3-13-2465/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-2465

Haldusasi

Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla 20.09.2013. a

käskkirja nr 6-2/1185 ja 20.11.2013. a vaideotsuse

nr 11/448-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.03.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Egon Jaegeri apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Egon Jaeger

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Egon Jaegeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 06.03.2014. a otsus muutmata.

2. Jätta Egon Jaegeri menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.12.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku A. Palmi 20.09.2013. a käskkirjaga nr 6-2/1185

(tl 2020p) karistati E. Jaegerit noomitusega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest.

Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 22.08.2013 kella 11.45 paiku vahistatute ja

süüdimõistetute (E-hoone) eluhoone kolmanda korruse vestlusruumis läbiotsimise ajal ei

allunud E. Jaeger vanglateenistuse ametniku korraldusele sülitada ese suust välja ning anda

see ametniku kätte.

2. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes K. Heering jättis

20.11.2013. a vaideotsusega nr 1-11/448-2 (tl 12-13p) rahuldamata E. Jaegeri vaide (tl 14-

16p) Tartu Vangla 20.09.2013. a käskkirja nr 6-2/1185 kehtetuks tunnistamiseks.

3. 17.12.2013 saabus Tartu Halduskohtusse E. Jaegeri kaebus (tl 1-4p), milles ta palus

tühistada Tartu Vangla 20.09.2013. a käskkiri nr 6-2/1185 ja 20.11.2013. a vaideotsus

nr 111/448-2.

Kaebaja leidis, et tema süü ametniku korralduse eiramises ei ole tõendatud ning

distsiplinaarmenetluses on rikutud õiglase menetluse põhimõtet. Kaebaja märkis, et

läbiotsimist teostanud ametniku L. Saksi 22.08.2013. a ettekande nr 2778 ja inspektor-

kontaktisiku A. Palmi 09.09.2013. a distsiplinaarmenetluse algatamise teatise järgi seisnes

tema distsiplinaarsüütegu selles, et läbiotsimisel avastati tema aluspükstes salvrätiku sisse

pakitud tubakatoode, mille kaebaja peale ametniku korraldust see ära anda endale suhu pistis,

kuid distsiplinaarmenetluse materjalide juures puudub eseme leidmise akt ja muud tõendid, et

läbiotsimise käigus oleks kaebajalt tubakatooteid ära võetud või et kaebaja oleks neid

tegelikult omanud. Kaebaja viitas, et L. Saksi 13.09.2013. a selgituse kohaselt ametnik üksnes

järeldas, et salvräti sees on tubakatooted, kuna jalutuskäigult tagasi tulles pole midagi muud

tuua kui tubakat. Seega on ütlused vastuolulised. Lisaks märkis kaebaja, et käskkirjast on

välja jäetud asjaolud selle kohta, et tubakatooteid ei leitud ning süüdistuse äralangemisel oleks

pidanud süüdistamise lõpetamise käskkirjas välja tooma, kuna see asjaolu omab tähtsust.

Kaebaja leidis, et kuna temapoolset õigusrikkumist tubakatoodete omamises ei ole tuvastatud,

siis puudus ka alus karistada teda seaduslike korralduste eiramise eest. Samuti heitis kaebaja

ette, et distsiplinaarmenetluse käigus ei saanud ta oma õigusi täiel määral kaitsta, kuna

distsiplinaarmenetluse protokollid esitati talle 19.09.2013 peale tööpäeva lõppu ja juba

20.09.2013 pidi ta esitama enda selgitused ja vastuväited. Lisaks tõi kaebaja välja, et kõikidest

menetlusdokumentidest talle menetluse käigus koopiaid ei võimaldatud ning nende saamiseks

oli ta sunnitud esitama teabenõude. Kaebaja seadis kahtluse alla ka asjaolu, kas

inspektorkontaktisikul oli pädevus distsiplinaarmenetluse käskkirja allkirjastamiseks. Lisaks

leidis kaebaja, et vastustaja poolt on rikutud õiglase menetluse põhimõtet vaidemenetluses,

kuna vaidemenetluse tegelik läbiviija oli A. Palm, kes määras ka distsiplinaarkaristuse.

4. 27.12.2013 saabus Tartu Halduskohtusse E. Jaegeri puuduste kõrvaldamise vastus

(tl 2929p), milles ta palus täpsustavalt kohtul kindlaks teha käskkirja tühisus, kuna käskkirjast

on menetleja välja jätnud olulise tähendusega asjaoluna, et kaebajat süüdistati tubakatoodete

omamises, kuid see süüdistus langes ära, mistõttu oleks pidanud käskkirjas tubakatoodete

süüdistuse ära lõpetama. Lisaks märkis kaebaja, et vangla direktoril on õiguslik ja seaduslik

alus välja anda käskkirju ja neid allkirjastada, mitte kontaktisikul. Veel palus kaebaja kohtul

kindlaks teha, kas käskkirja allkirjastanud ametnikul oli õigus läbi viia vaidemenetlust.

