3-14-51435/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-51435

Otsuse kuupäev

30. oktoober 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)

16.04.2014 otsuse nr 17-6/230 ja 11.06.2014 vaideotsuse nr

17-4/14/9-1 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

15. oktoobri 2014 kohtuistung

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja - MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, esindaja

vandeadvokaat Alo Noormets

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 16.04.2014 otsus

nr 17-6/230 ja 11.06.2014 vaideotsus nr 17-4/14/9-1.

2. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud

summas 1127,40 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 1. detsember 2014. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tegi 16.04.201 otsuse nr 17-

6/230, milles nõudis MTÜ-lt Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit tagasi projektitaotluse nr

941112490440 alusel välja makstud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1

„Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetuse summas 7530 eurot. PRIA leidis, et toetuse abil

elluviidud tegevuse kulud olid mitteabikõlbulikud, sest toetuse abil rahastatud tehing oli tehtud

seotud isikute vahel.

2. MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit esitas PRIA otsuse peale vaide, milles palus

tunnistada otsuse kehtetuks, leides, et toetuse tagasinõudmiseks puuduvad vajaliku alused.

PRIA jättis oma 11.06.2014 vaideotsusega nr 17-4/14/9-1 MTÜ vaide rahuldamata.

3. MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit esitas 10.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16.04.2014 otsuse nr 17-6/230 ja 11.06.2014

vaideotsuse nr 17-4/14/9-1 tühistamiseks

Kaebuse põhjendused

4. Kaebaja hinnangul on PRIA vääralt järeldanud, et MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit ja

MTÜ Kaldapiäskesed on omavahel seotud isikud TuMS § 8 lg 1 p 1 tähenduses. Antud juhul on

tehing (s.o 05.11.2012.a töövõtuleping projekti „Erinevate kultuuride kalatoidud Peipsimaal „Suu

matsub, jalg tatsub“ läbiviimiseks) sõlmitud MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit kui tellija

ja MTÜ Kaldapiäskesed kui töövõtja vahel, mitte aga Urmas Pirk`i ja tema abikaasa Rutt Pirk`i

või tütre Tuuli Pirk`i vahel. Seega ei ole antud juhul tegemist TuMS § 8 lg 1 p 1 tähenduses seotud

isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasneva kuluga, sest tehingu sõlminud isikud ei ole omavahel

abikaasad, elukaaslased ega sugulased. Seetõttu puudub ka alus käsitada sellist kulu

mitteabikõlblikuna põllumajandusministri määruse „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013

rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ § 7 lg 1 p 21 tähenduses.

5. PRIA otsuses tehtud viide Maksu- ja Tolliameti (MTA) 13.06.2014 kirjas nr 9-

2/027955-1 antud seisukohale, mille kohaselt tuleb sõltumata sellest, et tehing on sõlmitud

kahe MTÜ, mitte füüsiliste isikute vahel, TuMS § 8 lg 1 p 1 tähenduses seotud isikutena

käsitleda ka MTÜ-sid, kelle juhatuse liikmed on abielus, on asjakohatu ja tuleb jätta

arvestamata. MTA kiri on vastus Põllumajandusministeeriumi esindaja poolt püstitatud

hüpoteetilisele olukorrale, mis lähtub üldistest maksustamispõhimõtetest, mitte konkreetse

juhtumi asjaoludest. MTA kirjast ei nähtu ühene ja selge järeldus, et igas olukorras ja alati

tuleb käsitada MTÜ-sid seotud isikutena, kui nende juhatuse liikmed on abikaasad.

6. Kaebaja jaoks jääb täiesti mõistmatuks, millega on antud juhul tõendatud kaebaja ja

MTÜ Kaldapiäskesed vahel ühise majandusliku huvi olemasolu. PRIA otsusest selliseid

asjaolusid, tõendeid ja selgitusi ei nähtu, samuti ei nähtu neid ka PRIA vaideotsusest.

Antud kontekstis ei oma tähendust see, et sõlmitud tehingu alusel läbiviidud koolituse üheks

lektoriks oli MTÜde juhatuse liikmete ühine tütar. Samuti puudub ka seos Rutt Pirk’il koolituse

läbiviimisega, kuna lepingu sõlmis teine juhatuse liige Ülle Veider.

Kaebaja kasutas toetuse sihipäraselt ning sellega korraldatud koolitusel osales üle 140 inimese, kes

kõik jäid koolitusega väga rahule. PRIA on oma otsuses (ja ka vaideotsuses) ilma igasuguse

sisulise põhjenduseta vaid nentinud, et kui on formaalselt tuvastatud, et MTÜ-de juhatuse liikmed

on abikaasad, siis ei oma MTÜ Kaldapiäskesed tegelik kontaktisik mingit tähtsust ja MTÜ-d tuleb

automaatselt lugeda seotud isikuteks. Seega ei ole PRIA otsuse tegemisel üldse süüvinud antud

juhtumi faktilistesse asjaoludesse, rääkimata nende analüüsimisest, vaid pelgalt formaalselt asunud

seisukohale, et kahe juhatuse liikme abikaasadeks olemine tähendab automaatselt MTÜ-del ühise

majandusliku huvi olemasolu.

Kaebaja arvates saaks PRIA käsitada kaebajat ja MTÜ-d Kaldapiäskesed seotud isikutena üksnes

juhul, kui ta tuvastab, et nende vahel sõlmitud tehingu hind oli turuväärtusest erinev. Samas on

PRIA kinnitanud, et tal ei esine kahtlust, et sellise tehingu hind oleks turuväärtusest erinev. Seega

ei ole PRIA ühise majandusliku huvi olemasolu põhistanud ka sellega, et kahe MTÜ vahel

sõlmitud tehingu hind oleks olnud moonutatud või et üks tehingupooltest oleks sellest

põhjendamatut kasu saanud.

7. Käesoleval juhul ei esine ühtegi sellist sisulist asjaolu (nt toetuse mittesihipärane kasutamine,

toetusega ostetud koolituse moonutatud, turuväärtusest erinev hind, toetuse maksmine abikaasale

vms), mis annaks aluse omistada kaebajale ja MTÜ-le Kaldapiäskesed ühist majanduslikku huvi.

Seda isegi hüpoteetilises olukorras, kus mõlemat MTÜ-d tuleks mingil põhjusel käsitleda seotud

isikutena TuMS § 8 lg 1 p 1 mõistes, sest ainuüksi asjaolu, et kahe MTÜ juhatuse liikmed on

omavahel abielus, ei tähenda automaatselt, et neil MTÜ-del oleks antud juhul olnud ühine

majanduslik huvi, mis oleks liigitanud kulu mitteabikõlblikuks.

Ainuüksi asjaolu, et Tuuli Pirk`i puhul on tegemist Urmas Pirk`i ja Rutt Pirk`i tütrega, ei tähenda

automaatselt seda, et antud asjas esineks isikute vahel ühine majanduslik huvi. Sellisel ettekäändel

toetuse täies ulatuses tagasinõudmine on ilmselgelt põhjendamatu.

8. Vastustaja otsus ei oleks õiguspärane ka siis, kui kaebajat ja MTÜ-d Kaldapiäskesed tuleks

mingil põhjusel käsitada seotud isikutena, sest PRIA oli juba enne toetuse määramist asjaoludest

teadlik või pidi mõistlikult võttes teadlik olema sellest, et kaebajaga tehingut sõlmiva MTÜ üheks

juhatuse liikmeks on Rutt Pirk ning et üheks planeeritava koolituse lektoriks saab olema Tuuli

Pirk. Sellest lähtuvalt oli PRIA sellistest asjaoludest teadlik ka 23.10.2012 toetuse määramise

otsuse tegemisel ning 18.04.2013 toetuse väljamaksmise otsuse tegemisel ja oleks määruse §-st 26

lähtuvalt pidanud toetuse vastustaja hinnangul määramata jätma. PRIA kui haldusorgani tegevus ei

tohi põhjustada taotlejale kahju, mistõttu ei ole toetuse tagasinõudmine sellises olukorras

põhjendatud ja õiguspärane.

9. 05.09.2014 kohtule esitatud seisukohtades märgib kaebaja esindaja, et nii vaidlusalusest otsusest

kui ka PRIA 01.08.2014 vastusest jääb kaebajale selgusetuks, millise konkreetse õigusnormi alusel

on PRIA kaebajat ja MTÜ-d Kaldapiäskesed seotud isikutena käsitanud – kas TuMS § 8 lg 1 või §

8 lg 1 p 1 alusel. Samuti jääb kaebajale arusaamatuks vastustaja viide MTA vastusele, mille

kohaselt viiakse maksumenetluses seotud isikute vaheliste tehingute kahtluse korral läbi

kaheastmeline kontroll, sest kaebaja käsutuses ei ole ühtegi sellist „MTA vastust“, millest selline

seisukoht nähtuks. Kaebaja peab sellist käsitust põhjendamatuks, kuivõrd TuMS § 8 lõikest 1 ja 2

sellise „kaheastmelise kontrolli“ põhimõtet ei tulene ning tegelikult peab ühise majandusliku huvi

tuvastamisel kontrollima ka tehinguhinna vastavust turuhinnale.

Vastustaja vastuväited

10. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

11. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit ja MTÜ

Kaldapiäskesed ei ole omavahel seotud isikud tulumaksu seaduse § 8 lõige 1 punkti 1 tähenduses,

kuna tehingu sõlmisid juriidilised isikud, kes ei ole omavahel abikaasad ega sugulased.

Vastustaja selgitab, et seotust ei tule vaadelda üksnes TuMS § 8 lõikes 1 toodud alapunktide osas,

vaid tuleb kontrollida üldisemalt, kas isikutel on ühine majanduslik huvi või ühel isikul on teise

üle valitsev mõju. MTA 13.06.2014 kiri nr 9-2/027955-1 on vastus Euroopa Kalandusfondi (EKF)

Sertifitseerimisasutuse töötaja poolt esitatud kõnealuse olukorra kirjeldusele. EKF

Sertifitseerimisasutuse esindaja on kirjeldanud konkreetset olukorda MTÜ Peipsi Alamvesikonna

Kalurite Liit ja MTÜ Kaldapiäskesed vahelise tehingu osas, jättes mainimata üksnes MTÜde ja

isikute nimed. Vastustaja ei nõustu kaebaja arvamusega, et PRIA Otsuses tehtud viide Maksu- ja

Tolliameti (MTA) antud seisukohale on asjakohatu ja tuleb jätta arvestamata. Vastustaja hinnangul

on MTA seisukoht maksuseaduste tõlgendamisel olulise tähtsusega.

12. Vastustaja selgitab, et faktilised asjaolud seotuse tuvastamiseks on ühine majanduslik huvi või

ühe isiku valitsev mõju teise üle. PRIA on tuvastanud ühise majandusliku huvi kahe MTÜ

juhatuse liikme vahel, kuna tegemist on abikaasadega. MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit

taotles EKF meetme 4.1 raames toetust kokandusalase projekti läbiviimiseks ning sõlmis projekti

elluviimiseks töövõtulepingu MTÜ-ga Kaldapiäskesed. Kummagi MTÜ üks juhatuse liikmetest on

omavahel abielus. Lisaks tellis MTÜ Kaldapiäskesed koolituse läbiviimise Tuuli Pirk’ilt, kes on

nimetatud MTÜde juhatuse liikmete ühine tütar. Antud olukorras viitab tehingupartnerite valik

ühisele majanduslikule huvile. Ühine majanduslik huvi ei pea alati vastustaja hinnangul

realiseeruma moonutatud tehinguhindades, vaid määruse nr 38 § 7 lõike 1 punkt 21 näeb ette juba

n-ö formaalse seotuse olemasolu korral vastava tehingu kulude mitteabikõlblikkuse. Seega ei pea

vastustaja nimetatud sätte kohaldamiseks tõendama, et seotud isikute vahelise tehingu hind on

turuhinnast erinev.

Vastustaja lisab, et MTA maksumenetluses viiakse seotud isikute vaheliste tehingute kahtluse

korral läbi kaheastmeline kontroll – esmalt tuvastatakse TuMS § 8 lõike 1 alusel, kas tegemist on

ühise majandusliku huvi või valitseva mõju tõttu seotus isikutega, ning alles maksustamise

vajaduse otsustamiseks vaadeldakse seejärel TuMS § 8 lõike 2 alusel tehingu hinda. Seega ei sõltu

ühise majandusliku huvi olemasolu konkreetse tehingu hinnast või põhjendamatult kasu saamisest.

Vastustaja rõhutab, et PRIA poolt läbiviidava toetusmenetluse puhul ei ole kontrolli teine etapp

ehk maksustamise küsimuse lahendamine vajalik, kuna määrus nr 38 nõuab analüüsi üksnes

esimese etapi osas ehk seotuse tuvastamist TuMS § 8 lõike 1 tähenduses.

13. Vastustaja jääb seisukohale, et asjaolu, et üks teenuse osutaja (MTÜ Kaldapiäskesed) ning üks

teenuse tellija (MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit) juhatuse liikmetest on omavahel abielus

ning üks lõplikest koolituse läbiviijatest on nende tütar, viitab ühisele majanduslikule huvile

teenuse osutaja valikul. Rutt Pirk kui MTÜ Kaldapiäskesed juhatuse liige on võrdselt seotud MTÜ

nimel sõlmitud lepingutega, olenemata sellest, kes juhatuse liikmetest konkreetse lepingu

allkirjastas. Seepärast ei oma vastustaja hinnangul MTÜ Kaldapiäskesed poolne kontaktisik

tähendust, kui on juba tuvastatud, et juriidilised isikud MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit ja

MTÜ Kaldapiäskesed on seotud isikud.

Asjaolu, et üks lepingulistest koolitajatest oli Tuuli Pirk, tehingupoolteks olevate MTÜde juhatuse

liikmete tütar, viitab vastustaja hinnangul ühisele majanduslikule huvile koolitaja ja

tehingupartneri valikul. Eeltoodule lisab kinnitust ka fakt, et Tuuli Pirk’ile on makstud koolituse

läbiviimise eest töötasu.

14. Kõik otsused tegi PRIA vastavalt otsuse tegemise hetkel kohaldatud määruse tõlgendusele ja

õiguslikule olukorrale. PRIA ei leidnud toetuse määramise hetkel seotud isikuid, kuid määruses nr

38 sätestatud mitteabikõlblike kulude tuvastamisel ka pärast toetuse väljamaksmist ei ole

vastustajal võimalik lugeda seotud isikute vaheliste tehingute kulusid abikõlblikeks ning jätta

selles osas toetus tagasi nõudmata. Kindlaks tehtud asjaolud ilmnesid pärast toetuse määramist ja

välja maksmist ning enne seda puudus vastustajal alus kahtlustada, et kulud on mitteabikõlblikud

ja toetuse väljamaksmine võib hiljem kaasa tuua tagasinõude.

Kohtu seisukoht

15. Vaidlustatud otsusega nõudis PRIA MTÜ-lt Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit tagasi

Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev

areng“ raames varem välja makstud toetuse summas 7530 eurot. Otsuses leiti, et asjaolu, et üks

teenuse osutaja (MTÜ Kaldapiäskesed) ning et üks teenuse tellija (MTÜ Alamvesikonna Kalurite

Liit) juhatuse liikmetest on omavahel abielus ning et tegelik koolituse läbiviija on nende tütar,

viitab ühisele majanduslikule huvile teenuse osutaja valikul. Kalandusturu korraldamise seaduse

(KTS) alusel luges PRIA sellise tehinguga seotud kulud mitteabikõlblikuks.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas toetuse taotlejat ja toetuse saajat MTÜ Peipsi Alamvesikonna

Kalurite Liit ja MTÜ Kaldapiäskesed saab lugeda seotud isikuteks, mis annaks vastustajale õiguse

otsustada, et toetus on kasutatud mittekõlblike kulude hüvitamiseks.

16. Vaidlusaluses otsuses on vastustaja õigusliku alusena märkinud põllumajandusministri

24.04.2008 määruse nr 38 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1

„Kalanduspiirkondande säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

(edaspidi: määrus nr 38) § 7 lg 1 p 21 ja KTS § 71 lg 1 p 2 ning lg 2 p 1.

KTS § 71 lg 1 sätestab, et amet nõuab toetuse saanud isikult Euroopa Kalandusfondi toetuse,

välja arvatud tehnilise abi, või kalamajandusliku riigiabi täielikku või osalist tagasimaksmist, kui

pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

Otsuses välja toodud KTS § 71 lg 2 p 1 sätestab, et lisaks lõikes 1 nimetatud alustele võib amet

nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehnilise abi, või kalamajandusliku riigiabi,

täielikku või osalist tagasimaksmist, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud.

Määruse nr 38 § 7 lg 1 p 21 sätestab, et sama määruse paragrahvi lõigetes 1-9 nimetatud

abikõlblik kulu on mitteabikõlblik osas, mille moodustab “Tulumaksuseaduse“ §-s 8 sätestatud

tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 sätestab, et isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine

majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud

isikutena järgmisi isikuid: abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased (§ 8 lg 1 p

1).

17. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes:

1) MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit taotles EKF meetme 4.1 raames toetust

kokandusalase projekti läbiviimiseks summas 7530 eurot ning sõlmis projekti elluviimiseks

töövõtulepingu MTÜ-ga Kaldapiäskesed;

2) MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit juhatuse liige Urmas Pirk ja MTÜ Kaldapiäskesed

juhatuse liige Rutt Pirk on omavahel abielus;

3) MTÜ Kaldapiäskesed poolt oli üheks koolituse lektoriks Urmas ja Rutt Pirgi tütar Tuuli Pirk.

4) toetuse taotlemise ajal oli MTÜ-l Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit 8 juhatuse liiget ning

MTÜ-l Kaldapiäskesed 5 juhatuse liiget ning et MTÜ-d Kaldapiäskesed esindas lepingu

sõlmimisel juhatuse liige Ülle Veider.

18. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus, millega nõuti kaebajalt tagasi varem määratud ja

välja makstud projektitoetus, kuulub tühistamisele, kuna esitatud asjaolude pinnalt ei saa

järeldada, et kaebaja oleks toetust kasutanud mitteabikõlbulike kulude hüvitamiseks ja seada

järgmistel põhjustel.

19. Määruse nr 38 § 7 lg 1 p 21 järgi loetakse tehtud kulutus mitteabikõlblikuks, kui kulu on

kaasnenud TuMS §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga. Kohus on

seisukohal, et TuMS § 8 lg-st 1 tuleneb kaks põhilist alust seotud isikute määratlemisel. TuMS § 8

lg 1 esimese aluse kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui

ühel isikul on teise suhtes valitsev mõju. Antud asjas vastustaja ühe isiku mõju teise suhtes

märkinud ei ole. TuMS § 8 lg 1 loetleb punktides 1-9 isikud, keda igal juhul loetakse seotud

isikuteks. Seega on TuMS lõike 1 esimese lause ehk üldpõhimõtte järgi seotud isikud kõik

isikud, kelledel on ühine majanduslik huvi, sõltumata sellest, kas nad vastavad ka punktides 1-9

loetletud isikutele. Samas TuMS § 8 lg1 punktides 1-9 on loetletud isikud, keda loetakse seotud

isikuteks sõltumata kas neil on ühine majanduslik huvi või mitte. Kui on leidnud tõendamist, et

tehingu osalised on isikud, kes on loetletud TuMS § 8 lõikes 1 punktides 1-9, siis on tegemist

seotud isikutega.

Vaidlustatud otsuses on vastustaja välja toonud, et MTÜ-de ühise majandusliku huvile viitab

asjaolu, et mõlemas MTÜ-s on üks juhatuse liige, kes on omavahel abielus ja kellede tütar oli

üheks lepingualusel läbiviidud loengu lektoriks. Seda, et MTÜ-del oleks esinenud ühist

majanduslikku huvi juhatuse liikmete sugulusest sõltumatult, otsuses tuvastatud ega välja toodud

ei ole.

20. Kuna aga TuMS § 8 lg 1 annab õiguse käsitleda seotud isikutena ka isikuid olukorras, kus neil

puudub ühine majanduslik huvi, hindab kohus kas kaebaja puhul on tegemist sellise isikuga.

Antud juhul on toetuse taotlejaks olnud MTÜ, ja teenuse osutajaks on samuti olnud MTÜ ehk

juriidilised isikud. TuMS § 8 lg 1 p 1 sõnastusest ei saa järeldada, et juhul, kui juriidilise isiku

juhatuse liikmed on suguluses, sealhulgas abikaasad, tuleb neid juriidilisi isikuid lugeda

automaatselt seotud isikuteks. Antud juhul ei ole tegemist füüsilise isiku ja füüsilisest isikust

ettevõtja vahelise tehinguga, kus oleks tegemist sisuliselt füüsiliste isikutega. Kohus leiab, et

seotud isikuteks saaks lugeda neid juhul, kui mõlema MTÜ juhatus koosneks ühest liikmest ning

need liikmed oleksid omavahel abielus. Nii sätestab TuMS § 8 lg 1 p 7 üheselt, et igal juhul

käsitletakse seotud isikutena juriidilisi isikuid, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik

liikmed on ühed ja samad isikud. Seega välistab TuMS § 8 lg 1 p 7 juriidiliste isikute seotuse

TuMS § 8 mõistes ka juba olukorras, kus vähemalt üks kummagi juhatuse liikmetest ei kuulu teise

juriidilise isiku juhatusse. Antud juhul oli mõlema lepingupoole juhatuse liikmeid rohkem kui 1,

kaebajal 8 ja teisel MTÜ-l 6 juhatuse liiget, ning ükski isik ei olnud juhatuse liikmeks mõlemas

ühingus. Ka näiteks TuMS § 8 lg 1 p 3 annab õiguse lugeda seotud isikuteks juriidilise isiku ja

füüsilise isiku juhul, kui sellele füüsilisele isikule kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku

aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest, mitte aga lihtsalt

asjaolust, et füüsiline isik omab juriidilise isiku aktsiaid.

Kohus on eelneva alusel seisukohal, et TuMS § 8 lg 1 rakendub olukorras, kus tehing on tehtud

abikaasade vahel otse, mitte juriidiliste isikute puhul, kus nende kummagi juhatuste liikmetest üks

liige on omavahel abielus. Ainult juhatuste liikmete abielus oleku alusel ei saa juriidilisi isikuid

lugeda seotud isikuteks.

21. Vaidlustatud otsuses ei ole selgelt välja toodud, et kaebaja seotust MTÜ-ga Kaldapiäskesed

oleks hinnatud nende ühisest majanduslikust huvist sõltumatult juhatuste liikmete sugulusest, so

TuMS § 8 lg 1 alusel. Selles osas on vastustaja seisukohad olnud muutuvad ja vastuolulised, nii

nagu ka kaebaja on märkinud. Otsuses on küll märgitud, et lisaks juhatuste liikmete abielule oli

lektoriks mõlema juhatuse liikme tütar, ning et see viitab ühisele majanduslikule huvile teenuse

osutaja valikul. Samas jääb selgusetuks, kas teenuse osutaja all on mõeldud MTÜ

Kaldapiäskesed või üheks lektoriks olnud tütart. Milles aga ühine majanduslik huvi seisnes, seda

otsuses väljatoodud ja analüüsitud ei ole. Otsuses on märgitud, et koolituse hind ei olnud

moonutatud, puudus ka ühe isiku valitsev mõju teise suhtes.

22. Otsusest ja ka esitatud materjalidest saab järeldada, et PRIA otsustus, et tehingu poolte puhul

on tegemist seotud isikutega, põhineb tulumaksuseaduse 01.01.2011 jõustunud redaktsiooni

seletuskirjale ning Maksu- ja Tolliameti 23.12.2010 selgitusele (tlk.43). Märgitud selgituses ei

ole MTA välja toonud konkreetseid näiteid, millistel alustel tuleks lugeda isikuid seotud isikuteks,

millistel mitte. Selgituses on märgitud, et alates 01.01.2011 muudetakse seotud isikute mõiste

üldisemaks, loetelu ei ole lõplik ning et seotud isikute mõiste muudatuse eesmärk on keskenduda

faktilise seotuse tuvastamisele lähtudes konkreetsetest asjaoludest omavahelise tehingu

maksustamisel ning vältida vormilist lähenemist. Kohtule on mõlema menetlusosalise poolt

esitatud mitmeid MTA vastuseid seotud isikute mõiste selgituseks. Nii on MTA 13.06.2013

Põllumajandusministeeriumile saadetud vastuses leidnud, et juhul kui juhatuse liikmed on

abielus, on ka MTÜ-d tulumaksuseaduse mõistes seotud isikud, kuid seotud isikute vahelisi

tehinguid maksustatakse ainult siis, kui tehingu hind on turuväärtusest erinev (tlk.13). Sellele

kirjale on vastustaja ka otsuses viidanud.

MTA 04.07.2014 vastuses kaebajale (tlk.56) on aga selgitatud, et MTÜ-d oleksid kindlasti seotud

isikuteks, kui nende juhatuste või juhatust asendava organi kõik liikmed oleksid ühed ja samad

isikud (TuMS § 8 lg 1 p 7). Samuti on märgitud, et Siirdehinna määramise juhendi järgi loetakse et

ühine majanduslik huvi on isikutel, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel toote või teenuse

arendamisel, valmistamisel ja turustamisel, sõlmivad omavahel kulude jagamise kokkuleppeid,

omavad pikaajalistel lepingutel põhinevaid majandussuhteid, sõlmivad kokkuleppeid eesmärgiga

vältida maksukohutuse täitmist.

Kuna otsuses ei ole vastustaja välja toonud, milles tehinguosaliste ühine majanduslik huvi seisnes,

saab järeldada, et vastustaja on otsuse tegemisel seotud isikute määratlemisel lähtunud ainult

asjaolust, et kummagi MTÜ üks juhatuste liikmetest olid omavahel abielus, mitte eraldiseisvalt

TuMS § 8 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt loetakse isikud omavahel seotuks, kui neil on

ühine majanduslik huvi. Kohus nõustub kaebajaga, et alles kohtumenetluses on asunud vastustaja

seisukohale, et MTÜ-d on loetud seotud isikuteks ka ainult seetõttu, et neil on ühine majanduslik

huvi. Otsuses on aga ühine majanduslik huvi tuletatud juhatuste liikmete omavahelise suguluse

alusel. TuMS § 8 järgi ei pea lõigetes 1 kuni 9 asjaolude olemasolul enam ühist majanduslikku

huvi tuvastama. Kui tehingu osalised on omavahel abielus, siis loetakse neid seotud isikuteks,

sõltumata kas ja milline nende majanduslik huvi seejuures oli.

23. Lisaks on kohus seisukohal, et ka juhul, kui oleks leidnud kinnitust, et kaebaja ja MTÜ

Kaldapiäskesed on seotud isikud TuMS § 8 lg 1 või § 8 lg 1 p 1 mõistes, puuduvad otsuses

põhjendused, mis tingis kaebajalt kogu väljamakstud toetuse tagasinõudmise. KTS § 71 lg 1

kohaselt nõuab PRIA toetuse saanud isikult toetust tagasi kas täielikult või osaliselt. Ühtki

kaalutlust toetuse täieliku tagasinõudmise põhjenduseks toodud ei ole. Otsuses on õigusliku

alusena märgitud ka KTS § 71 lg 2 p 1, mis annab õiguse nõuda toetus tagasi, kui ilmneb asjaolu,

mille puhul ei oleks taotlust rahuldatud. Seega otsuses viidatud KTS § 71 lg 2 p 1 ei kohusta

välja makstud toetust tagasi nõuda, vaid annab selleks õiguse. Otsuse põhjendavas osas toetuse

tagasinõudmist selle sätte alusel aga käsitletud ei ole.

24. Kaebuse kohaselt ei oleks PRIA otsus õiguspärane ka siis, kui kaebajat ja MTÜ-d

Kaldapiäskesed tuleb käsitleda seotud isikutena, kuna PRIA oli kõikidest asjaoludest teadlik juba

toetust määrates. Kohus on seisukohal, et antud asjaolu ei ole otsuse tühistamise aluseks. Kui ka

peale toetuse määramist või välja maksmist selgub, et toetust on kasutatud mittekõlblike kulude

hüvitamiseks, on õigus toetus tagasi nõuda, seda ka KTS § 71 lg 1 p 2 alusel. Kas ja millises osas

määratud ja välja makstud toetus tagasi nõutakse, sõltub konkreetsetest asjaoludest.

25. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab kaebuse ja tühistab PRIA 16.aprilli 2014 otsuse nr 17-

6/230. Vaidlustatud otsusese motiveering on puudulik ja samas vastuoluline, puudub samuti

põhjendus , millise KTS § 71 sätte alusel toetus tagasi nõuti ning mis tingis toetuse täieliku tagasi

nõudmise. Kuna kohus tühistab põhihaldusakti, kuulub tühistamisele ka PRIA 11.06.2014

vaideotsus nr 17-4/14/9-1, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

Menetluskulud

26. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja menetluskuluna kandnud riigilõivu kaebuse

esitamisel 15 eurot ning õigusabikulu 957,90 eurot. Täiendav menetluskulu seoses kaebaja

esindamisel istungil osalemisega on 154,50 eurot. Menetluskulud kokku on 1127,40 eurot.

Vastustaja ei ole menetluskulu nimekirja ega kuludokumente kohtule esitanud. Vastustaja esindaja

märgib 15.10.2014 toimunud kohtuistungil, et kohtukulud on liiga suured arvestades kohtuasja

keerukust ning taotleb kohtult nende määramist oma äranägemisel.

Kohus on seisukohal, et kaebaja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad vastustajalt täies

ulatuses väljamõistmisele. Kohus ei pea kohtuasjale (koos kohtuistungi ajaga) kulunud 9,4

tunnilist aega ülepaisutatuks. Kulud on kaebaja poolt kantud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

Kohtunik