2-13-19401/116 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-19401

Tsiviilasi

Zoja Tšerninkaja hagi AÜ Viljapea vastu 17. juuni

2011 üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. novembri 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Zoja Tšerninkaja apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Zoja

Tšerninkaja

(isikukood:

XXXXXXXXXXX);

Vastustaja

(kostja):

AÜ

Viljapea

(registrikood:

80008731), seaduslik esindaja Ilona Zaviyalova

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 15. novembri 2013.a otsus

muutmata ja Zoja Tšerninkaja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata Zoja Tšerninkaja taotlused

apellatsioonimenetluses täiendavate ja/või korduvate

dokumentaalsete

tõendite

tsiviilasja

materjalide

juurde võtmiseks ja tagastada esitatud dokumendid

apellandile.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud Zoja Tšerninkaja kanda.

2. Vabastada Zoja Tšerninkaja osaliselt, s.o 100

(ühesaja) euro ulatuses, apellatsioonkaebuse esitamisel

tasuda

tulnud

riigilõivu

riigituludesse

tasumise

kohustusest.

3. Mõista Zoja Tšerninkajalt Eesti Vabariigi kasuks

täiendavalt

välja

apellatsioonkaebuse

esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 (ükssada)

eurot

nelja

võrdse

osamaksena

summas

à 25 (kakskümmend viis) eurot.

4. Esimene osamakse summas 25 (kakskümmend viis)

eurot tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest

15 päeva jooksul. Ülejäänud kolm osamakset tuleb

tasuda otsuse jõustumise kalendrikuule järgneva

kolme

kuu

jooksul

igakuuliselt

summas

25 (kakskümmend viis) eurot iga kuu 20. kuupäevaks.

5. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt käesolevale otsusele

lisatud makseinfole, märkides makse selgituseks

„Riigilõiv tsiviilasjas nr 2-13-19401“.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Zoja Tšerninkaja (hageja, apellant) esitas 26. aprillil 2013 Viru Maakohtule hagi AÜ Viljapea

vastu 17. juuni 2011 üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks ja põhikirja kehtetuks

tunnistamiseks. Viimase nõude osas keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest 5. juuli 2013

määrusega.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja alates AÜ Viljapea registreerimise hetkest 18. juulist 1997

kuni 2009. aasta juulini ühistu juhatuse esimees. Pärast hageja vabastamist esimehe ametist sai

Ilona Zaviyalova ainuisikulise õiguse ühistu esindamiseks kõikides õigustoimingutes,

kõrvaldas juhatuse liikmed ühistu elus osalemisest ning lahendas kõiki küsimusi ainuisikuliselt

ilma juhatuseta. Ühtlasi hakkas ta käsutama ühistu rahalisi vahendeid ilma juhatuse

kooskõlastuseta ning üldkoosoleku arvamuseta. 2013. aasta veebruaris sai hageja registrist

väljavõtte ühistu 17. juuni 2011 üldkoosoleku protokollist nr 44, mille kohaselt oli koosoleku

otsusega kogu juhatuse liikmete vana koosseis peale I. Zaviyalova välja arvatud ja valiti uued

juhatuse liikmed. Koosolekut juhatas I. Zaviyalova ja protokollis D.S.

Hageja leidis, et 17. juuni 2011 üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. 17. juunil 2011 ei saanud

koosolekut toimuda, sest tööpäevadele ei ole kunagi üldkoosolekuid määratud. Vastavalt

kuulutusele oli üldkoosolek määratud 12. juuniks 2011 (pühapäeval) kell 11.00. Koosolek

lükati edasi 19. juunile 2011. Nimekiri ühistu liikmetest, kes osalesid üldkoosolekul, mis oli

lisatud 17. juuni 2011 koosoleku protokollile nr 44, on ühistu liikmete nimekiri, kes osalesid

19. juuni 2011 koosolekul. Sellise võltsingu on teinud I. Zaviyalova ja D.S. Hageja nõuetele

esitada talle juhatuse koosolekute ja üldkoosolekute protokollid ei ole I. Zaviyalova

reageerinud.

2. AÜ Viljapea vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et menetlus tuleb lõpetada MTÜS § 24 lg 1

alusel aegumise tõttu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohtu 15. novembri 2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud

Z. Tšerninkaja kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hagi MTÜS § 241 lg 2 ja 3 alusel aegunud. AÜ Viljapea

B-kaardi väljavõtte kohaselt (II köide, tl 28) tehti muutmiskanne registrisse 27. juulil 2011,

seega sai hageja nõuda üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist kuni 27. juulini 2013. Hagi

on esitatud 26. aprillil 2013, seega aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kuna hageja nõudeks on

17. juuni 2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamine, mitte aga kehtetuks tunnistamine,

on asjakohatu kostja viide MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud kolmekuulisele nõude aegumistähtajale.

Maakohus leidis, et peale tunnistaja N.Di ei osanud ükski teine tunnistaja nimetada kuupäeva,

millal toimus AÜ Viljapea liikmete üldkoosolek 2011. aastal. Mõned tunnistajad väitsid, et

kunagi ei toimunud üldkoosolekud argipäeval, ainult puhkepäeval. Tunnistaja N.Di

ütlustesse suhtus kohus kriitiliselt, kuna tema ja uue juhatuse vahel on tekkinud vaenulikud

suhted. Olukorras, kus tunnistajad ei mäleta täpset koosoleku toimumise kuupäeva, ei saa

lugeda tõendatuks, et koosolek toimus 19. juunil 2011, mitte 17. juunil 2011, ainuüksi selle

alusel, et varem ei toimunud koosolekud argipäevadel (17. juuni 2011 oli reede). Maakohus

asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud üldkoosoleku toimumist 19. juunil 2011 ja mitte

17. juunil 2011.

Maakohtul ei õnnestunud tuvastada, millal ühistu liikmetele teatati 17. juuni 2011 üldkoosoleku

toimumisest, seega ei saanud kohus kontrollida, kas see oli tehtud seaduses ja AÜ põhikirjas

kindlaksmääratud tähtaega järgides.

Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks vajalikke asjaolusid: et üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul

notariaalselt tõestatud või otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, või

et otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või et otsus ei vasta headele kommetele. Maakohus ei arvestanud

otsuse tegemisel 12. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumise kuulutust (kd I lk 179), kuna

hageja ise tunnistas, et 12. juuni 2011 üldkoosolek ei toimunud kirikupüha tõttu ja lükati edasi.

Samuti ei arvestanud maakohus ka 19. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumise kuulutust (kd

I lk 180), kuna hageja ei saanud selgitada, kust see kuulutus ilmus ning tõend on raskesti loetav.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Z. Tšerninkaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu

15. novembri 2013 otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on kohus arvestanud üksnes kostja põhjendustega ja jätnud apellandi esitatud tõendid

hindamata;

2) jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta apellandi taotluse nõuda vastustajalt asjas tähtsust

omavaid dokumente, sh juhatuse koosoleku protokolli, kus võeti vastu 17. juuni 2011

üldkoosoleku kokkukutsumise otsus ja määrati koosoleku päevakord. Kostja ei võtnud vastu

hageja tähitud kirju, milles hageja nõudis temale juhatuse koosoleku protokolli esitamist.

Hageja leiab, et juhatuse koosoleku protokolli puudumine tähendab seda, et juhatuse koosolek

oli kokku kutsutud ainuisikuliselt Ilona Zaviyalova poolt;

3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et kuulutuses üldkoosoleku kokkukutsumise kohta

17. juunil 2011 kell 11 oli märgitud, et kvoorumi mittetäitmisel toimub koosolek kell 11:30.

Põhikiri ei näe ette võimalust korraldada üldkoosolekut kvoorumi nõude täitmiseta.

I. Zaviyalova ei ole esitanud kohtule 19. juuni 2011 üldkoosoleku protokolli;

4) oli 17. juuni 2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsus ebaseaduslik kvoorumi nõude täitmata

jätmise tõttu. 17. juuni 2011 üldkoosolekul oli kohal 45 liiget 91-st;

5) on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja jättis oma taotlusele tunnistajate

ärakuulamiseks lisamata D.Si, kes protokollis 17. juuni 2013 koosolekut. Kostja jaoks on

nimetatud tunnistaja väga tähtis. Väidetavalt pidi D.S olema Itaalias, kuid kostja ei ole seda

asjaolu tõendanud. Kostja kutsus kohtusse tunnistajad, kellel on negatiivsed suhted hageja ja

tunnistaja N.Diga;

6) ei ole kohus võtnud arvesse tunnistaja N.Di väidet, et tema allkiri 17. juuni 2011

üldkoosoleku nimekirjas on võltsitud ja ta ei ole palunud kedagi anda allkiri tema eest. Pärast

seda tekkis veel kahtlusi liikmete allkirjade andmise suhtes. Nt V.M müüs oma maatüki nr

72 aastal 2010, kuid tema allkiri on 17. juuni 2011 koosolekul osalejate nimekirjas. Maatüki nr

35 omanik on O.S, aga allkiri nimekirjas on P, kelle volikirja ei ole protokollile lisatud. V.M,

K.K ja L.P pole omanikud ja nad pole saanud omanikelt volikirju. Ka hageja ei viibinud 17.

juuni 2011 koosolekul, kuid tema allkiri on koosolekul osalejate nimekirjas. Allkirjad olid

vajalikud koosoleku läbiviimise kvoorumi täitmiseks. Kostja on esitanud kaks 17. juuni 2011

koosoleku protokolli koopiat, kuid tegemist ei ole dokumendi koopiatega, mis esitati registrile;

7) ei saanud kostja tunnistajad kinnitada seda, et üldkoosolek toimus 17. juunil 2011. Kohus on

võtnud arvesse ainult I. Zaviyalova väiteid. Tunnistaja N.D ütles, et üldkoosolek kutsuti kokku

12. juunil 2011 ja see kuupäev jäi talle hästi meelde, sest samal päeval oli suur kirikupüha

Troitsa. Seoses pühaga lükati koosolek edasi 7 päeva võrra (kuni 19. juunini 2011);

8) ei võtnud kohus arvesse apellandi tõendeid selle kohta, et aiandusühistu juhtkond keeldus

vajalike dokumentide esitamisest. Samuti ei ole kohus arvestanud hageja väidetega, et esitatud

17. juuni 2011 aiandusühistu liikmete nimekiri on just 19. juuni 2011 üldkoosolekul osalejate

nimekiri.

