2-12-49148/113 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2014.a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-49148

Tsiviilasi

Kohtla-Järve XXX korteriühisuse valitseja Raissa Vares

hagi Nadežda Bogoslavskaja vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

226,04 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. oktoobri 2013.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nadežda Bogoslavskaja apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Nadežda

Bogoslavskaja

(IK45101172223), esindaja riigi õigusabi korras advokaat

Anti Aasmaa

Vastustaja (hageja) Kohtla-Järve XXX korteriühisuse

valitseja Raissa Vares (IK 45008192214), lepinguline

esindaja Anne Talviste (Condor Inkasso OÜ)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 31. oktoobri 2013.a otsus

osaliselt, kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa

suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

mõista Nadežda Bogoslavskajalt välja Kohtla-Järve

XXX korteriühisuse valitseja Raissa Varese kasuks

võlgnevus

summas

194,37

eurot

(ükssada

üheksakümmend neli eurot ja kolmkümmend seitse

senti), sh põhivõlgnevus 162,70 eurot ja viivis 31,67

eurot.

2. Tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse

osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta poolte

asjas kantud menetluskulud kummagi poole enda

kanda.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kummagi poole enda kanda. Nadežda

Bogoslavskajale riigi õigusabi osutamisel tekkinud

kulud jätta riigi kanda.

2. Vabastada

Nadežda

Bogoslavskaja

täiendava

riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest summas 30

(kolmkümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kohtla-Järve XXX korteriühisuse valitseja Raissa Vares esitas 07.03.2013 Viru Maakohtule

hagiavalduse kostja Nadežda Bogoslavskaja vastu võlgnevuse summas 194,37 eurot nõudes.

Hagi asjaolude kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga XXX Kohtla-Järvel omanik.

Hageja valiti korteriomanike 18.10.2011 üldkoosoleku otsusega korterelamu valitsejaks.

Kostja on jätnud tasumata talle osutatud teenuste eest. Võlg on tekkinud perioodil 01.07.2011

– 26.02.2013. Kostja ei soovi tasuda 2011 suvekuudel tarbitud soojusenergia eest võrdeliselt

talle kuuluva kaasomandi suurusega ja nõuab põhjendamatult ümberarvestuse tegemist.

26.01.2012 üldkoosoleku otsusega kinnitati XXX soojuse tarbimise, jaotamise ja tasumise

kord, mille p. 4.5 järgi jaotatakse alates 26.01.2012 soojusenergia väljalülitamise perioodil

soojuse tarbimine (nn „ussi“- vannitoa rätiku kuivatamise toru soojendamine) kõikide

korteriomanike vahel võrdselt. Kostja põhivõlg on 162,70 eurot ja viivis 31,67 eurot.

29. 05.2013.a ja 11.10.2013 toimunud kohtuistungitel täpsustas hageja oma nõuet ja selgitas, et

kostja põhivõlg on 162,70 eurot (sh „ussikulud“ 101,05 eurot ja kõrgendatud tariifiga

hoolduskulu 61,65 eurot). Põhinõue on 194,37 eurot ja viivis 31,67 eurot. Hageja nõuab

võlgnevuse tasumist perioodi eest 2011 juuli kuni 2012 juuni.

2. Kostja vaidles hagile vastu. R.Vares valiti korterelamu valitsejaks alles 18.10.2011, seega

puudub tal õigus hageda kostjalt võlgnevust tagasiulatuvalt alates 01.07.2011.

Soojusenergia arvestus vastavalt kostja korteriomandi suurusele ei ole kooskõlas heade

kommetega, sest kõikides korterites on nn „uss“ ühesuguse suurusega ega ole seotud korteri

pinnaga. Seega ei ole põhjendatud, et keskmisest suuremate korterite omanikud peaksid üheselt

määratletava kommunaalkulu eest maksma sisuliselt rohkem kui väiksemate korterite

omanikud.

Oma 18. mai 2013.a seisukohtades leidis kostja, et tal puudub kohustus ka hagis nõutud

hoolduskulude eest tasumiseks, kuivõrd 2006. aastal tasusid majaelanikud sihtotstarbelisi

makseid selleks, et paigaldada maja varuväljapääsudele uksed. Kostja on need maksed

korrektselt tasunud. Samas neid uksi ei paigaldatud ja korteriühisuse valitseja tasus kogutud

maksetest korterite nr-d 15 ja 28 võlgnevuse.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus leidis oma 31. oktoobri 2013.a otsuses, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 226,04 eurot, millest kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt moodustab 194,37 eurot põhivõlgnevus ja 31,67 eurot viivis.

Kohus asus seisukohale, et hagetav võlgnevus tuleneb poolte vaidlusest rätiku kuivatamise toru

nn „ussi“ eelsoojendamise tasu suurusest ja kostja poolt selle tasumisega viivitamise eest.

Kohus leidis, et hageja kui Kohtla-Järve XXX korteriühisuse valitseja KOS §-de 20 ja 21

mõistes on õigustatud tulenevalt KOS § 21 p-dest 1 ja 5 kõigi korteriomanike nimel

korteriomanike ühiste asjade puhul nõudma sisse ja rahuldama nõudeid ning teha volituse piires

tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud

piires. Valitsejal on seega õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi

korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja.

Antud juhul on korteriomanikud lähtunud hoolduskulude tasumisel, sh rätiku kuivatamise toru

eelsoojenduse tasu arvestamisel, kuni 26.01.2012 a-ni KOS § 13 lg-s1 ja AÕS § 75 sätestatust,

s.o

korteriomanik

tasub

kaasomandil

lasuvad

maksud,

kannab

avalik-õiguslikud

reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi

suurusega. Kohus leidis, et hageja on põhjendatult arvestanud vannitoa rätiku kuivatamise toru

nn „ussi“ soojendamise tasu vastavalt korteri suurusele. Vaidlust ei ole selle üle, et alates

26.01.2012 leppisid korteriomanikud kokku selles, et korterite vannitoas asuva rätiku

kuivatamise toru soojendamise tasu arvestamisel kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 põhimõttest

ja tasu muutub kõigile ühesuguseks sõltumata korteri suurusest (t lk 35-38 Soojuse tarbimise,

jaotamise ja tasumise korra p.4.5).

Kohus luges asjassepuutumatuks kostja väite, et ta on tasunud sihtotstarbeliselt ukse (hageja

esindaja seletuste kohaselt katuse remondiks – II kd lk 11-12) paigaldamiseks 1000 krooni ja

korteriühisuse valitseja on kasutanud seda raha mittesihipäraselt teiste korteriomanike võlgade

tasumiseks. Kas sihtotstarbeliselt korteriomanike ühistes huvides ukse paigaldamiseks kogutud

raha kasutati sihtotstarbe kohaselt, otsustab eelkõige korteriomanike üldkoosolek ja kostjal

lasuva soojusenergia tasu võlgnevuse arvestamisel kohus seda vastuväidet ei arvestanud.

Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et valitsejal ei ole pädevust hageda kostja võlgnevust

perioodi eest, mil R. Vares ei olnud veel valitud valitsejaks. KOS § 21 p 1 ja 5 tulenevalt on

valitsejal pädevus korteriomanike nimel võlgnevust kostjalt sisse nõuda ja selleks ka kohtusse

hagi korteriomaniku vastu esitada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja N. Bogoslavskaja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu 31. oktoobri 2013.a otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on vaidluse all, kas hageja on arvestanud 2011.a. suveperioodil eest kütte tasu seaduslikul

alusel. Kuivõrd hageja on keeldunud kostjale ümberarvestusi tegemast, on kostja ise teinud oma

arusaama kohaselt vastavad arvestused ja tasunud hagejale;

2) ei ole põhjendatud hageja tuginemine KOS § 13 lõikele 1, kuivõrd see on vastuolus heade

kommetega ja mõistlikkuse põhimõttega. Kõikides korteriomandites on nn „uss“ võrdse

suurusega ega ole seotud korteri pinnaga. Sellises olukorras ei ole põhjendatud, et keskmisest

suuremate korterite omanikud peaksid sama üheselt määratletava kommunaalkulu eest maksma

sisuliselt rohkem kui väiksemate korterite omanikud. Nimetatu on vastuolus võrdse kohtlemise

põhimõttega. Sellest on sisuliselt aru saanud ka kostja muutes 26.01.2012.a. üldkoosolekuga

senist 2011.a. korda. Samas leiab kostja, et nimetatud üldkoosoleku otsus ei oma tagasiulatuvat

jõudu;

3) kui üldkoosolekute otsused ei oma tagasiulatuvat jõudu, puudub printsiibis ka Raissa Varesel

enesel nõudeõigus kostja vastu, kuivõrd tema valiti ühisuse valitsejaks alles 18.10.2011.a,

mistõttu ei saa ta hakata tagasiulatuvalt nõudma kostjalt 2011.a. suvekuude võlgnevust;

4) vaidleb kostja endiselt vastu ka tasumata hoolduskulude nõudele. Korteriomanike ühisuse

puhul on korteriomanike kui kaasomanike vahel eriline seadusjärgne võlasuhe, mille sisuks on

mh AÕS § 72 lg 5 järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja

vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Samuti sisustab seda võlasuhet AÕS § 72

lg 5 teine lause, mille järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Lisaks võib ka

nõuetekohaselt vastuvõetud otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või

osaliselt nii korteriühistuga kui ka selleta valitsetavas kortermajas eelkõige otsuse vastu

hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel

põhjusel otsuse täitmisest keelduda (vt ka Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-28-11, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11, p 11);

5) puudub kostjal eeltoodut arvestades kohustus nõutud ulatuses hoolduskulude tasumiseks,

kuivõrd 2006.a. olid majaelanikud maksnud sihtotstarbelisi sissemakseid selleks, et paigaldada

maja varuväljapääsudele uksed kokku summas 30 000 krooni (1917,35 eurot). Kostja tasus

korrektselt nimetatud maksed (1000 krooni). Samas uksi kortermajale ei paigutatud ning

korteriomanike ühisuse valitseja tasus nimetatud kogutud maksetest kortermaja 15 ja 28

korterite võlgnevuse sooja eest. Korteriomanike koosolekul nimetatud makset ei

kooskõlastatud. Kostjale teadaolevalt on ka käesoleval ajal nimetatud korteriomanditel

võlgnevused;

6) ei tegutse valitseja kõigi korteriomaniku huvides, kui nõuab uute sihtotstarbeliste maksete

tasumist samas ei ole midagi teinud, et nõuda võlgu olevatelt korteriomanikelt kelle huvides

kunagi soojuse võlg tasuti võlgnevuste tasumist.

5. Vastustaja ei esitanud apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust.

6. Vastuseks ringkonnakohtu 4. septembri 2014.a määrusele jäi apellant seisukohale, et hagi

tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Apellant leiab, et hageja nõue oli ebaselge ning ainuüksi

see asjaolu tingib maakohtu otsuse tühistamise.

Apellant ei nõustu seisukohaga, nagu puuduks tal käesolevas menetluses võimalus esitada

vastuväidet, et 2006.a kogutud sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid kasutati mittesihipäraselt.

Apellant palub jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Alternatiivselt tuleb isegi

apellatsioonkaebuse mitterahuldamise korral jätta menetluskulud osaliselt hageja kanda (s.o

poolte endi kanda). Hagiavalduse esitamise seisuga puudusid korteriühisuse valitsejal

R. Varesel volitused korteriomanike esindamiseks ja alles 27.06.2013.a korteriomanike

üldkoosoleku otsusega on kinnitatud hageja volitusi hagi esitamiseks. Seega on hageja ise

põhjustanud algselt hagi läbivaatamata jätmise (maakohtu 13.06.2013.a määrusega) ja see tõi

kaasa menetluse venimise.

7. Vastustaja täpsustas vastusena ringkonnakohtu 4. septembri 2014.a määrusele, et nõude

summa moodustab 194,37 eurot, sh põhivõlg summas 162,70 eurot ja viivis 31,67 eurot.

Majandamiskulude arvestamise alused on toodud 07.03.2013.a hagiavalduses ja selle lisades

ning hageja jääb nende juurde. Hageja (vastustaja) on valmis kompromissi korras loobuma

viivise nõudest ning andma kostjale võimaluse tasuda võlgnevus osade kaupa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summa

suuruse osas osaliselt tühistada. Maakohus mõistis kostjalt välja 226,04 eurot, kuigi hageja

nõudis kokku üksnes 194,37 euro väljamõistmist. Seega on maakohus rahuldanud hagi 31,67

euro võrra hagiavalduses nõutuga võrreldes suuremas ulatuses, lisades hageja nõudesummale

veel kord viivise summas 31,67 eurot. Sellega on rikutud kohtuotsuse seaduslikkuse ja

põhjendatuse nõuet.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks

välja 194,37 eurot, mis sisaldab põhivõlgnevust summas 162,70 eurot ja viivist 31,67 eurot

(kokku 194,37 eurot). Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab asjas kantud menetluskulud kummagi

poole enda kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

9. Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas

162,70 eurot ja kõrvalnõuded 31,67 eurot ja sellele lisaks jooksva viivise põhinõudelt (162,70

eurot) alates hagi esitamisest (07.03.2013.a) kuni põhinõude täitmiseni.

Toimikus I kd lk 31-32 olevalt nõude arvestusest nähtuvalt on kostja võlgnevusena märgitud

summa 194,37 eurot, millest 31,67 eurot moodustab viivis. Lisatud on selgitus, mille kohaselt

koosneb põhivõlg kahest osast – 2011.a eest 101,05 eurot ja hooldustasu võlgnevus perioodi

mai-september 2012 eest 61,65 eurot (kokku 162,7 eurot). 29.05.2013.a istungil selgitas

hageja, et 2012.a viie kuu hooldustasu võlgnevus summas 61,65 eurot tulenes tariifide

suurendamisest.

29.05.2013 kohtuistungil on hageja oma esindaja vahendusel avaldanud: „Hageja soovib

vähendada nõuet, kuna kostja on osaliselt tasunud ja see 238 €, praegu nõue on 194,37 €.

Periood, mille eest nõutakse, on 2011 juuli kuni 2012 juuni.“

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest hageja taotlust või täiendust,

millega hageja oleks üheselt mõistetavalt suurendanud oma esialgses hagiavalduses esitatud

haginõuet (TsMS § 376 lg 4). Seega tuleb lähtuda sellest, et 29.05.2013.a istungil formuleeritud

haginõue vastab esialgsele hagile, mille kohaselt 194,37 suurusest nõudest moodustas 31,67

eurot viivis.

Hageja kinnitas ka oma 26.09.2014.a ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis, et nõude

suuruseks on 194,37 eurot, millest 162,70 eurot moodustab põhinõue ja 31,67 eurot viivis.

11. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on eeltoodud suuruses põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

Toimikus I kd lk 31-32 olevast nõude arvestusest nähtub selgitus, mille kohaselt koosneb

põhivõlg kahest osast – 2011.a eest 101,05 eurot ja hooldustasu võlgnevus perioodi mai-

september 2012 eest 61,65 eurot (kokku 162,7 eurot). 29.05.2013.a maakohtu istungil selgitas

hageja, et 2012.a viie kuu hooldustasu võlgnevus summas 61,65 eurot tulenes tariifide

suurendamisest.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oli hageja õigustatud

arvestama vannitoa nn rätiku kuivatamise toru soojendamise tasu võrdeliselt korteriomandi

osaks oleva mõttelise kaasomandiosa suurusega. Niisugune arvestus vastas KOS § 13 lõikes 1

ja AÕS §-s 75 sätestatule. Põhjendatud ei ole apellandi (kostja) seisukoht, nagu oleks

soojusenergia kulu arvestuse sidumine korteri pindalaga vastuolus heade kommete või hea usu

põhimõttega. Alust ei ole asuda seisukohale, et nn „ussi“ soojendamise kulude proportsionaalne

jaotamine oleks kahjustanud ebamõistlikult suurema pindalaga korterite omanikke (sh kostjat).

Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et kostjal puudub seadusest tulenev õigus nõuda

vaidlusaluse perioodi osas nn „ussi“ soojendamise kulude ümberarvestuse tegemist.

Vaidlust ei ole selles, et alates 26. jaanuarist 2012.a on XXX korteriomanike üldkoosolek

otsustanud asuda jaotama nn „ussi“ soojendamise tasu kõigi korteriomanike vahel võrdselt

(soojuse tarbimise, jaotamise ja tasumise kord p 4.5, t II kd lk 38). See aga ei anna kostjale alust

keelduda vaidlusalusel perioodil tasumast soojusenergia eest sel ajal kehtinud korra järgi, s.o

võrdeliselt korteriomandi suurusega.

13. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ka hageja nõue kõrgendatud hoolduskulu

võlgnevuse, s.o 61,65 euro väljamõistmiseks.

Kostja ei ole vaidlustanud hooldustasu suuruse kehtestamist korteromanike poolt. Kostja

tugineb seisukohale, et hoolduskulude tasumiseks (hageja arvestuste kohaselt summas 61,65

eurot) ei ole tal kohustust, kuna 2006. aastal koguti sihtotstarbelisi makseid kokku summas

30 000 krooni (1917,35 eurot), kuid seda raha ei kasutatud tegelikult ettenähtud sihtotstarbel.

Kostja väitel tasus ta omalt poolt 1000 krooni ehk 63,91 eurot.

14. Ringkonnakohtu arvates ei vabasta kostjat hoolduskulude tasumise kohustusest asjaolu, et

kostja on korterelamu majandamiseks eelnevalt tasunud 63,91 eurot, mida kostja hinnangul ei

ole kasutatud sihtotstarbeliselt.

Kostja ei ole tuginenud niisugustele asjaoludele, mis võimaldaksid lugeda tal tekkinuks

tagasinõudeõiguse 2006. aastal tasutud sihtotstarbeliste maksete osas. Kuna kostja ei ole

tuginenud nõudeõiguse olemasolule hageja (või tema õiguseellase) vastu, puudub alus teostada

tasaarvestust või kohaldada VÕS § 110 lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendit.

15. Ringkonnakohus märgib, et korteriomanike ja valitsejaks nimetatud isiku vahel on

omalaadne võlasuhe, mille üheks pooleks on valitseja ja teiseks pooleks korteriomanikud

ühiselt. Seega tuleb korteriomanikel esitada ka oma võimalikud nõuded valitseja vastu ühiselt.

Igal korteriomanikul individuaalselt ei ole õigust esitada valitseja vastu nõudeid, mis tulenevad

valitsejalepingu väidetavast rikkumisest, sh korteriomanike poolt tehtud sissemaksete

mittesihipärasest kasutamisest.

Korteriomandiseaduse § 15 lg 5 kohaselt on korteriomanikul, sh kostjal, õigus nõuda, et

korteriomandi eseme valitsemine toimuks korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või,

kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. See hõlmab õigust nõuda, et kogutud

sihtotstarbelisi makseid kasutataks ettenähtud eesmärkideks ja kõigi korteriomanike huvides,

kuid nimetatud sättest ei tulene õigust nõuda tasutud summade tagastamist.

16. Ringkonnakohtu arvates ei esine käesolevas asjas niisuguseid erandlikke asjaolusid, mille

põhjal tuleks asuda seisukohale, et kostjalt hooldustasu võlgnevuse sissenõudmine oleks

vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja enda väidete kohaselt tasusid sihtotstarbelisi makseid ka

teised korteriomanikud, mitte üksnes kostja. Samuti ei ole põhistatud asjaolu, nagu kuuluks

ainuüksi kostjale teiste korteriomanikega võrreldes oluliselt suurem korter, millest tulenevalt

tema kohustused ühisuse ees oleksid teiste liikmetega võrreldes oluliselt suuremad.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt alates 18. oktoobrist

2011.a korteriühisuse valitsejaks nimetatud R. Varesel on õigus esitada nõudeid, mis on

tekkinud tema ametisse nimetamisele eelnenud ajal. Õigusaktidest ega XXX üldkoosoleku

protokollidest ei tulene piirangud, nagu oleks korteriühisuse valitsejal õigus esitada üksnes

niisuguseid nõudeid, mis on tekkinud tema ametiaja kestel. Niisugune lähenemine kitsendaks

oluliselt korteriühistu liikmetel tekkinud võlgnevuste sissenõudmist ja kahjustaks seega

ühisusse kuuluvate korteriomanike ühiseid huve.

18. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 alusel tuleb asjas kantud menetluskulud jätta

kummagi poole enda kanda.

Põhjendatud on apellandi (kostja) seisukoht, et kohtusse pöördudes puudus hagejal

korteriomanike enamuse otsusega antud volitus hagi esitamiseks ning alles pärast hagi

läbivaatamata jätmist (13.06.2013) kinnitas korteriomanike üldkoosolek 27.06.2013.a

korteriühisuse valitseja R. Varese volitusi hagi esitamiseks kostja vastu, mis võimaldas kohtul

menetlust jätkata.

Samuti sõnastas ja esitas hageja oma nõude menetluses ebaselgelt ja eksitavalt, mis võis kaasa

tuua ka maakohtu poolse eksimuse hagi rahuldamisel (s.o viivise kahekordses summas

väljamõistmisel).

Ringkonnakohtu arvates oleks eelnimetatud asjaoludel hageja menetluskulude kostjalt

väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik.

19. Ringkonnakohtu 6. veebruari 2014.a määrusega anti apellandile menetlusabi ja vabastati ta

riigilõivu tasumisest summas 30 eurot. Apellant on tasunud ringkonnakohtu 6. veebruari 2014.a

määrusega kindlaksmääratud riigilõivu osamaksed.

Ringkonnakohus vabastab TsMS § 190 lg 7 alusel apellandi täiendava riigilõivu summas

30 eurot tasumisest riigituludesse.

Viru Maakohtu 2. mai 2013.a määrusega on N. Bogoslavskajale antud riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sellest tulenevalt jäävad

N. Bogoslavskajale riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulud riigi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/