1-14-1374/32 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-14-1374

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29 oktoober 2014.a

Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-1374 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Margit Pärn (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

D.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu D.Z

isikukood 39403253510; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub RESOLUTSIOON

Jätta D.Z Tartu Maakohtu 24.03.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-1374 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

K va jooksul, ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päe alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK D.Z Tartu Maakohtu 24.03.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- on süüdi tunnistatud 14-1374 266 lg 2 p 1, 3 on 4 kuud 199 lg 2 p KarS § järgi ja karistuseks mõistetud vangistust; KarS §

8, 9 6 kuud va järgi ja karistuseks on mõistetud ngistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti D.Z-ile 7 kuud vangistust. alusel loeti D.Z-i poolt kahtlustatvana KarS § 68 lg 1

kinnipidamisel viibitud aeg 07-08.02.2013.a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Kuritegude eest

mõistetud karistuse kandmata osa on 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti

mõistetud karistus Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas 31.10.2013.a otsusega kriminaalasjas 1- - 13 9771 mõistetud karistusega, mis on 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja l 1 aasta 10 kuud iitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti D.Z-ile

2 (3) vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvestati liitkaristuse algust alates 31.10.2013.a. Kohtuotsus jõustus 08.04.2014.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.10.2013 31.08.2015.a. 1 p 2 .a ja lõpeb KarS § 76 lg alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus

tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 30.09.2014.a.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava D.Z-i sitatud materjalidest nähtub, vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamist, kuna tal puudub vabanemisjärgne elukoht.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör

ei toeta ennetähtaegset vabastamist.

D.Z avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid D.Z

mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused D.Z-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

D.Z on kriminaalkorras mitu korda karistatud . Tema poolt , käesolev vangistus on esimene

toimepandud kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Varasemalt on teda karistatud varguse, sissetungi, arvutikelmuse, dokumendi varguse eest, käesolevalt varguste ja sissetungimiste eest. D.Z

on olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid talle mõistetud tingimuslik karistus pöörati

täitmisele, kuna kinnipeetav rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja ei täitnud määratud

lisakohustusi. Lisaks on ta katseajal pannud toime uued kuriteod. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll ei ole olnud piisav mõjutamaks isikut käituma seaduskuulekalt. Vabanemisjärgne elukoht D.Z puudub. Kriminaalhooldaja andmeil on võimalik taotleda eluaset Tartus Lubja tn varjupaigas, kuid konkreetne kokkulepe selle kohta puudub. Enne vangistust

sai D.Z väidetavalt töövõimetuspensioni ja töötas juhutöödel, vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Lähedasi, kes võiksid D.Z-i vabaduses toetada, ei ole.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et D.Z-i puhul ei ole täidetud tingimused, mis

võimaldaksid tingimisi enne tähtaega vabastada. Eelkõige on teda D.Z-i vabastamist mittevõimaldavaks asjaoluks tema vabanemisjärgsed elutingimused (elukoha puudumine) ja varasem

elukäik (katseaja tingimuste Samuti pole vähetähtis rikkumine ja katseajal toimepandud kuriteod).

asjaolu, et D.Z on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik, kes soovib vabaneda enne

tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgimine ja seda ka range kontrolli tingimustes.

3 (3)

Eelneva põhjal leiab kohus, et käesolevalt tingimisi enne tähtaega vangistusest D.Z-i

vabastamine oleks ennatlik ning vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega ning ta tuleb jätta vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik