3-14-50840/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50840

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse 07.09.2014 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a

määruse resolutsiooni p 1 peale.

2. Rahuldada 07.09.2014 esitatud määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu

Halduskohtu 21.08.2014. a määrus 20.07.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise

osas (resolutsiooni p 1).

3. Jätta muutmata Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a

määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2).

4. Anda määruskaebuse esitajale menetlusabi ning

vabastada ta riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse

peale 20.07.2014 määruskaebuse esitamisel.

5. Võtta menetlusse 20.07.2014 esitatud määruskaebus

Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale.

6. Jätta rahuldamata 20.07.2014 esitatud määruskaebus

ja jätta muutmata Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus.

7. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 ei ole edasikaevatav halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 206 lg 2 kohaselt. Muus osas võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse

otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 18.05.2014 määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-3),

mille kohaselt pidi ta viibima sooja veeta viis ööpäeva ajavahemikus 02.05.-

07.05.2014. Määruskaebuse esitaja pidas seda ilmselgeks tervise rikkumiseks, mille

eest ta soovis hüvitist summas 500 eurot.

2. Tartu Halduskohus 27.05.2014. a määrusega (tl 7-8) jättis kaebuse käiguta ning

andis määruskaebuse esitajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks,

s.o kaebuse nõude määratlemiseks vastavalt HKMS §-le 37. Halduskohus selgitas, et

kui määruskaebuse esitaja soovib esitada hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4

alusel, siis tuleb kaebuses täpsustada, millise haldusakti või toiminguga talle

väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed

tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Puudused tuli

kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 03.06.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (tl 13),

milles väidab, et ei saa aru, mida kohtunik tahab. Määruskaebuse esitaja leiab, et on

vaja kaitsjat, rikutud on põhiseadust ning käib mittevajalik kirjavahetus.

4. Tartu Halduskohus 10.06.2014. a kirjaga (tl 17) selgitas, et mõistab määruskaebuse

esitaja pöördumist selliselt, et määruskaebuse esitaja taotleb riigi kulul õigusabi ning

märkis, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda seda, et määruskaebuse esitaja võib jätta

27.05.2014. a määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Halduskohus selgitas määruskaebuse

esitajale ka seda, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole võimalik võtta

seisukohta riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab

muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist määruskaebuse esitaja õiguste kaitse

vajalikkusele ning ilma kaebust täpsustamata ei saa halduskohus seda teha.

Haldukohus märkis, et kui selgitusi sisaldava kirja saamisel on 27.05.2014. a

määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab halduskohus

tähtaega täiendavalt 5 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates.

5. Tartu Halduskohus 30.06.2014. a määrusega (tl 20-20p) tagastas määruskaebuse

esitaja kaebuse (resolutsiooni p 1) HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis

määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata

(resolutsiooni p 2) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus

märkis, et määruskaebuse esitaja ei toonud välja, milline vangla tegevus on talle kahju

põhjustanud ega selgitanud, milles tekkinud kahju seisneb. Halduskohus märkis, et

kuna määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule seni esitatud andmetest ei nähtunud

vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus, ei vastanud kaebus HKMS

§ 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele. Halduskohus tõi

välja, et määruskaebuse esitajal oli võimalus kaebust täpsustada ning kaebuse

täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised, millele vastamine ei eeldanud

juriidilisi teadmisi. Kuna määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega

seoses nõue esitatakse, ning halduskohus ei saanud määruskaebuse esitaja eest asuda

kaebust sisustama, siis ei olnud kaebus taolisel kujul menetletav. Halduskohus jättis

määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna määruskaebuse esitaja

poolt halduskohtule varasemalt esitatud kaebuste ja taotluste hulk näitab, et tegemist

on isikuga, kes suudab oma õigusi ise kaitsta.

6. 20.07.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule pöördumise (tl 28),

milles ta märkis, et ei ole kohtuga nõus, kuna puudub kaitsja. Määruskaebuse esitaja

hinnangul ei ole ilma kaitsjata võimalik puudusi kõrvaldada.

7. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 32-32p) tõlgendas määruskaebuse

esitaja pöördumist määruskaebusena ning jättis määruskaebuse käiguta, andes

puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Määruskaebuse esitajal tuli täpsustada

määruskaebusega esitatavat taotlust ja esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument

või taotleda menetlusabi andmist.

8. 12.08.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule pöördumise (tl 39),

milles ta märkis, et riigilõivu tasumise nõue on absurdne, kuna kohus teab, et

määruskaebuse esitajal puuduvad vahendid arveldusarvel. Määruskaebuse esitaja

väitis, et ootab kaitsjat ja lisas, et tal pole A4 paberit ega seaduseid.

9. Tartu Halduskohus 21.08.2014. a määrusega (tl 44-44p) tagastas määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 1) HKMS § 206 lg 1,

§ 187 lg 3 p 3, lg 4 ja lg 6 alusel ning jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja riigi

õigusabi taotluse (resolutsiooni p 2) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajale anti võimalus määruskaebuse

puuduste kõrvaldamiseks, kuid määruskaebuse esitaja seda ei teinud. Halduskohus

lisas, et samuti ei esitanud määruskaebuse esitaja andmeid riigilõivu tasumise kohta

ega riigilõivust vabastamise taotlust. Halduskohtu hinnangul ei ole esitatud

määruskaebust võimalik menetleda, kui riigilõiv on tasumata ning määruskaebuse

esitaja pole selgelt väljendanud ringkonnakohtule esitatavat taotlust. Sellest tulenevalt

tagastas halduskohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. 07.09.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 51)

Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse peale, milles ta märgib, et kaitsjata ei ole kohtu

seisukoht arusaadav ning ta palub kaitsja võimaldada.

11. Tartu Halduskohus 19.09.2014. a määrusega (tl 55-55p) võttis menetlusse määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale, jättis selle rahuldamata ning

edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et 07.09.2014 esitatud määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja

Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning resolutsiooni p 2

jätta muutmata. Ringkonnakohus võtab menetlusse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse

peale 20.07.2014 esitatud määruskaebuse, jätab selle määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 30.06.2014. a määruse muutmata.

13. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha 07.09.2014 esitatud määruskaebuse osas (I),

seejärel 20.07.2014 esitatud määruskaebuse osas (II) ning viimasena lahendab määruskaebuse

esitaja riigi õigusabi taotluse (III).

I

14. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuse esitaja 07.09.2014 esitatud

määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a

määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, kuid kuna määruskaebuse esitaja väidab, et

halduskohus ei ole ennast tema jaoks arusaadavalt väljendanud ning rõhutab esindaja

olemasolu tähtsust, tuleb seda mõista rahulolematusena Taru Halduskohtu 21.08.2014. a

määrusega ning seega määruse tühistamise taotlusena. Määruse resolutsioonis on kaks

vaidlustatavat punkti. Resolutsiooni p 1 kohaselt tagastati määruskaebus Tartu Halduskohtu

30.06.2014. a määruse peale ning resolutsiooni p 2 kohaselt jäeti määruskaebuse esitaja

taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus tõlgendab

määruskaebust selliselt, et määruskaebuse esitaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a

määrust tervikuna ning on lisaks esitanud riigi õigusabi taotluse esindamiseks

halduskohtumenetluses. Määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamisest annab märku asjaolu, et

määruskaebuse esitaja peab halduskohtu selgitusi määruskaebuse puuduste kohta

arusaamatuteks. Kuna puudused tingisid määruskaebuse tagastamise, peab ringkonnakohtu

hinnangul eeldama, et määruskaebuse esitaja vaidlustab määruskaebuse tagastamist. Määruse

resolutsiooni p 2 vaidlustamisest annab märku määruskaebuse esitaja seisukoht, et

halduskohtust arusaamiseks ning määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks on vaja kaitsja abi.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja taotleb jätkuvalt riigi õigusabi esindamiseks

halduskohtumenetluses, kuna ta palub määruskaebuses võimaldada endale kaitsja. Kuna

halduskohus võttis Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse peale esitatud kaebuse

menetlusse üksnes resolutsiooni p 2 osas, võtab ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt

määruskaebuse menetlusse ka Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse resolutsiooni p 1

peale.

15. Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse resolutsiooni p-st 1 nähtuvalt tagastas kohus

20.07.2014 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale, kuna

määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud kohtu 04.08.2014. a määrusega antud tähtajaks

määruskaebuse puudusi. Puudustena nimetas kohus 04.08.2014. a määruses asjaolusid, et

määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses märkinud, millises ulatuses ta halduskohtu

30.06.2014. a määrust vaidlustab ning tasumata on riigilõiv 15 eurot. Halduskohus asus

21.08.2014. a määruses seisukohale, et määruskaebust ei ole võimalik menetlusse võtta, kuna

määruskaebuse esitaja ei ole esitanud tõendit riigilõivu tasumise kohta ega selgesõnalist

menetlusabi taotlust. Ringkonnakohus selles osas halduskohtuga ei nõustu. Määruskaebuse

esitaja 12.08.2014. a pöördumises, mida saab käsitleda määruskaebuse täiendusena, sisaldub

järgnev väide: „Riigilõivu tasumise nõue on absurdne, kuna kohus teab, et kaebuse esitajal

puuduvad vahendid arveldusarvel.“ Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja oma

12.08.2014. a pöördumises taotlenud riigilõivust vabastamist (HKMS § 110 lg 1 p 1). Kuna

halduskohus on 21.08.2014. a määruses menetlusabi taotluse tähelepanuta jätnud, on

määruskaebuse esitaja 20.07.2014 esitatud määruskaebus ebaõigesti tagastatud.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja

tagasi halduskohtusse, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise lahendada menetlusabi taotlus ja

otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse

peale.

16. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111.

HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku

seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

HKMS § 112 näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud

imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda.

HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei

ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on

arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest

on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja

transpordile. RLS § 57¹ lg 6 kohaselt tuleb halduskohtu tehtud määruse peale määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Menetlusabi andmise võimaluse väljaselgitamiseks tuleb

kohtul hinnata isiku menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist

kuusissetulekut. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitas määruskaebuse esitaja

12.08.2014, millest lähtuvalt tuleb käesolevas asjas hinnata tema sissetulekut ajavahemikul

12.04.2014 kuni 11.08.2014. Vanglasisese isikukonto andmete kohaselt on määruskaebuse

esitajal eeltoodud perioodil kontol jääk 0,05 eurot ja sissetulek puudub. Kuna määruskaebuse

esitaja on määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks maksejõuetu, siis seega on menetlusabi

andmise majanduslikud eeldused täidetud, mistõttu ringkonnakohus vabastab määruskaebuse

esitaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel 30.06.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetlusse võtta määruskaebuse esitaja

20.07.2014 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale.

Nimetatud määruskaebuse lahendab ringkonnakohus käesoleva määruse II osas.

17. Tartu Halduskohus jättis 21.08.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 2 määruskaebuse

esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata, tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 1.

Riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega

pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei

ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta

õigusabi anda üksnes RÕSs selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on

toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning vähemalt ühe aluse esinemisel on riigi

õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus

aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

Seega ei ole määruskaebuse esitajal kohustust viidata seadusele. Lisaks ei ole oluline, millist

paberit määruskaebuse esitaja oma taotluste jaoks kasutab.

18. Eeltoodud põhjustel ringkonnakohus rahuldab osaliselt määruskaebuse esitaja 07.09.2014

esitatud määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 21.08.2014. a määruse määruskaebuse

esitaja 20.07.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1), kuid jätab

muutmata määruse riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2).

II

19. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud,

tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse.

20. Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse resolutsioonis on kaks vaidlustatavat punkti.

Resolutsiooni p 1 kohaselt tagastati määruskaebuse esitaja kaebus ning resolutsiooni p 2

kohaselt jäeti rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks.

Määruskaebuse esitaja väidab, et ei ole määrusega nõus, kuna puudus kaitsja ning ilma

kaitsjata ei ole võimalik puuduseid kõrvaldada. Ringkonnakohus mõistab määruskaebust

selliselt, et määruskaebuse esitaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse

resolutsiooni p-e 1 ja 2, kuna ta on maininud nii puuduste kõrvaldamist, mis tingis kaebuse

tagastamise, kui ka riigi õigusabi andmata jätmist halduskohtu poolt.

21. Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt tagastas halduskohus

määruskaebuse esitaja kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud

kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2. Halduskohus jättis 27.05.2014. a

määrusega kaebuse käiguta ning selgitas, et määruskaebuse esitajal tuleb märkida kaebusesse

nõue vastavalt HKMS §-le 37. Halduskohus eeldas, et määruskaebuse esitaja soovib esitada

hüvitamiskaebust HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel. Halduskohus selgitas, et sellisel juhul tuleb

kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju

põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on vangla

väidetava tegevusega põhjustatud. Määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud kaebuses esinevaid

puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks ega esitanud ka taotlust puuduste tähtaja

pikendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli 10 päeva piisavalt pikk aeg nimetatud

puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus tõlgendas kaebust õigesti ning andis puuduste

kõrvaldamiseks selged juhised. Kuna määruskaebuse esitaja tähtaegselt puudusi ei

kõrvaldanud, tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt. Määruskaebuse esitaja ei ole

20.07.2014 esitatud määruskaebuses ega 12.08.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise

avalduses esitanud ühtegi põhjendust, mis tingiks ringkonnakohtu poolt halduskohtu

seisukoha muutmist.

22. Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt jättis halduskohus

rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna halduskohtu

hinnangul on määruskaebuse esitaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Asja materjalidele

tuginevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).

23. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus 20.07.2014 esitatud määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse muutmata.

III

24. Ringkonnakohus leiab, et lisaks rahulolematusele riigi õigusabi andmata jätmisega on

07.09.2014 esitatud määruskaebusest väljaloetav määruskaebuse esitaja jätkuv soov saada

riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Seega vaatab ringkonnakohus läbi

määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

25. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Määruskaebuse esitaja on varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erinevatele

kohtutele. Seega ei ole usutav, et määruskaebuse esitaja ei suudaks ka edaspidi

kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada. Samal põhjusel

ei ole usutav, et määruskaebuse esitaja ei saa halduskohtu seisukohtadest aru, nagu ta

07.09.2014. a määruskaebuses väidab. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud

uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega

tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad

vormivead kõrvaldatakse.

26. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits