1-12-8634/137 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (6) Kriminaalasi nr 1-12-8634

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2014.a (kohtuistung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 16.10.2014.a) Kriminaalasja number 1-12-8634 Täitmiskohtunik Liivi Loide

Kohtuistungi sek

retär Viivi Kalme Prokurör Liane Peets Taotlus

Süüdimõistetu H.

suhtes A

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu H.A

isikukood ; asukoht: viibib karistuse XXX

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub RESOLUTSIOON

Kohaldada H.A

suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli.

KarS § 871

lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

KarS § 871

H.A lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada järgima karistusjärgse

käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) otsima viivitamatult

endale elukoha 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates ja teavitama oma elukoha andmed vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha

2 (6) vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määrata karistusjärgse , 8 H.A-le käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:

1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

2)

asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest alates;

3)

läbida sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel.

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu H.A

Vangla kriminaalhooldusosakonna . le

Sisse n H.A-lt riigituludesse kaitsetasu õuda 157 (ükssada viiskümmend

seitse) eurot 44 senti vandeadvokaat Rainer Objarteli

poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksuja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004 SEB pangas; arvele nr

EE502200221014193355 Swedbankis; arvele nr EE873300333499990003 Danske Bankis

või arvele nr kõigil juhtudel EE401700017002872300 Nordea Pangas, viitenumber

99914700028227. da: kriminaalasi nr 1-12-8634 menetluskulu.

Selgituseks märki

Saata kohtumäärus teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

H.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.10.2012.a kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-12-

1 kuu vangistust. 8634 KarS § 257 järgi ja mõistetud karistuseks

Vastavalt KarS § 65 lg 1 mõisteti H.A le liitkaristus, lugedes mõistetud ka - ristus

kaetuks Harju Maakohtu 08.02.2011.a otsusega mõistetud karistusega 4 aastat 1 kuu ja 3 päeva - vangistusega ja loeti liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise

alguseks loeti 31.10.2010.a. 10.11.2012.a. Kinnipeetava karistusaeg algas Kohtuotsus jõustus

31.10.2010 03.12.2014.a. .a ja lõpeb

Kohtule e Tartu Vangla toetab H. -le A sitatud materjalidest nähtub, et käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Kohus pidas kohtuistungi 16.10.2014.a. H. avaldas, et ei soovi, et tema suhtes A

kohaldataks karistusjärgset käitumiskontrolli. ei ole enda sõnul Eestis H.A

elukohta ega toetavaid lähedasi ning ainukeseks võimaluseks peab ta Venemaale teise õe juurde

3 (6) elama asumist. Karistusjärgsesse käitumiskontrolli suhtub H. vastumeelselt ning A kinnitab, et ei kavatse neid nõudeid täitma hakata.

Prokurör karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Prokurör leidis, toetas et esinevad

seadusest tulenevad eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks. Korduv karistatus, pikem

vangistus ja käitumine vangistuse jooksul näitavad, et isik ei suuda õiguspäraselt käituda ka range järelevalve all. Sõnades on H. avaldanud soovi muutuda, kuid tegelikult ei A

ole seda teinud. Prokurör leiab, et H. -le tuleb panna kohustused, mis hoiaksid A teda eemal kuritegevusest. Eelkõige kohustus leida endale töökoht, samuti kindel elukoht, mitte

tarvitada alkoholi ja narkootikume, kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda

sotsiaalprogrammides, mis tal vanglas läbimata jäid. Sellised kohustused tuleks H. -le A

panna, prokuröri arvates, aastaks.

Kaitsja on seisukohal, et Tartu Vangla taotlus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on

põhjendamata. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt peab isik elama käitumiskontrolli ajal kindlas elukohas ja täitma nõudeid, see eeldab aga elukoha olemasolu, mida H.

A

ei ole. Kaitsja leiab, et Ringkonnakohtu lahend, milles on isikut kohustatud endale elukohta otsima, ei ole õigusallikas, selleks on Riigikohtu lahendid, Riigikohus oma seisukohta avaldanud

ei ole. Kaitsja märgib, et elukoha olemasolu nõue on absoluutne eeldus käitumiskontrolli kohaldamiseks, ennetähtaegse vabastamise puhul on see esmane eeldus. Kaitsja leiab, et KarS §

75 lg 1 p 1 mõte ei ole selles, et kohustada isikut elukohta otsima. H. ise soovib A

minna Venemaale, Eestis on tal vaid üks õde ja keegi teda ei toeta. Õega suhtles H.A

kuus kuud tagasi ja ei ole garantiid, et õde ta enda juurde võtaks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine eeldab isiku valmisolekut ja tahet kontrollnõudeid täita, kuid

H. avaldab vastumeelsust nende osas. Kaitsja leiab, et H. suhtes A A

ei ole käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud, kuna tal ei ole Eestis alalist elukohta,

seadusest ei tulene kohustust endale elukoht otsida, seega puudub ka KarS § 75 lg 1 p 1

sätestatud esmane eeldus käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kui arvestada H.

A

soovi asuda elama Venemaale, võib käitumiskontrolli kohaldamine tema taasühiskonnastamist pärssida. Kuivõrd puuduvad eeldused tulenevalt KarS § 75 lg 1 p 1 ja § 871, palub kaitsja jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära H. ja A

prokuröri, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine H. suhtes

on A põhjendatud.

KarS § 871

lg 1 p 1, k

2 sätestab, et ohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse

ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku

kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies -

ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega,

ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Käesolevat karistust kannab H. Viru Maakohtu 25.10.2012.a otsuse alusel A

kriminaalasjas nr 1-12-8634 257

, millega tunnistati ta süüdi KarS § alusel ja karistuseks mõisteti

1 kuu vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 mõisteti H.A le liitkaristus, lugedes -

4 (6)

mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 08.02.2011.a otsusega mõistetud karistusega- 4 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistusega ja loeti liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust.

Harju Maakohtu 08.02.2011.a otsusega kriminaalasjas 1-10-16265 tunnistati H.

A

süüdi KarS § järgi ja karistuseks mõisteti vangistust. KarS § 65 lg 200 lg 2 p 4, 8

3 aastat

2 alusel

suurendati mõistetud karistust eelmise, 05.10.2007.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 1 kuu ja 3 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks

4 aasta 1 kuu ja 3 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 31.10 2010.a.

Seega on H. -le kokku liitkaristustena rohkem kui 2-aastane A kogumis mõistetud

vangistus

, , muuhulgas on H.A le mõistetud liitkaristuse koosseisutunnus vägivald - süüdimõistetu on vangistuses viibinud alates 31.10.2010.a ning peaks vabanema 03.12.2014.a.

Sell H.

A ega on täidetud formaalsed eeldused suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - arvestades kuriteo toimepanemise

asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. H. on varasemalt A karistatud nii väärteokui kriminaalkorras. Vangistuses viibib

teist korda. Varem karistatud varguste, väljapressimise, kelmuse ja röövi eest. Käesolevalt on

süüdi mõistetud omavoli eest. Korduvalt on H. sooritanud kuritegusid A

materiaalse kasu saamiseks. H. -le varasemalt kohaldatud katseajad ei ole A

õnnestunud. Viru Maakohtu 30.08.2006.a otsusega 1 10329 mõistetud tingimuslik karistus -06-

pöörati täitmisele, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 05.10.2007.a otsusega 1-07-8789 mõistetud liitkaristuse kandmiselt vabastati ta Viru Maakohtu 29.10.2009.a

määrusega tingimisi enne tähtaega, kuid pani toime katseajal taas uue kuriteo (Harju Maakohtu

08.02.2011.a otsus 1-10-16265). Praegune enne liitkaristus on H.A le mõistetud - eelmist kohtuotsust, st 2009-2010.aastal, grupis toime pandud kuritegude eest.

Hinnates H.A varasemat elukäiku, leiab kohus, et H.A on välja

kujunenud kuritegelik käitumisviis. H.A valikuid ja käitumist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, milleks on olnud ka reaalne vangistus. Kohtul on alust arvata, et vabanemise korral võib H.A hakata taas toime panema kuritegusid.

Karistuse kandmise jooksul ei ole H.

kinnipidamiskoha korrale A käitumine olnud

vastav. Distsiplinaarkorras on H. viimati karistatud 29.08.2014.a noomitusega, A

kuna hoidis kambris ta

blette, mida andis üle oma elukaaslasele pikaajalisel kokkusaamisel.

Distsiplinaarrikkumiste tulemusena paigutati H. Tallinna Vangla 27.06.2014.a A

käskkirjaga nr 907 Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglast karistuse edasikandmiseks kinnisesse osakonda Tartu Vanglasse. Vangistuse jooksul on H. A käinud 7 klassis, kuid katkestas julgeolekukaalutlustel.

H. alustas programmiga Usk ja teadmine, k lja A uid ei lõpetanud, sest pärast ne

puudumist ei olnud programmis jätkamin käesolevaks ajaks e otstarbekas. Seega ei ole

maandatud H. -st tulenevad riskid ning tema puhul on vajalik kohaldada A

karistusjärgset käitumiskontrolli, millega hoida ära H.A poolt uute kuritegude toimepanemise risk.

5 (6)

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et vabanemise korral puudub H.A elukoht. Enne vangistust elas H.A praeguse abikaasa juures Jõhvis, kuid käsil on

lahutus. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt

H. -le elukoh A oli nõus a

garanteerima xxxxxxxxxxxxxxxxx. tema õde Süüdimõistetu ise väidab, et käesolevalt ei ole õde

nõus teda enda juurde võtma ja ta ka ei taha sinna elama asuda. Väidetavalt muud elukohta

H. ei ole. A

Kohus ei ole veendunud, et tegelikkuses ei ole H. vabaduses elukohta, selline A väide tugineb vaid süüdimõistetu enda ütlustele. Kriminaalhooldaja poolt koostatud materjalidest

nähtuvalt on sellise nõusoleku andnud. Lisaks leiab kohus, et isegi, kui õde xxxxxxxxxxxxxxxxx

on loobunud nõusolekust enda a jagamiseks süüdimõistetuga, ei takista see karistusjärgset elukoh

käitumiskontrolli kohaldamast. Kuivõrd H. on vabanemisfondi kogunenud A raha, on kohtu hinnangul tal võimalik esialgu endale elamispind üürida.

Väidetavalt soovib H.A es suunduda Venemaale õe juurde ja asuda tööle. vabaned

Kohtul ei ole olnud võimalik kontrollida H.A võimaliku elukoha olemasolu

Venemaal, mistõttu ei pea kohus usutavaks H. sinna minemist. Kohus on A

seisukohal, et H. Venemaale A puuduvad oskused õiguskuulekalt toime tulla ja

asumine seda ei muuda, kasutada tuleks täiendavaid meetmeid. Ka Venemaal ei ole eluja

töökoht garanteeritud. Kohus märgib ka seda, et Eestis välja antud halli välismaalase passi

omaniku H. avaldas, et kuna tal on Eesti A l on Venemaal õigus viibida 90 päeva.

laps ning ka tasumata nõudeid, hakkab ta kindlasti ka Eesti käima. Enda sõnul ei ole H.A

vabanedes ka töökohta, puudub lähedaste toetus. H.A igasugune

kaks venda ja õde on samuti kriminaalkorras karistatud. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et H. A suhtes on põhjendatud

kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus nõustub kaitsjaga, et karistusjärgse

käitumiskontrolli puhul on tegemist olulise isiku liikumise piiramisega, mida tuleks kohaldada

ainult erandlikel asjaoludel. Kohus, arvestades aga H.

A varasemat elukäiku ja

kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja H.A

H.

A isikut, on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole

käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on H.A

iseseisvalt muutma ja sea võimeline oma senist eluviisi dma endale õiguskuulekad

eesmärgid. Selleks, et maksimaalselt maandada lähtuvaid kuriteoriske,

H. -st

A

teostada tema üle järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada KarS § 87 H. suhtes A 1

lg 3 alusel

karistusjärgset käitum võiks iskontrolli 1 aasta. Nimetatud aeg kohtu hinnangul olla piisav, et

toetada H. levalvet. A resotsialiseerumist ja teostada tema üle järe

Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb täita KarS § 75 lg s 1 sätestatud H.

- A kontrollnõudeid. Vabanemisjärgse elukoha puudumine ei välista karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamist. Sellisele seisukohale on jõu ingkonnakohtus 31.01.2014.a määruses dnud Tartu R

kriminaalasjas nr 1-10-14829. Kui täidetud on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise

eeldused, on kohtul võimalus määrata H.A täiendav kohustus leida endal kohtu

määratud tähtaja jooksul elu või asukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele -

vastavas piirkonnas. H.

A tuleb teda kohustada otsima endale elukoht 2 nädala jooksul vabanemisest alates.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel peab kohus põhjendatuks määrata , 8

H. -le A

lisakohustusi. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada Ruslan

6 (6)

H. ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. A karistusjärgse käitumiskontrolli

Lisaks tuleb H. sas arvele mitte A kohustada asuma tööle või võtma end Töötukas hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul

paremat resotsialiseerimist ja maandab uute kuritegude toimepanemise riske. Siinjuures on

oluline, et varasemalt on H. korduvalt pa A nnud toime varavastaseid süütegusid.

Seega kindla sissetuleku ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik. Kuna

vangistuse jooksul on läbimata sotsiaalprogrammid, tuleb kriminaalhooldaja äranägemisel ka sotsiaalprogramme läbida. KarS § 871

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s

2 sätestatule. KarS § 331

4

sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud

kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Menetluskulud

H.A karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis

kaitsjana 16.10.2014.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rainer Objartel.

Kaitsja esitas 16.10.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos

käibemaksuga summas Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 157,44 eurot.

kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 157,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS

§ le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale - kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1

on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluses.

menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb H.A lt riigituludesse sisse nõuda - kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik