja nägi ja kust see täpselt leiti. Seetõttu puudus kaebajal võimalus avaldada oma seisukohta selles osas, kas pliiats kuulub talle või mõnele teisele kinnipeetavale, kes on pliiatsi juhuslikult kaebaja kambrisse jätnud ajal, mil osakonna uksed olid avatud ja osakonnas viibivad kinnipeetavad said vabalt liikuda, sh käia üksteise kambrites.

- Oma süütuse tõendamiseks on kaebaja taotlenud DNA ekspertiisi teostamist, mille eest on ta olnud nõus ise tasuma. Seega ei ole asjakohane jätta see taotlus rahuldamata ekspertiisi kulukuse tõttu. See, et nii vastustaja kui kohus on DNA ekspertiisi teostamisest keeldunud, viitab kaebaja hinnangul asjaolule, et vangla ei ole huvitatud tõe väljaselgitamisest ning on karistanud süütut isikut. Kaebaja hinnangul on vastustaja ja kohus sellega rikkunud oluliste asjaolude väljaselgitamise kohustust ning see, kas distsiplinaarsüüteo koosseis on täidetud, ei ole tuvastatud. Seega on kaebaja karistamine olnud õigusvastane.

11. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 58−59) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus on võtnud kaebuses esitatud väidete osas seisukohad ning on piisava põhjalikkusega uurinud tõendeid ja tuvastanud asjakohased faktilised asjaolud. Kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuses jälgitav. See, et kaebaja ei ole nõus kohtu antud hinnanguga, ei ole aluseks halduskohtu otsuse muutmiseks. Viru Vangla palub arvestada tema poolt esimese astme menetluses esitatud seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ja halduskohus on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6, VangS § 64 lg-st 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 2 tulenevat kohustust selgitada välja asja lahendamiseks olulised asjaolud. Eelkõige on seda kohustust kaebaja väidetest nähtuvalt rikutud sellega, et rahuldatud ei ole tema taotlust DNA ekspertiisi korraldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ei vastustaja ega halduskohus DNA ekspertiisi teostamata jätmisega neil lasuvat uurimispõhimõtet rikkunud. Ekspertiisi teostamisest keeldumisel on kaebajale selgitatud, et tema süü on tõendatud ka teiste tõenditega ning et kinnipeetaval on kohustus omada ülevaadet enda kambris olevatest isiklikest asjadest ja ta vastustab nende eest. Eeltoodud põhjustel ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul DNA ekspertiisi teostamine käesolevas asjas otstarbekas. Haldusorganil on haldusmenetluses uurimispõhimõtte teostamisel ja tõendite kogumisel kaalutlusõigus. Arvestades seda, et keelatud esemed, so õmblusnõelad leiti kaebaja kambrist, kus ta viibis üksi, ei ole haldusorgan ringkonnakohtu hinnangul antud juhul teinud DNA ekspertiisi teostamata jätmisel kaalutlusvigu. Kaebaja väited selle kohta, et tema äraolekul võis keegi teine kinnipeetav osakonna avatud olemise ajal need tema kambrisse viia, on ebausutavad ega veena kohut, et see nii ka oli. Muid tõendeid enda väidete kinnituseks kaebaja esitanud ei ole.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ka kaebaja väited selle kohta, et talle ei ole näidatud pliiatsit, mille seest väidetavalt nõelad leiti, ega selgitatud, milline see välja nägi ja kust see täpselt leiti. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et kõnealune mehaaniline pliiats, mille sisse olid pandud õmblusnõelad, leiti tema kambrist, kus ta viibis üksinda. Seega ei oma kohtu hinnangul antud juhul tähtsust, milline see pliiats välja nägi ja kust see täpselt leiti. Asjaolude pinnalt saab üheselt järeldada, et olles kaebaja asjade seas kaebaja kambris, kuulusid nii pliiats kui selle sisse pandud õmblusnõelad kaebajale. Asjaolu, et nõelad leiti hariliku pliiatsi (täidetava, peente sütega plastmassist pliiatsi) seest, nähtus kaebajale nii valvuri poolt 06.07.2012 koostatud ettekandest (tl 27), distsiplinaarmenetluse alustamise teatisest (tl 29) kui ka distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 26−26p). Toimikusse liidetud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vastustajalt pliiatsi kohta täiendavaid selgitusi palunud, vaid on huvitunud üksnes leitud nõeltest. Kohus leiab, et kui kaebaja ei oleks olnud teadlik selle pliiatsi olemasolust tema kambris, oleks ta sellest kohe ka vastustajale teada andnud. Seda kaebaja aga ei teinud. Etteheited vastustajale talle pliiatsi mittenäitamise osas ja väited kõnealuse pliiatsi võimaliku temale mittekuulumise kohta on kaebaja esitanud alles apellatsioonimenetluses, mis vähendab veelgi nende väidete usaldusväärsust. Eeltoodu tõttu on asjakohatud kaebaja väited, et tal puudus võimalus avaldada oma seisukohta selle osas, kas pliiats kuulus talle või mitte.

15. Halduskohtu poolt menetlusnormide järgimise osas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud muude asjas tähtsust omavate tõendite kõrval ka tema kambrist leitud

7 õmblusnõela väljanõudmist vastustajalt (tl 5). Seega on kaebaja esitanud muu hulgas tõendite kogumise taotluse 7 õmblusnõela väljanõudmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 236 lg 2 mõttes. HKMS § 62 lg 5 kohaselt tuleb kohtul tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teha põhjendatud määrus. Kuigi halduskohus ei ole õmblusnõelte väljanõudmise taotlust sõnaselgelt lahendanud ega seda rahuldamata jätnud, on ta 22.10.2012. a määrusega lahendanud kaebaja taotluse DNA ekspertiisi läbiviimiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebusest ei nähtu muid põhjusi õmblusnõelte väljanõudmiseks peale nendelt DNA ekspertiisi võtmise, on halduskohus 22.10.2012. a määrusega sisuliselt lahendanud ka õmblusnõelte väljanõudmise taotluse, jättes selle rahuldamata. Seega ei ole halduskohus selles osas menetlusnorme rikkunud.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.12.2012. a otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, puudub vajadus selle osas seisukoha võtmiseks.

17. Kaebajale tuleb tagastada tema poolt apellatsioonkaebusele lisatud 19.07.2012. a vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile, kuna see dokument on haldusasja toimikusse juba liidetud.

Einar Vene Tiina Pappel Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/