4-14-5596/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2014, Tallinn kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-14-5596 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Andres Parmas Väärteoasi Imre Istvan Liszkai väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja § 223 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 10.07.2014 otsus Kaebuse esitaja Menetlusaluse isiku kaitsja Kaire Aus Menetlusalune isik Imre Istvan Liszkai (sünd. 11.05.1953, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxx x, xxxxxxxx, xxxx xxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Jätta Imre Istvan Liszkai kaitsja Kaire Ausi apellatsioon rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 10.07.2014 otsus väärteoasjas nr 4-14-5596 muutmata.

2. Mõista Imre Istvan Liszkailt välja apellatsioonimenetluse kulu 144 eurot. Makserekvisiidid on märgitud kohtuotsusele lisatavas makseinfos.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 10.73.2014 otsusega mõisteti Imre Istvan Liszkai süüdi LS § 224 lg 2 ja § 223 lg 1 järgi ning teda karistati 25-päevase arestiga. Aresti kandmise alguse ajaks oli 09.07.2014. a. Otsuse kohaselt juhtis Imre Istvan Liszkai 09.07.2014.a kella 13.20 ajal Pärnu Maakohnnas Häädemeeste vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 165. kilomeetril suunaga Ikla poole mootorsõidukit Volvo

FH reg. nr-ga MCU192 juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus lõpliku tulemusena 0,48 mg/l. Lisaks tekitas ta ristmikule sõites avarii ning varalise kahju ning lahkus sündmuskohalt. Kohus leidis, et I. I. Liszkaid tuleb karistada 25-päevase arestiga. Rahalise karistuse mõistmist ei pidanud kohus otstarbekaks, kuna tegemist on Ungari Vabariigi kodanikuga, kes oli Eestis vaid läbisõidul. Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Imre Istvan Liszkai puhul ei esine. Tema süü suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et isik samaaegselt juhtis raskeveokit joobeseisundis ning tekitas avarii. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt, samuti tuginedes asjaolule, et isik pani toime mitu erinevat süütegu, leidis kohus, et Imre Istvan Liszkaile tuleb mõista karistus üle keskmise määra.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isiku kaitsja K. Aus, kes palub tühistada Pärnu Maakohtu 10.07.2014.a kohtuotsus ja saata väärteoasi maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsja märgib, et I. I. Liszkaile ei võimaldatud esmaste menetlustoimingute teostamisel 09.07.2014.a tõlki, kelle vahendusel oleks apellandile üheselt ja arusaadavalt antud võimalus mõista temale tehtud etteheiteid ning võimaldatud avaldada oma seisukohti, mh tuvastada tahet teostada ekspertiis joobe tuvastamiseks. Apellandi jaoks mõistetavas keeles menetlustoimingute tegemata jätmisega rikkus kohtuväline menetleja VTMS § 19 lg 1 p 1, mille kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Asjaolu, et menetlusalusele isikule ei võimaldatud talle arusaadavas keeles tutvuda menetlustoimingutega tõendab kaitsja hinnangul see, et I. I. Liszkai keeldus menetlusdokumentidele alla kirjutamast. Teiseks leiab kaitsja, et maakohus ei pööranud karistuse mõistmisel tähelepanu apellandi isikule ning võttis põhjendamatult negatiivse hoiaku apellandi suhtes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb kuriteole karistusõigusliku hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kohtu seisukoht, et karistusena võib kohaldamisele tulla üksnes arest, on põhjendamatu. Apellandi kohta ei ole käesoleva asja menetluses kogutud ühtegi objektiivset tõendit tema karistatuse ja majandusliku seisundi kohta, millised võimaldanuks valida apellandi karistamiseks sätte raames ettenähtud kergema karistusega. Tõendite kogumata jätmine VTMS § 64 järgi ei võimaldanud kohtul kaaluda erinevaid karistuse liike, millise asjaoluga rikuti apellandi õigust õiglasele kohtupidamisele. Kolmandaks jättis kohtuväline menetleja põhjendamatult kasutamata VTMS § 547 sätestatud erisused, mis kehtivad teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo menetlemisel. Arvestades eeltoodut on kohus kaitsja hinnangul põhjendamatult asunud seisukohale, et

I. I. Liszkaid tuleb karistada arestiga ning on jätnud kaalumata varem karistamata isiku suhtes võimaliku kergema meetme.

3. Politseija Piirivalveameti vastuses palutakse jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kohtuväline menetleja väidab toimikus olevate menetlusdokumentide põhjal, et väärteomenetluse käigus ei ole tõlgi kaasamise osas menetlusõigust rikutud. Sellele viitavad tõlgi nimi ning allkiri menetlusdokumentidel. Väärteoprotokolli koostamine on toimunud tõlgi osavõtul, keda on hoiatatud teadvalt valesti tõlkimise ja tõlkimisest keeldumise eest. Samas mööndakse vastuses, et joobeseisundi tuvastamise juures, mis toimus haldusmenetluses, tõlki ei olnud. Samas leitakse, et kuna joove kaob aja jooksul, on oluline joobeseisundi olemasolu tuvastada võimalikult kiiresti pärast seda, kui isik on mootorsõiduki juhtimiselt tabatud.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-58-10 leidnud, et kohtueelsest menetlusest saab eesti keelt mittevaldava süüdistatava puhul tõlgi puudumine olla käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes vaid siis, kui on täiendavalt tuvastatud, et just nimelt tõlgi puudumisega kaasnes või võis kaasneda kohtuotsuse ebaseaduslikkus või põhjendamatus. Kohtuväline menetleja leiab, et joobeseisundi tuvastamine on toiming, mis on mõistetav ka tõlgi juuresolekuta. Maakohus on piisavalt põhjendanud karistusliigi ja määra valikut. Menetlusaluse isiku poolt on toime pandud liiklusnõuete raskeimad rikkumised. Alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine on potentsiaalne oht nii juhile endale, kui ka teistele liiklejatele. Käesoleval juhul oht realiseerus selles, et menetlusalune isik tekitas teisele liiklejale liiklusnõudeid rikkudes varalise kahju.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

4.1 Kaitsja seisukoht, et I. I. Liszkaile ei võimaldatud kohtuvälises menetluses tõlki, on ekslik. Väärteoprotokollis on märgitud, et selle koostamise juures osales tõlk ET. Väärteoprotokolli koostamise ajaks on märgitud 09.07.2014. a ja kohaks Häädemeeste. Ka väärteo toimepanemise ajana nimetatud 09.07.2014 kell 13:20 ning väärteo toimepanemise kohaks on Häädemeeste Tallinn-Pärnu-Ikla mnt. 165. km. Seega nähtub väärteoprotokollist, et see on koostatud pärast I. i. Liszkai kinnipidamist kohapeal ning selle koostamisel on osalenud tõlk. Ka isiku kinnipidamise protokollis on märgitud, et isiku kinnipidamisel on kaastatud tõlk ET. Kinnipidamise toimumise ajaks on märgitud 09.07.2014 ja kohaks Häädemeeste. Sama tõlk on osalenud kohtus toimunud väärteoasja arutamisel. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et menetlusdokumentidele alla kirjutamisest keeldumine näitab, et I. I. Liszkai ei saanud tema suhtes tehtavatest menetlustoimingutest aru. Muuhulgas on I. I. Liszkai keeldunud alla kirjutamast ka väärteoprotokollile, kuigi viimasest nähtuvalt on selle koostamise juures olnud tõlk. Mis puutub joobeseisundi tuvastamisse, siis on

I. I. Liszkai on küll keeldunud nii indikaatorvahendi kasutamise protokollile kui tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile alla kirjutamast, kuid ei ole teinud kumbagi protokolli mingisuguseid märkusi ning on võimaldanud enda väljahingatava õhu alkoholisisaldust mõõta. Ka väärteoprotokolli, mille koostamise juures viibis tõlk, ei ole I. I. Liszkai teinud mingeid märkusi. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlusaluse isiku õigust tõlgi abile ei ole rikutud.

4.2 Kaitsja viited VTMS §-le 547 on asjakohatud. Nimetatud säte reguleerib kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamist teise Euroopa Liidu liikmesriigi mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo puhul. Viidatud säte ei tähenda, et kõiki teise Euroopa Liidu liikmesriigi mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärtegusid tuleks menetleda kirjalikus hoiatamismenetluses, vaid reguleerib seda, kuidas kohaldada kirjalikku hoiatamismenetlust, kui liiklusväärtegu on pandud toime teise Euroopa Liidu liikmesriigi mootorsõidukiga. See, milliste liiklusalaste väärtegude puhul on võimalik kohaldada kirjalikku hoiatamismenetlust on reguleeritud VTMS §-s 541 ja LS §-s 262. Käesoleval juhul ei olnud tegemist liiklusväärtegudega, mille puhul oleks saanud kohaldada kirjalikku hoiatamismenetlust. Ühtlasi juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et ka juhul, kui tegemist on liiklusväärteoga, mille puhul on võimalik kohaldada kirjalikku hoiatamismenetlust, ei ole menetlejal kohustust valida just see menetlusliik.

4.3 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kohus on rikkunud õigust karistusliigi valikul. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on kaalunud seda, millist karistusliiki kohaldada. Kohus on põhjendanud seda, miks ta valib karistusliigiks just aresti. Nagu kaitsja ise apellatsioonis märgib, tuleb karistuse mõistmisel eelkõige lähtuda isiku süüst, s.o toimepandud väärteo asjaoludest. Maakohus on neile ka otsuses viidanud, märkides, et peab oluliseks seda, et I. I. Liszkai rikkus mitmeid liiklusnõudeid ja tekitas kaasliiklejale kahju. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi kirjeldatud toimepandud tegu iseloomustavad asjaolud on sellised, mis annavad alust aresti kohaldamiseks ning asjaolu, et puuduvad andmeid I. I. Liszkai eelnevate karistuste kohta, ei tähenda, et isikule ei tohiks mõista karistuseks aresti. Ühtlasi peab ringkonnakohus nentima, VTMS § 205 lg 1 näeb ette, et kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamatult pärast selle tegemist. Maakohtu otsusest nähtuvalt ei lükanud kohus otsuse täitmist edasi. Vastupidi, kohus luges aresti kandmise alguse ajaks I. I. Liszkai kinnipidamise aja. Seega kandis I. I. Liszkai karistuse koheselt ära, mistõttu jääb arusaamatuks, mis tulemust annab aresti asendamine rahatrahviga, mida kaitsja sisuliselt taotleb.

5. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 10.07.2014 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Apellatsiooni esitas I. I. Liszkaile riigi õigusabi korras määratud kaitsja, kelle tasu suuruseks määras ringkonnakohus 144 eurot, rahuldades kaitsja taotluse tasu saamiseks osaliselt. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS § 185 lg-le 2 tuleb menetluskulud mõista välja Imre Istvan Liszkailt.

Sten Lind

Ivi Kesküla

Andres Parmas