5. AÜ Viljapea vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Samuti palub vastustaja jätta menetluskulud täies

ulatuses apellandi kanda. Vastustaja jääb juba maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

Vastuväidete kohaselt:

1) kordab apellant apellatsioonkaebuses sisuliselt samu väiteid, mis ta esitas ka maakohtus ja

väited menetlusnormi rikkumisest on otsitud. Üksnes asjaolu, et kohus tõendite uurimisel ja

hindamisel asus teistsugusele seisukohale kui apellant, ei tähenda, et need järeldused oleksid

ebaõiged;

2) on vastustaja esitanud kõik kohtu ja apellandi nõutud dokumendid. Vastustajale jääb

arusaamatuks, millele tugineb apellandi väide, et vastustaja keeldus dokumentide esitamisest;

3) ei ole ühestki apellatsioonkaebuse põhjendusest võimalik leida kinnitusi apellandi väidetele.

Apellant ei ole viidanud ühelegi tõendile. Apellatsioonkaebus on paljasõnaline.

6. Z. Tšerninkaja esitas ringkonnakohtu kirjalikus menetluses oma täiendavad vastuväited.

Z. Tšerninkaja leiab, et 17. juuni 2011 üldkoosoleku protokoll on võltsitud. Protokollis on

omavoliliselt muudetud päevakorda, viies sisse p 3 (uue juhtkonna valimine) ja p 5 (tariifide

määramine 2011. aastaks). Registreerimislehel on võltsitud liikmete allkirju. N.D on menetluse

käigus kinnitanud, et ta ei ole allkirja andnud. Mi maja nr X müüdi 2010. aastal. A (maja nr Y)

suri 2008. aastal. I.P (maja nr Z) ei ole aiandusühistu liige alates 2010. aastast.

Registreerimislehel puudub ka üldkoosoleku toimumise kuupäev. Lisaks on I. Zavjalova

tõstnud omavoliliselt maatariife ning vahetanud juhatuse liikmeid.

Kohtule on esitatud koosoleku kuulutus eesti keeles, aga 19. juunil 2011 on kuulutuste tahvlilt

pildistatud nimetatud kuulutus vene keeles. Kohus ei ole arvestanud kuupäevadega ega maalapi

nr X müümisega, kus on samuti tegemist allkirjade võltsimisega. Kohus arvestas ainult kostja

esitatud andmetega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid nõuetekohaselt

nende kogumis (TsMS § 232) ning muuhulgas põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja poolt

esitatud väidetega ega hageja poolt tõenditele antud hinnanguga. Lähtudes TsMS § 230 lõikest

1 on maakohus õigesti jõudnud järeldusele, et kuna hageja ei ole esitanud oma seisukohtade

toetuseks piisavalt veenvaid tõendeid, siis ei saanud kohus lugeda hageja väiteid tõendatuks

ning see tingis hagi rahuldamata jätmise.

Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.

8. Alusetu on apellandi etteheide maakohtule, mille kohaselt jättis kohus põhjendamatult

tähelepanuta apellandi taotluse nõuda vastustajalt asjas tähtsust omavaid dokumente, sh

juhatuse koosoleku protokolli, kus võeti vastu 17. juuni 2011.a üldkoosoleku kokkukutsumise

otsus ja määrati koosoleku päevakord. Hageja on esitanud sellekohase taotluse maakohtule

9. augustil 2013.a (t I kd lk 104) ning maakohus on edastanud taotluse 13. augustil 2013.a

kostjale koos märkega, et kohus nõuab hageja poolt nõutud dokumentide esitamist hiljemalt

22.08.2013.a. Kostja on kohtunõudele vastanud 21. augustil 2013.a (t I kd lk 126), selgitades,

et muid hageja nõutud dokumente peale 17.05.2011.a üldkoosoleku protokolli ja liikmete

nimekirja ei ole kostjal võimalik esitada seetõttu, et neid ei eksisteeri. Kostja on seletanud, et

juhatus otsustas üldkoosoleku korraldamise suusõnaliselt ning selles osas eraldi juhatuse otsust

ei koostatud (mõlema juhatuse otsuse osas). Samuti märkis kostja, et 19.06.2011 üldkoosolekut

ei toimunud, mistõttu ei ole koostatud ka sellekohast dokumenti.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et õigusaktidest, eelkõige MTÜS §-st 29 ega ka

AÜ Viljapea põhikirjast, ei tulene mittetulundusühingu juhatusele kohustust vormistada oma

otsuseid kirjalikult. TsÜS § 33 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku organi otsuste tegemine

hääle andmisena, kusjuures hääle andmine on tahteavaldus ja sellele kohaldatakse seaduses

tehingu kohta sätestatut. MTÜS §-s 20 sätestatakse nõuded juhatuse tegevusele üldkoosoleku

kokkukutsumisel, kuid seadusest ei tulene, et juhatus peaks vormistama oma korralduslikud

otsustused üldkoosoleku kokkukutsumise kohta kirjalikult. Ringkonnakohus märgib, et

AÜ Viljapea põhikirja (22.08.2009.a redaktsioonis) p 20 kohaselt kutsub juhatuse koosoleku

kokku juhatuse esimees vähemalt üks kord kvartalis. Kuna juhatuse esimeheks oli 2011.a juunis

I. Zaviyalova, siis oligi temal õigus juhatuse koosolekuid kokku kutsuda. Samas ei mõjuta

asjaolu, kas juhatuse koosoleku kutsus kokku juhatuse esimees või mõni teine juhatuse liige,

iseenesest juhatuse koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivust.

9. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega, mille kohaselt on maakohus jätnud

tähelepanuta 17. juuni 2011.a koosoleku kokkukutsumise teates sisaldunud info kvoorumi

mittetäitmise korral korduskoosoleku toimumise kohta 17. juunil 2011 kell 11:30.

Eeltoodud väide on seotud pooltevahelise vaidlusega selles, millisel kuupäeval üldse toimus

vaidlusalune üldkoosolek. Hageja väitel ei saanud 17. juunil 2011.a koosolekut toimuda, kuna

tegemist oli tööpäevaga ja tööpäevadel ei olnud varem kunagi üldkoosolekuid korraldatud.

Hageja väitel toimus vaidlusalune koosolek tegelikult 19. juunil 2011.a. Kostja on tuginenud

sellele, et vaidlusalune koosolek toimus 17. juunil 2011.a.

9.1. Koosoleku toimumise ajaga seonduvalt on asjas esitatud järgmised tõendid: üldkoosoleku

protokoll, mis on dateeritud 17.06.2011 (t I kd lk 6, lk 128-130, 153-154 – käsitsi kirjutatud

venekeelne originaal, 170); üldkoosoleku kokkukutsumisteated ja tunnistajate I.Pi, N.Di, I.Ri,

S.K, L.P ja V.Mi ütlused.

Hageja ja kostja on kohtule esitanud erinevad üldkoosoleku kokkukutsumisteated. Hageja

esitatud kokkukutsumisteate (t I kd lk 179, originaal II kd lk 27) kohaselt pidi koosolek toimuma

12. juunil 2011. Lisaks on hageja esitanud koopia kuulutusest (I kd lk 180), milles märgitakse,

et üldkoosolek lükatakse 19. juunile edasi, üldkoosoleku algus kell 11.00. Eelnimetatud

dokumendi kohta on maakohus oma otsuses märkinud, et jätab selle kuulutuse arvestamata,

kuna hageja ei suutnud selgitada, kust see kuulutus ilmus ja tõend on ka raskesti loetav.

Seevastu kostja on esitanud koosoleku kokkukutsumisteate (tõlge I kd lk 171), mille kohaselt

toimub üldkoosolek 17. juunil kell 11.00 ning on lisatud märge, et kvoorumi puudumisel

toimub korduskoosolek 17.06.2011 kell 11.30.

Kumbki pool ei ole esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, et just tema poolt kohtule

esitatud kokkukutsumisteade oli seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud korras ühistu

liikmetele teatavaks tehtud.

9.2. Maakohus on tunnistajate ütlusi analüüsides jõudnud põhjendatult seisukohale, et vaid üks

kuuest tunnistajast, N.D, esitas konkreetse väite, mille kohaselt koosolek toimus 19. juunil ja

mitte 17. juunil. Tunnistaja I.Pi ütluste kohaselt toimusid ühist koosolekud alati puhkepäevadel

ja seetõttu ei saanud tunnistaja arvates koosolek toimuda 17. juunil, mis oli reedene päev.

Tunnistaja I.Pi ütlused koosoleku toimumisaja kohta on seega pigem oletuslikku laadi.

Ülejäänud neli tunnistajat ei välistanud, et koosolek võis toimuda nii argi- kui puhkepäeval.

9.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et esitatud tõendite, sh tunnistajate ütluste,

alusel ei saa lugeda tõendatuks, et üldkoosolek toimus 19.06.2011 ja mitte 17.06.2011.a. Kohtul

tuli hinnata kõiki tõendeid nende kogumis, mitte piirduda üksnes hageja taotlusel üle kuulatud

tunnistaja N.Di poolt väidetu hindamisega. Seejuures tuli kohtul arvestada muuhulgas

tunnistajate arvu ja nende suhteid menetlusosalistega, aga lisaks ka tunnistajate ütluste

kooskõlas muude tõenditega.

9.4. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kohtule on esitatud üksnes 17. juuni 2011.a dateeringut

kandva üldkoosoleku protokoll, kusjuures selle protokolli on esitanud nii hageja kui kostja.

17. juuni 2011.a kuupäeva kannab ka üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri, kus osalejad

on oma kohalolekut kinnitanud omakäelise allkirjaga (t I kd lk 129-130 pöördel). Eeltoodust

lähtudes tuleb lugeda tõendatuks, et vaidlusalune koosolek toimus 17. juunil 2011.a.

10. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et AÜ Viljapea põhikiri ei näinud ette võimalust

kutsuda kvoorumi puudumisel kokku nn korduskoosolek, mis oleks otsusevõimeline sõltumata

koosolekul osalevate liikmete arvust. MTÜS § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib

mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul

on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel

juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. AÜ Viljapea

põhikirja p 15 sätestas üksnes, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt

pool ühistu liikmetest.

Asja materjalidest nähtuvalt osales 17. juuni 2011.a üldkoosolekul 45 isikut. Samas ei võimalda

17. juuni 2011.a koosolekul osalejate nimekiri selgitada üheselt välja, kui palju oli ühistul selle

kuupäeva seisuga liikmeid. Loetelus on toodud 91 isiku nimed, kusjuures osa nimede juurde on

märgitud mitme aiandusühistu krundi numbrid, s.o ühele isikule kuulus (kuulub) ühistus mitu

kinnistut. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nimekirjas on märgitud ka tunnistajana

esinenud I.Pi nimi, kes aga oma sõnade kohaselt ei olnud ühistu liige. Kostja on oma

06.09.2013.a seisukohtades samuti viidanud asjaolule, et I.P ei olnud alates 10.10.2010.a ühistu

liige. Seega puuduvad andmed, nagu oleks ühistul olnud 17. juuni 2011.a seisuga rohkem kui

90 liiget ning 45 liikme osalemise korral oli koosolek otsustusvõimeline.

Eeltooduga seoses ei ole asjassepuutuv apellandi poolt esiletoodu, et 17. juuni 2011

üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli märgitud, et kvoorumi mittetäitmisel toimub koosolek

samal päeval kell 11:30, millist võimalust põhikiri ette ei näe.

11. Hageja on tuginenud asjaoludele, mille kohaselt rikuti 17. juuni 2011.a üldkoosoleku

kokkukutsumisel koosoleku kokkukutsumise korda. Tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12 tehtud

lahendis on Riigikohus selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob

kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks

olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku

päevakorras. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb

lähtuda sellest, kuidas mõistlik ühistuliige pidi aru saama, millised küsimused selle

päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada.

11.1. Hageja (apellant) on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise osas esitanud esmalt

väite, et koosoleku kokkukutsumisteade sisaldas ebaseaduslikku märkust, mille kohaselt pidi

kvoorumi mittetäitumise korral toimuma nn korduskoosolek samal päeval kell 11:30. Selle

väite kohta võttis kolleegium seisukoha eelpool.

11.2. Sellele lisaks on hageja 22. oktoobri 2013.a kohtuistungil kohtuvaidluste käigus viidanud

asjaolule, et tema hinnangul leidis aiandusühistu vaidlustatud üldkoosolekul aset päevakorra

rikkumine. Seega tuleb välja selgitada, missuguse päevakorraga kutsuti kokku vaidlusalune

üldkoosolek.

Ringkonnakohus viitas eelpool asjaolule, et pooled on kohtule esitanud erinevad üldkoosoleku

kokkukutsumisteated, mis lisaks erinevale toimumiskuupäevale sisaldavad ka mõnevõrra

erinevat üldkoosoleku päevakorda.

11.3. Hageja esitatud 12. juuni 2011.a koosoleku kokkukutsumisteates (t I kd lk 179, 180 ja

II kd lk 27) on märgitud järgmine päevakord:

1) juhatuse ja revisjonikomiskoni aruanne 2010. aasta eest;

2) maatükkide nr 72, 74, 76, 78 piiride vastavusse viimine;

3) lume koristamine talvisel perioodil;

4) võlgnikud.

Kostja esitatud 17. juuni 2011.a koosoleku kokkukutsumisteates (tõlked I kd lk 170, 171) on

märgitud järgmine päevakord:

1) juhatuse aruanne 2010. aasta kohta;

2) revisjonikomiskoni aruanne 2010. aasta kohta;

3) uue juhatuse valimine;

4) muud küsimused;

5) tariifide kehtestamine 2011. aastaks.

11.4. Üldkoosolekul arutatud küsimuste kohta on ütlusi andnud tunnistajad. Tunnistaja I.Ri

ütluste kohaselt toimus juhatuse ümbervalimine, tööde aruanne, arutati liikmemaksu küsimust.

Toimus juhatuse valimine, paluti Ilona Zavjalovat asuda juhatusse. Tunnistaja S.K ütluste

kohaselt algas koosolek juhataja aruandest. Arutati teede laiuse küsimust, samuti liikmetasu

küsimust. Oli juhatuse liikmete ümbervalimine. Tunnistaja L.P ütluste kohaselt muudet

sissemakset seniselt 50 kroonilt 4 eurole. Oli juhatuse ümbervalimine, valiti 4 inimest – V.M,

K.K, keegi J, rohkem ei mäleta.

11.5. Üldkoosolekul arutatud küsimusi kajastab ka kohtule esitatud 17. juuni 2011.a koosoleku

protokoll. Protokolli kohaselt (tõlked I kd lk 6 ja korduvalt lk 128) langetati järgmised otsused:

1) koosoleku juhatajaks valiti juhatuse esimees I. Zaviyalova ning protokollijaks D.S;

2) kinnitati revisjonikomisjoni aruanne ja hinnati rahuldavaks juhatuse tegevust; 3) kutsuti

juhatusest tagasi Z. Tšerninkaja, J.K, N.D ja S.M, jäeti juhatuse liikmeks I. Zaviyalova, kes

ühtlasi nimetati juhatuse esimeheks; valiti uuteks juhatuse liikmeteks V.M, K.K, A.L;

4) otsustati viia teede piirid vastavusse katastriplaaniga, millisel eesmärgil on vajalik

vormistada

ühiskasutatavatele

maadele

hoonestusõigus

ning

esitada

dokumendid

vallavalitsusele; 5) määrata kruntide hooldustasuks 4 eurot/aar kuni suurusega 10 aari ja iga

seda ületava aari eest 2 eurot.

12. Ringkonnakohus leiab, et koosolekul tehtud otsuste kohta esitatud tõendite põhjal puudub

alus asuda seisukohale, et koosolekul oleks otsustatud selliseid küsimusi, mida koosoleku

kokkukutsumisel ei olnud päevakorrana teatavaks tehtud. Tõendid viitavad sellele, et koosolek

toimus selle päevakorra alusel, mille on kohtule esitanud kostja (I kd lk 171). Eelkõige omab

tähtsust asjaolu, et päevakorrapunktidena olid teatavaks tehtud uue juhatuse valimine ja tariifide

kehtestamine järgnevaks aastaks, kuna nendel üldkoosoleku otsustel olid vahetud õiguslikud

tagajärjed. Nendes küsimustes on 17. juuni 2011.a üldkoosoleku protokolli kohaselt otsused

langetatud.

Mõlema kohtule esitatud kokkukutsumisteate puhul on kokkulangevad päevakorrapunktid,

mille kohaselt pidi arutatama juhatuse ja revisjonikomisjoni tööd 2010. aastal ning selles osas

päevakordade vahel vastuolu puudub.

12.1. 17. juuni 2011.a protokollist nähtuvalt puudub sisuliselt ka ülejäänud osas vastuolu hageja

ja kostja poolt kohtule esitatud koosolekute päevakordade vahel. Protokolli p 4 kohaselt on

arutatud maaüksuste nr 72-78 piiride ja ühistusisese tee laiusega seonduvat ning koosoleku

juhataja on juhtinud tähelepanu sellele, et piiride senine paiknemine raskendab

lumekoristamist. Maaüksuste nr 72-78 piiridega ja lumekoristusega seotud küsimused

sisalduvad ka hageja poolt 12. juuni 2011.a koosoleku kokkukutsumisteates. 17. juuni 2011.a

kokkukutsumisteates on märgitud üldiselt vaid „muud küsimused“. Samas ei toonud nimetatud

päevakorrapunktide arutamine ja otsustamine kaasa vahetuid õiguslikke tagajärgi ja neid saab

pidada pigem informatiivseteks. Sama puudutab võlgnike vastu nõuete esitamise otsustamist.

12.2. Kolleegium jääb eelnevalt väljendatud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et

koosolek kutsuti kokku tema poolt väidetud 12. juuni 2011.a päevakorraga, kus puudus teave

selle kohta, et koosolekul toimub uue juhatuse valimine ja tariifide kehtestamine 2011. aastaks.

Ringkonnakohtu arvates on asjas esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et koosolek kutsuti

kokku kostja poolt kohtule esitatud päevakorraga (t I kd lk 171) ning koosolekul arutati ja

otsustati selles teatavaks tehtud küsimusi.

12.3. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et 17. juuni 2011.a koosolekul ei ole

otsustatud küsimusi, mille arutelu ei olnud koosoleku kokkukutsumisteates liikmetele eelnevalt

teatavaks tehtud. Järelikult on alusetud hageja väited, et koosoleku läbiviimisel rikuti

väljakuulutatud päevakorda. Seega puudub ühtlasi alus asuda seisukohale, et 17. juuni 2011.a

üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud.

13. Asjakohatu on apellandi väide, mille kohaselt on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et

kostja jättis esitamata taotluse kuulata tunnistajana ära D.S, kes protokollis 17. juuni 2013.a

koosolekut. Kostja on esitanud maakohtule 04.09.2013.a taotluse kuulata tunnistajatena ära I.R,

S.K, L.P, V.M ja K.K, kellest neli esimesena märgitut on asjas üle kuulatud ja K.K on kohtule

teatanud kohtuistungile ilmumise võimatusest. Kostjal ei olnud kohustust taotleda D.Si

tunnistajana ülekuulamist. Olukorras, kus hageja pidas D.Si tunnistajana ülekuulamist väga

oluliseks, tulnuks tal endal vastav taotlus esitada, mida hageja aga ei teinud. D.Sit on mainitud

alles kohtuvaidluste käigus, kus kostja esindaja on märkinud, et isik elab välisriigis ega oleks

saanud tunnistajana kohtusse ilmuda. Mõlemal poolel oli võrdne võimalus esitada taotlusi

tunnistajate ärakuulamiseks ning asja materjalidest nähtuvalt on kohus kõik tunnistajatega

seoses esitatud taotlused rahuldanud.

14. Asjakohane ei ole ka apellandi väide, mille kohaselt jättis maakohus arvesse võtmata

tunnistaja N.Di väite, et tema allkiri 17. juuni 2011.a üldkoosoleku nimekirjas olevat võltsitud

ja ta ei ole palunud kedagi anda allkiri tema eest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte (s.o hageja ja kostja) esitatud asjaolude ja taotluste alusel, mitte aga tunnistaja poolt

esitatud asjaoludest lähtudes. Hageja (apellant) ei ole selgitanud, millist tähendust omaks

käesoleva menetluse seisukohalt väidetav asjaolu, et tunnistaja N.Di allkiri üldkoosoleku

nimekirjas oli võltsitud. Maakohtu istungil antud ütluste kohaselt eitas tunnistaja N.D enda

viibimist 17. juuni 2011.a üldkoosolekul, samas kinnitasid tunnistajad S.K ja L.P, et N.D siiski

viibis vaidlusalusel koosolekul. Väited osalejate nimekirja allkirja mitteandmise ja allkirja

võltsituse kohta ei välista seda, et isik tegelikult koosolekul kohal viibis.

15. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi väited selle kohta, et tal on tagantjärele

tekkinud täiendavaid kahtlusi liikmete allkirjade õigsuse osas. Tegemist on väidetega, mida ei

ole varasemas menetluses esitatud. TsMS § 652 lg-te 1, 3 ja 4 alusel jätab ringkonnakohus

nende väidetega arvestamata, kuna apellant ei ole põhistanud uute asjaolude esitamise

lubatavust alles apellatsiooniastmes.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et isegi juhul, kui asjas esitatud tõendite põhjal esineks alus

tuvastada 17. juuni 2011.a üldkoosoleku otsuste tühisus, ei tooks see kaasa hageja kui ühistu

juhatuse liikme õiguste taastumist. Asja materjalidest nähtub, et ühistu hilisemate

üldkoosolekute otsuste alusel on registrisse kantud uued juhatuse liikmed. Varasema

üldkoosoleku otsuse tühisus ei tooks kaasa hiljem toimunud juhatuse liikmete valimistulemuste

kehtetust.

16. Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega ja järgnenud menetluses hulgaliselt täiendavaid

dokumente, kuid ei põhistanud nende esitamise lubatavust TsMS § 652 lõikele 4.

Apellatsioonkaebusele olid lisatud:

 12. juuni 2011. üldkoosoleku kokkukutsumisteade (eestikeelne tõlge) ja selle

venekeelne originaal käsikirjaliste märkmetega – kumbki ühel lehel

 Teade üldkoosoleku edasilükkamisest 19. juunile (eesti keeles) ja venekeelne originaal

– kumbki ühel lehel

 17.06.2011 üldkoosoleku protokolli tõlge – ühel lehel

 07.12.2011 kuupäevaga järelepärimine, millega hageja palub endale edastada

mitmesuguseid dokumente – ühel lehel.

20. veebruaril 2014 esitas apellant taotluse kohustada AÜ Viljapea seaduslikku esindajat

I. Zavjalovat vastama apellandi küsimustele (kahel lehel), sellele olid lisatud järgmised

dokumendid:

 Avaldus AÜ Viljapea juhatusele (taotlus vastata küsimustele) – ühel lehel;

 07.12.2011 kuupäevaga järelepärimine dokumentide saamiseks (sama, mis oli lisatud

apellatsioonkaebusele) – ühel lehel, kahes eksemplaris;

 Teade üldkoosoleku edasilükkamisest 19. juunile (eesti keeles) – ühel lehel;

 Dokument pealkirjaga „Kinnitused“ loetamatute allkirjadega – ühel lehel

 Avaldus Viru Maakohtule (saabunud 03.09.3013) – ühel lehel

 03.01.2012.a kuupäevaga järelepärimine – ühel lehel

 Taotlus AÜ Viljapea liikmetele – ühel lehel

 2-11-37978 kohtuasja lisa (seoses 27.05.2012.a üldkoosolekuga) – ühel lehel

 21.06.2011.a avaldus AÜ esimehele palvega arvata apellant välja B-kaardi registrist –

ühel lehel

 Väljatrükk e-kirjavahetusest I. Zavijalovaga (25.06.2011) – ühel lehel.

7. oktoobril 2014 esitas apellant ringkonnakohtule järgmised dokumendid:

 AÜ Viljapea juhatuse teadaanne 2009. aastal planeeritavate tööde kohta – ühel lehel

 Z. Tšerninkaja vastuväide hagile tsiviilasjas nr 2-11-37978 – ühel lehel, kahes

eksemplaris

 Pangakonto väljavõte ühel lehel

 12. juuni 2011. üldkoosoleku kokkukutsumisteate venekeelne originaal käsikirjaliste

märkmetega – ühel lehel

 Kaebus Tartu Ringkonnakohtule 6.10.2014.a, kus apellant selgitab 17.06.2011.a

üldkoosolekuga seonduvat, palub kaebus rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda

ning võltsitud allkirjade, väärade andmete esitamise ja surnud hingede eest anda asi

läbivaatamiseks prokuratuuri – kahel lehel;

 Seisukohad kostja vastusele 09.08.2013.a – ühel lehel, esitatud maakohtu menetluses;

 Korduvad teated üldkoosoleku edasilükkamisest nii eesti kui vene keeles, 17.06.2011.a

üldkoosoleku protokoll ja koosolekul osalenud liikmete nimekiri, koopiad tähtsaadetise

ümbrikust, 17. juuni 2011 üldkoosoleku kokkukutsumisteade ja dokumentide loetelu –

kokku 8 + 9 lehel.

8. oktoobril 2014 esitas apellant ringkonnakohtule täiendavalt järgmised dokumendid:

 Korduv eksemplar kaebusest Tartu Ringkonnakohtule 6.10.2014.a;

 01.10.2014.a avaldus Tartu Ringkonnakohtule, kus esitatakse väited, et 17.06.2011.a

üldkoosoleku päevakorda muudeti omavoliliselt, võltsiti liikmete allkirju, osa isikuid ei

olnud enam ühistu liikmed jne (eesti ja vene keeles);

 Ühistu 6 liikme allkirjad, kes kinnitavad üldkoosoleku protokolli nr 44 17.06.2011.a

fiktiivsust – ühel lehel, nii eesti kui vene keeles;

 AÜ Viljapea 19. juuni 2009.a üldkoosoleku protokoll nr 41 – eestikeelne tõlge ja

venekeelne originaal – à ühel lehel;

 18.10.2010.a õiend, mille kohaselt V.M müüs oma krundi AÜ-s aastal 2010 (eesti ja

vene keeles) – à ühel lehel.

Ringkonnakohus leiab, et esitatud dokumentide vastuvõtmine ei ole põhjendatud ja

dokumentide tsiviilasja materjalide juurde võtmisest tuleb keelduda.

Osaliselt on tegemist koopiatega dokumentidest, mis on kohtule juba varasemas menetluses

esitatud ning seega puudub põhjendus nende veelkordseks asja materjalide juurde võtmiseks.

Samuti on osaliselt tegemist tsiviilasja nr 2-11-37978 puudutavate materjalidega, mis ei ole

käesolevas vaidluses asjassepuutuvad.

Käesoleva menetluse esemega seotud dokumendid, mida ei ole varasemalt esitatud, on esitatud

hilinemisega ning puudub põhjendus nende tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks käesolevas

menetlusstaadiumis. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde apellandi ringkonnakohtule

adresseeritud 1. oktoobri 2014.a avalduse ja 6. oktoobri 2014.a kaebuse, ülejäänud materjalid

kuuluvad apellandile tagastamisele.

17. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad asjas kantud menetluskulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

18. Ringkonnakohus vabastas oma 8. jaanuari 2014.a määrusega apellandi menetlusabi korras

osaliselt apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 200 eurot. TsMS § 190

lg-te 2 ja 4 kohaselt tuleks apellandil tasuda riigituludesse 200 eurot.

Ringkonnakohus, olles menetlusabi andmisel kontrollinud apellandi varalist olukorda, leiab, et

TsMS § 190 lg 7 alusel tuleb apellant vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest

50 % ulatuses, s.o summas 100 (ükssada) eurot. Seega kuulub apellandilt riigi kasuks

väljamõistmisele riigilõiv summas 100 (ükssada) eurot.

Ringkonnakohus võimaldab apellandil tasuda võlgnetava riigilõivu summas 100 (ükssada)

eurot nelja võrdse osamaksena summas à 25 eurot.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/