5. 07.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse E. Jaegeri täiendav seisukoht (tl 41-41p), milles

ta märkis, et jääb esitatud kaebuse juurde ning palus tühistada käskkiri ja vaideotsus. Kaebaja

arvates see, et tal olid kaasas nina nuuskamiseks jalutuselt tulles üks pakk salvrätikuid, ei ole

keelatud ese, mis leidis ka läbiotsimise käigus tuvastamist.

6. Tartu Vangla esitas 24.01.2014 vastuse (tl 35-36), milles ta palus jätta E. Jaegeri kaebus

rahuldamata.

Vastustaja asus seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub

alus. Vastustaja arvates ei ole õige kaebaja arusaam, et teda on alusetult korraldusele

allumatuse eest karistatud, kuna juhul, kui läbiotsimisel ei ole tuvastatud kinnipeetaval

keelatud eseme omamine, ei saagi talle seaduslikke korraldusi anda. VangS § 67 p-st 1 ja § 68

lg-st 1 tulenevalt on vanglateenistuse ametnikul õigus anda kinnipeetavale korraldusi

läbiotsimise teostamise ajal ka siis, kui kinnipeetavalt ei ole veel keelatud eset leitud või selle

olemasolu ei ole ametnikule ilmselge. Vastustaja märkis, et läbiotsimise käigus antud

korraldus mõne eseme või kehaosa ettenäitamiseks või vanglateenistuse ametnikule

üleandmiseks, et oleks võimalik teostada selle läbiotsimist, on seaduslik ning kinnipeetavale

täitmiseks kohustuslik. Läbiotsimise teostamisel tekkis valvuril kahtlus, et E. Jaegeri

aluspükste värvli vahel olevasse salvrätti võib olla peidetud tubakas, mistõttu anti E. Jaegerile

korraldus salvrätt ära anda. Vastustaja leidis, et kuna menetluse käigus kaebajal keelatud

esemete omamine tõendamist ei leidnud ja kaebajat selle eest distsiplinaarkorras ei karistatud,

siis ei puutu asjasse kaebaja väited, mis puudutavad keelatud eseme omamist või

mitteomamist vaidlustatud käskkirjas kajastamise või kajastamata jätmise osas, kuna see ei

riku kaebaja õigusi ega mõjuta käskkirja õiguspärasust. Vastustaja ei ole kaebaja kaitseõigusi

distsiplinaarmenetluses rikkunud, sest haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt peab isik

dokumentide saamiseks avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabenõude esitama.

Seejuures ei ole kaebaja avaldanud, kuidas tema kaitseõigusi rikutud sai, kuna kaebaja

kinnitab, et sai dokumentidega tutvuda 24 tundi. HMS § 8 lg-st 2, VangS § 11 lgst 41, § 1051 lg

2 p-st 2 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 12 lg-st 21 lähtuvalt on inspektorkontaktisiku

poolt kinnipeetava distsiplinaarkaristuse käskkirja peale esitatud vaide läbivaatamise ning

selle kohta otsustuse tegemise õigus ja pädevus üksuse juhil. Vastustaja märkis, et kuna

vaideotsusele on alla kirjutanud üksusejuhi ülesannetes olev isik, siis sõltumata sellest, kes on

otsustuse ette valmistanud, on otsustuse teinud selleks õigust ja pädevust omav isik, mistõttu

kaebaja põhjendused ei ole vaideotsuse tühistamise aluseks.

7. Tartu Halduskohtu 06.03.2014. a otsusega (tl 43-45) jättis E. Jaegeri kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjendused:

Käskkirjaga nr 6-2/1185 karistati E. Jaegerit noomitusega põhjusel, et ta ei allunud

vanglateenistuse ametniku korraldusele sülitada ese suust välja ning anda see ametniku kätte

(tl 20). Esialgses kaebuses (tl 1-4) kaebaja iseenesest ei väida, et intsidenti salvrätiga üldse

aset ei leidnud, vaid tugineb sellele, et keelatud esemete omamine ei leidnud tõendamist.

Kaebuse täienduses (tl 41) märgib E. Jaeger, et tema arvates on absurdne väita, nagu ta oleks

midagi peitnud ning sigaretid alla neelanud. Vanglale esitatud vaides on kaebaja samas

märkinud, et omas küll salvrätikuid, mis olid püksikummi vahel (tl 16p). Halduskohus saab

asja materjalidest teha järelduse, et kaebaja enda ütlused on vastuolulised ning ta üritab jätta

muljet, et temale ei ole korraldust aluspükstesse peidetud salvräti äraandmiseks üldse antud.

Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et vastaspoole ametnik oleks intsidendi osas andnud

vastuolulisi ütlusi või et intsidenti ei oleks üldse aset leidnud.

Käskkirja õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, kas tubaka omamine tegelikult tõendamist leidis

või mitte, kuna kaebajat ei karistatud keelatud esemete omamise eest, vaid karistus määrati

põhjusel, et kaebaja ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele.

Tuginevalt VangS § 67 p-le 1 ei või kinnipeetav keelduda vanglaametniku korralduse

täitmisest, sõltumata sellest, kas kinnipeetav peab seda korraldust õigusvastaseks või mitte.

Erandina on see võimalik vaid ilmselgelt tühise korralduse puhul (Riigikohtu 01.03.2007. a

otsust nr 3-3-1-103-06, p 14). Antud juhul vangalaametniku korralduse suhtes

haldusmenetluses seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse aluseid ei esine. Kuna

läbiotsimise teostamisel tekkis valvuril kahtlus, et E. Jaegeril oleva salvräti sisse võib olla

peidetud tubakas, siis oli kohtu hinnangul õigustatud korraldus see salvrätt ära anda.

Lähtuvalt HMS § 37 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatust nõustus kohus vastustajaga, et dokumentide

saamiseks pidi kaebaja avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabenõude esitama ning

sellega tema õigusi distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei rikutud. Distsiplinaarmenetluse

protokollist nähtuvalt on kaebajale protokolli tutvustatud 19.09.2013 inspektor-kontaktisik

A. Palmi poolt, milles on tutvustaja märge selle kohta, et kaebaja keeldus tutvumise osas

allkirja andmast (tl 22p). Kaebusest ei nähtu, millised toimingud konkreetselt kaebajal sellest

väidetavalt liiga lühikesest tähtajast tulenevalt tegemata jäid või kuidas oleks täiendava aja

andmine menetluse tulemust muuta võinud. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebaja õiguste

rikkumine tõendatud ning tema sellekohased väited on paljasõnalised ega saa kaasa tuua

käskkirja tühistamist. VSkE § 12 lg-st 21, § 17 lg-st 1 ja VangS § 11 lg-st 41 tulenevalt oli

inspektor-kontaktisik pädev allkirjastama käskkirja kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise

kohta. Kaebaja õigusi ei ole vaidemenetluse raames rikutud. Otsustuse õigsuse eest vastutab

selle allkirjastaja ning kuna antud juhul on vaideotsuse allkirjastanud inspektor-kontaktisik

peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes K. Heering, kellel on selleks pädevus, siis ei oma

tähtsust asjaolu, kes vaidemenetluse materjalid ette valmistas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. E. Jaeger esitas 06.04.2014 apellatsioonkaebuse (tl 50-53p), milles ta palub tühistada

Tartu Halduskohtu 06.03.2014. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus ning

tühistada käskkiri nr 6-2/1185 ja vaideotsus nr 1-1/448-2.

Kaebaja leiab, et kohus on valesti tõlgendanud materjalide ja tõendite õigsust, mis on õiglase

kohtupidamise menetlusnormi nõuete rikkumine. Kaebaja väitel omas ta salvrättide pakki,

mille ametnik läbi otsis ja tagastas. Kaebaja toob välja, et kui menetleja teavitas teda

distsiplinaarsüüdistusest, siis süüdistati teda sigarettide omamises, kuid 10.09.2013. a teatises

on esitatud uus süüdistus. Kaebaja hinnangul on kohus tuginenud ainult ühe poole tõendile,

s.o ametniku L. Saksi ütlustele kuid tegelikult ei ole millegagi tõendamist leidnud, kas

ametnik on kaebajale üldse ametlikku korraldust andnud ja kas kaebaja on seda eiranud.

Kaebaja toob välja, et ta esitas vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks

märgukirja, kuid vangla ei ole asjaolusid kontrollinud, kedagi üle kuulanud ega muid

toiminguid teostanud, kuigi õiguskantsler ja Euroopa Inimõiguste Kohus on seisukohal, et

ametniku vastu esitatud kaebusi peab tõsiselt võtma ja teostama uurimistoiminguid. Kaebaja

arvates on kohus jätnud kõrvale tähtsust omava asjaolu, et kaebajat süüdistatakse ametniku

ametliku korralduse eiramises nn keelatud esemena tubakatoote omamises, mida ta

väidetavalt korraldust eirates ära ei andnud, kuid kuna kaebajal ei olnud keelatud

tubakatooteid, mida ära anda, siis on ametniku seaduslik korraldus olnud HMS § 63 lg 2 p 5

alusel õigustühine ning HMS § 63 järgi haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti

tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud, mistõttu on käskkiri nr 62/1185 ja

distsiplinaarkaristamine algusest peale õigustühine ning samamoodi on tõlgendatav

vaideotsuse rahuldamata jätmine. Kaebaja hinnangul ei vasta tõele vangla väide, et kaebaja on

saanud 24 h menetlusdokumentidega tutvuda, kuna kaebaja nägi dokumente korraks

menetleja käes, mil viimane lubas koopiad teha, kuid ei teinud seda. Kaebaja leiab, et

menetleja jättis käskkirjas välja toomata, et nn sigarettide süüdistus langes ära, mis on

menetlusnormide rikkumine. Kaebaja väitel ei ole kogutud kõiki asjasse puutuvaid tõendeid,

mis kinnitaksid, et kaebajal puudus võimalus keelatud esemeid omada.

9. Viru Vangla esitas 08.05.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (tl 62-62p), milles ta palub

jätta E. Jaegeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.03.2014. a otsus

muutmata.

Vastustaja leiab, et kuna kaebajat ei ole käesolevas asjas vaidluse esemeks oleva käskkirja

alusel karistatud distsiplinaarkorras keelatud eseme (tubaka) hoidmise eest, siis on kaebaja

väited, mis on seotud temal tubakatoodete olemasolu, puudumise või omamise võimatusega,

asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, kuna

tavapäraselt peidetaksegi keelatud asjad lubatud asjade hulka või sisse, et vältida nende

leidmist ning sõltumata sellest, kas läbiotsimise tulemusena keelatud esemeid leitakse või

mitte, on vanglaametniku korraldusele mitteallunud kinnipeetav pannud toime

distsiplinaarsüüteo ja tema karistamine on õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et E. Jaegeri apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 06.03.2014. a otsus muutmata.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et halduskohus oleks hinnanud

tõendeid ebaõigesti või rikkunud menetlusõiguse norme. Halduskohus on uurinud piisava

põhjalikkusega tõendeid ja on kaebuses esitatud väidete osas võtnud seisukoha vaidlustatud

otsuse p-des 15-18. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuses toodud põhjendustega,

ei anna veel alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud

põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski

apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse

tühistamisele ega uue otsusega kaebuse rahuldamisele. Kaebaja on apellatsioonkaebuses

korranud põhilises osas halduskohtus esitatud väiteid, mis on halduskohtu poolt põhjalikult

käsitlemist leidnud ja ringkonnakohtul ei ole siinkohal midagi lisada. Vastuseks

apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.

12. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on

tuginenud üksnes L. Saksi ütlustele. Halduskohtu otsuse põhjendavast osast nähtuvalt on

kohus põhjalikult hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid tuvastamaks vangla otsustuse

põhjendatust. Kaebaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust kahelda

vanglaametniku ütluste usaldusväärsuses.

13. Kaebaja püüab ka apellatsiooniastmes jätkuvalt jätta muljet, et talle ei ole antud

vanglaametniku poolt läbiotsimise ajal korraldust sülitada suhu pandud salvrätt välja selle

üleandmiseks vanglaametnikule. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole alust kahelda

vangla väites, kuna kaebaja ka ise kaebuses intsidenti salvrätikuga kinnitab, kuid ta rõhub

enda väidetes hoopiski asjaolule, et tõendamist ei ole leidnud keelatud esemete omamine.

Kaebaja on ka apellatsioonkaebuses jäänud samale seisukohale. Ringkonnakohtu hinnangul

kaebaja viide keelatud esemena tubakatoote mitteomamisele ei ole asjakohane. Siinkohal

ringkonnakohus veelkord selgitab kaebajale, et vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ei ole teda

karistatud keelatud esemete omamise eest, vaid kaebajat karistati põhjusel, et ta ei allunud

vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele tuginevalt VangS § 67 p-le 1. Eeltoodut

arvestades ei mõjuta käskkirja õiguspärasust asjaolu, kas tubaka omamine tegelikult

tõendamist leidis või mitte.

14. Kaebaja väited seonduvalt vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks

esitatud märgukirjaga ei ole käesoleva vaidluse eseme (s.o vangla distsiplinaarkäskkirja ja

vaideotsuse tühistamise nõue) seisukohalt asjassepuutuvad, mistõttu ringkonnakohus jätab

need tähelepanuta.

15. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

06.03.2014. a otsus muutmata.

16. Kuna kaebaja oli nii haldus- kui ka ringkonnakohtus menetluskulude tasumisest

vabastatud, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk