3-14-51819/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51819 Määruse kuupäev

31. oktoober 2014 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Aleksei Milohhovi (Milohhov) kaebus AS-i Eesti Vanglatööstus meistri tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aleksei Milohhovi taotlus haldusasjas nr 3-14- 51819 tema esitatud originaaldokumentide tagastamiseks.

2. Tagastada Aleksei Milohhovi kaebus varalise kahju hüvitamise nõude osas.

3. Vabastada Aleksei Milohhov riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

4. Võtta menetlusse Aleksei Milohhovi kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas.

5. Tunnistada vastustajaks Viru Vangla.

6. Lõpetada haldusasja nr 3-14-51819 menetlus.

7. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. A. Milohhov esitas 17. augustil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis koosnes avaldusest ja avaldusest nr 2. Kaebus registreeriti ühe haldusasjana ja selle anti numbriks 3-14-51819.

2. Tartu Halduskohus eraldas 27. augusti 2014. a määrusega haldusasjast nr 3-14-51819 A. Milohhovi kaebuse Viru Vangla ebaõige informatsiooni esitamisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot ja andmete parandamiseks (esialgses kaebuses pealkirjastatud kui avaldus nr 2) ning andis eraldatud haldusasjale uueks numbriks 3-14-51880. Haldusasja nr 3-14-51819 raamesse jäi

A. Milohhovi kaebus, milles ta selgitas, et AS-i Eesti Vanglatööstus meister M. Toom solvas teda ajavahemikul 5. augustist kuni 5. novembrini 2013 AS-is Eesti Vanglatööstus töötades korduvalt venekeelse ebasündsa sõimuga teiste juuresolekul. M. Toome alandava käitumise tõttu lahkus kaebaja vabatahtlikult töölt. Kaebaja palus kohtul kaasa aidata sellele, et M. Toom kannaks amoraalse käitumise eest karistust, tehes kaebajale 1000 euro suuruse väljamakse kaebaja solvamise ja alandamise ning nende kuude, kui kaebaja ei saanud töötada, eest.

3. Tartu Halduskohus jättis 18. septembri 2014. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus märkis, et kaebajal tuleb kaebuse puuduste kõrvaldamiseks selgitada, millises summas ta nõuab hüvitist mittevaralise kahju eest ja millises summas varalise kahju eest, täpsustada mittevaralise kahju

3-14-51819

hüvitamise nõuet, esitada soovi korral kaebetähtaja ennistamise taotlus ning teatada, kas ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

4. Tartu Halduskohtusse saabus 10. oktoobril 2014 kaebaja taotlus, milles ta muu hulgas palus talle tagastada puuduste kõrvaldamiseks kõik paberid asjas nr 3-14-51819.

KOHTU SEISUKOHT

5. Esmalt lahendab kohus Tartu Halduskohtusse 10. oktoobril 2014 saabunud kaebaja taotluse (I), seejärel kontrollib, kas esineb alus kaebuse osaliseks tagastamiseks (II), ning viimasena otsustab kaebuse menetlusse võtmise ja kontrollib, kas esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks (III).

I

6. Tartu Halduskohtusse saabus 10. oktoobril 2014 kaebaja taotlus, milles ta muu hulgas palus talle tagastada puuduste kõrvaldamiseks kõik paberid asjas nr 3-14-51819. Kohus selgitab, et käimasoleva kohtumenetluse jooksul ei tagasta kohus kaebajale tema taotlusel senise menetluse kestel esitatud originaaldokumente. Juhul kui kaebaja soovib toimiku materjalidega tutvuda, on tal õigus esitada vastav taotlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 88 sätestatud korras.

II

7. Kaebaja selgitas kaebuses, et AS-i Eesti Vanglatööstus meister M. Toom solvas teda ajavahemikul

5. augustist kuni 5. novembrini 2013 AS-is Eesti Vanglatööstus töötades korduvalt venekeelse ebasündsa sõimuga teiste juuresolekul. M. Toome alandava käitumise tõttu lahkus kaebaja vabatahtlikult töölt. Kaebaja palus kohtul kaasa aidata sellele, et M. Toom kannaks amoraalse käitumise eest karistust, tehes kaebajale 1000 euro suuruse väljamakse kaebaja solvamise ja alandamise ning nende kuude, kui kaebaja ei saanud töötada, eest. Seega on kaebaja esitanud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõuded.

8. Esmalt analüüsib kohus, kas kaebajal on õigus nõuda kahju hüvitamist AS-i Eesti Vanglatööstus meistrilt M. Toomelt isiklikult. AS Eesti Vanglatööstus on eraõiguslik juriidiline isik, kes on rajanud Viru Vangla territooriumile käitise, et täita talle üle antud riigi haldusülesannet, milleks on kinnipeetavate kindlustamine tööga vangistuse täideviimise protsessis. Seega on AS Eesti Vanglatööstus avaliku võimu kandja. M. Toom oli vaidlusaluste sündmuste toimumise ajal AS-i Eesti Vanglatööstus töötaja. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Nimetatud füüsiline isik ei vastuta kannatanu ees, kui seadus ei sätesta teisiti. RVastS § 12 lg 3 sätestab, et füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega vastutab praegusel juhul kaebajale väidetavalt tekitatud kahju eest Viru Vangla, mitte kahju vahetult põhjustanud füüsiline isik. See tähendab, et kaebajal ei ole õigust taotleda kahjuhüvitist M. Toomelt isiklikult.

9. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on

3-14-51819

kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna Viru Vangla vastutab nii enda kui ka RVastS § 12 lg 3 alusel AS-i Eesti Vanglatööstus poolt põhjustatud kahju eest, laieneb kohtu arvates VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohtueelse menetluse läbimise nõue mõlemale juhtumile.

Tartu Halduskohus palus 27. augusti 2014. a kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas A. Milohhov on kaebuses kirjeldatuga seoses vanglale esitanud kahju hüvitamise taotluse. Viru Vangla vastas, et

A. Milohhov ei ole vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Samas märkis vangla, et A. Milohhov esitas vanglale märgukirja M. Toome käitumise kohta. Märgukirjaks loetud dokumendis kirjeldas

A. Milohhov M. Toome käitumist ja palus Viru Vanglalt abi, et meister M. Toom tasuks talle moraalse kahju ja alandamise eest. A. Milohhov soovis saada oma kaebusele kirjalikku vastust. Kohtu hinnangul ilmneb sellest dokumendist selgelt A. Milohhovi tahe talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, mistõttu tuleb seda dokumenti käsitada kahju hüvitamise taotlusena. Viru Vangla leidis 16. juuni 2014. a vastuses A. Milohhovi pöördumisele, et M. Toom ei ole A. Milohhovi poolt ette heidetud tegusid toime pannud. Seega tuleb seda vastust tõlgendada kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisena. Järelikult on A. Milohhovil mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Samas ei ole A. Milohhov viidatud dokumendis palunud talle hüvitada saamata jäänud töötasu. Seega on A. Milohhovil läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus varalise kahju hüvitamise nõude osas.

10. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse varalise kahju hüvitamise nõude osas selle esitajale.

11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2).

III

13. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme, sh kaebuse nõude vastavalt HKMS §-le 37. Praeguses kaebuses on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue (HKMS § 37 lg 2 p 4).

14. Vastustaja on Viru Vangla. Kohtu hinnangul on praeguses asjas tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 halduskohtu pädevusse. Tartu Halduskohus jättis 18. septembri 2014. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus märkis, et kaebajal tuleb kaebuse puuduste kõrvaldamiseks selgitada, millises summas ta nõuab hüvitist mittevaralise kahju eest ja millises summas varalise kahju eest, täpsustada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, esitada soovi korral kaebetähtaja ennistamise taotlus ning teatada, kas ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja sai määruse kätte 23. septembril 2014. Kaebaja ei ole kuni käesoleva määruse tegemiseni puudusi kõrvaldanud. Eeltoodust hoolimata leiab kohus, et kaebuses esinevad puudused ei takista asja läbivaatamist, mistõttu asub kohus seisukohale, et kaebus vastab menetlusse võtmist võimaldavas osas HKMS §-des 37‒39 sätestatud nõuetele.

3-14-51819

15. Kaebaja palus end vabastada kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 571 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle

750 euro. Kaebaja palus talle tekitatud mittevaralise ja varalise kahju eest määrata hüvitiseks 1000 eurot. Kohtu palvele täpsustada, millises summas nõuab kaebaja hüvitist mittevaralise kahju eest ja millises summas varalise kahju eest, ei ole kaebaja vastanud. Kuna kohus tagastas kaebuse varalise kahju hüvitamise nõude osas, ei saa kohus lähtuda sellest, et taotletava hüvitise suurus on jätkuvalt 1000 eurot. Siiski leiab kohus alljärgnevatel põhjustel, et hüvitise ja sellest tuleneva riigilõivu täpse suuruse kindlakstegemine ei ole vajalik, sest kaebaja tuleb igal juhul vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustusmaksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

Kaebaja esitas menetlusabi taotluse koos kaebusega 17. augustil 2014. Seega tuleb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks võtta arvesse kaebaja sissetulekud ja kulud ajavahemikul 17. aprillist kuni 16. augustini 2014.

Vaadeldaval ajavahemikul oli kaebaja sissetulek 10 eurot. Praegusel juhul on õigustatud kaebaja sissetulekust maha arvata isikukonto väljavõttest nähtuvad kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi, st 7 eurot. Järelikult on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 1 euro

50 senti ((10-7)÷4×2), mida nõutav riigilõiv igal juhul ületab. Seega esinevad käesoleval juhul asjaolud, mille korral kaebajale menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks on HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud.

Kuna esineb kaebajale menetlusabi andmise vajadus, peab kohus hindama seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusetapis kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et eeltoodud menetlusabi andmise eeldus on täidetud.

Eelnevast lähtuvalt vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

16. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus HKMS § 120 lg 2 alusel menetlusse A. Milohhovi kaebuse AS-i Eesti Vanglatööstus meistri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

17. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. A. Milohhov sai vangla vastuse, millega sisuliselt

3-14-51819

jäeti tema kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, kätte 16. juunil 2014. Kaebaja esitas kaebuse kohtule

17. augustil 2014, st ligikaudu kaks kuud pärast vangla vastuse kättesaamist. Seega on kaebus esitatud hilinenult. Kohus andis 18. septembri 2014. a määrusega kaebajale võimaluse esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles kaebajal tuli selgitada, kas tal oli tähtaja rikkumiseks mõjuv põhjus (HKMS § 71 lg-d 1 ja 3). Kaebaja sai määruse kätte

23. septembril 2014, seega oli viimane päev tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks 8. oktoober 2014. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja taotlust esitanud. Kohus lõpetab HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 kohaselt praeguse haldusasja menetluse, sest kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik