3-14-52230/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52230

Haldusasi A.K. kaebus tühistada Emmaste Vallavalitsuse 28.08.2014 korraldus nr 163 „Emmaste Vallavalitsuse 23.10.2013 korralduse nr 317 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek“ kehtetuks tunnistamine Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus A.K.ile.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitaja esindajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Emmaste Vallavalitsuse 28.08.2014 korraldusega nr 163 otsustas Emmaste Vallavalitsus tunnistada kehtetuks „Emmaste Vallavalitsuse 23.10.2013 korralduse nr „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek.“ (tl 5-6)

2. 26.09.2014 saabus Tallinna Halduskohtule A.K. kaebus tühistada Emmaste Vallavalitsuse 28.08.2014 korraldus nr 163 „Emmaste Vallavalitsuse 23.10.2013 korralduse nr 317 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek“ kehtetuks tunnistamine.

Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kaebaja soovib asja lahendamist kohtuistungil.

Kaebaja palub vastustajalt välja nõuda 28.03.2014 toimunud piiride looduses kindlaksmääramise protokoll ning „xxx” kinnistu detailplaneeringu avaliku arutelu protokoll 23.12.2013.

2.1. Kaebaja põhjendab kokkuvõtlikult oma kaebust järgmiselt:

2.1.1. Kaebaja on seisukohal, et Emmaste Vallavalitsus on vaidlustatava korralduse andmisel:

1) Rikkunud oluliselt HMS § 56 lg-d 1,2,3 sätestatud haldusakti motiveerimise nõuet.

Vaidlustatava haldusakti põhjendustest nähtuvad küll haldusorgani ajendid, miks haldusorgan peab vajalikuks ja põhjendatuks planeeringu vastuvõtmise kohta välja antud korraldus kehtetuks tunnistada – et pärast planeeringu vastuvõtmist ja väljapanekut on ilmnenud piirivaidlus planeeritava „xxx” ja naaberkinnistu „xxx” vahel, mille lahendamiseks ei ole haldusorgani määratud täiendavaks tähtajaks 29.07.2014 (tl 10 ja selle pöördel) esitatud maaomanike poolt avaldust, kuid ei nähtu haldusakti andmise õiguslikku alust ja põhjendust.

Haldusorgan ei analüüsi vaidlustatava haldusaktis, kas kaalutusõiguse alusel kehtetuks tunnistatav haldusakt oli andmise ajal õiguspärane või õigusvastane. Samuti ei nähtu haldusaktist haldusorgani seisukohta, kas tegu on kehtetuks tunnistamisega isiku kasuks või isiku kahjuks.

Asjaolu – et xxx kinnistu katastriüksus ja xxx kinnistu katastriüksus osaliselt kattuvad, esines juba 23.10.2013, seega pole tegu asjaolude hilisema muutumisega HMS § 66 lg 2 p 2 tähenduses ja see on selleks ette nähtud menetlustes kõrvaldatav, mis arvestab rohkem isikute usaldusega, kui planeeringu vastuvõtmise kohta antud haldusakti kehtetuks tunnistamine.

2) Tunnistanud andmise ajal õiguspärase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks ilma HMS § 66 lg

3 ja § 66 lg 2 p-d 1,3,4 ettenähtud alusteta.

3) Andnud kaalutlusvigadega haldusakti, mille andmiseks puudus alus ning ka vajadus ja mis oli seetõttu ebaproportsionaalne akti eesmärki silmas pidades.

Kaebaja märgib, et nagu nähtub Emmaste maanõunik P. P.koostatud ja maamõõtja L.J. digitaalselt täiendatud plaanist (tl 9) xxx ja xxx katastriüksused tõepoolest kattuvad, mida ei tohiks olla, kuid see ei ole automaatne alus planeeringu vastuvõtmise kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja esindaja märgib, et lisaks 4 olevat plaani tuleb sellest aru saamiseks vaadata värvilisena. Planeeringu vastuvõtmine 23.10.2013 ei kahjustanud piirinaabri – kinnistu „xxx” omaniku õigusi, sest planeeringu vastuvõtmine ei muuda kinnistu piire ega anna isikule õigust püstitada ehitist võõrale maale. Emmaste Vallavalitsusel puudus igasugune vajadus planeeringu vastuvõtmise kehtetuks tunnistamise järele selle tõttu, et piirinaabrid ei lahendanud oma vaidlust KOV määratud tähtajaks, vaid Emmaste Vallavalitsus saanuks ja võinuks sel alusel keelduda planeeringu kehtestamisest kuni piirivaidluse lahendamiseni, milline olnuks adekvaatne ja mõistlik käitumine. Kaebaja leiab, et 28.08.2014 õigusvastane ja eesmärgipäratu haldusakt anti pahatahtlikult, tema kiusamiseks, seoses sellega, et kaebaja sisuliselt nõuab piirivaidluse lahendamist Emmaste vallavalitsuse kulul.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud või kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada.

4. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse paludes tühistada Emmaste Vallavalitsuse 28.08.2014 korraldus nr 163, millega otsustati: tunnistada kehtetuks „Emmaste Vallavalitsuse 23.10.2013 korraldus nr 317 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek.“

5. HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

HKMS § 45 sätestab täiendavad kaebeõiguse piirangud. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kohus on seisukohal, et vaidlustatud korralduse nr 163 näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamine halduskohtus ei ole lubatav. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

5.1. Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et on seisukohal, et tegemist ei ole analoogse olukorraga detailplaneeringu algatamisest keeldumisega, millisel juhul on Riigikohus leidnud, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine on haldusakt (vt Riigikohtu 03.05.2005 määruse haldusasjas nr 3-3-1-41-06 p-e 20 ja 21) ning see haldusakt on vaidlustatav halduskohtus tühistamiskaebuse esitamisega. Käesoleval juhul ei ole tegemist ka detailplaneeringu menetlusest jätkamisest keeldumisega (vt ka Riigikohtu 24.10.2007 lahend nr 3-3-1-51-07).

Kohus leiab, et antud juhul on tegemist menetlustoiminguga, sest kehtetuks tunnistati detailplaneeringu vastuvõtmine ja selle avalikule väljapanekule panemine, mitte selle algatamine. Järelikult jätkub detailplaneeringu menetlus vastuvõtmisele ja avalikule väljapanemisele eelnenud staadiumis. Korralduses nr 163 on selgitatud, et Emmaste Vallavalitsus ei pea hetkel otstarbekaks tunnistada kehtetuks Emmaste Vallavalitsuse 05.02.2013 korraldust nr 38 „Detailplaneeringu algatamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine.“ Kui pooled jõuavad mõistliku aja jooksul kokkuleppele, on võimalik planeeringuprotsessiga edasi minna.

Seega ei ole tegemist lõpliku haldusaktiga, vaid menetlustoiminguga.

5.2. Riigikohus on selgitanud, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on samas erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt nt Riigikohtu 10.11.2009 lahend nr 3-3-1-84-08 ja 28.02.2007 lahend nr 3-3-1-86-06, p-d 20 ja 21).

Riigikohtu 18.06.2010 lahendis nr 3-3-1-101-09 on selgitatud, et detailplaneeringu menetluse käigus on menetlustoimingute peale kaebamine võimalik kahe eelduse üheaegsel olemasolul: isikul on põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning teiseks peab olema tegemist menetlustoiminguga, mille kõrvaldamata õigusvastasus võib kaasa tuua asjas tehtava otsustuse õigusvastasuse.

Kohus märgib kaebust hindama asudes esmalt, et kaebaja ei ole välja toonud, et vaidlusaluse menetlustoiminguga oleks rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest, kuivõrd kaebaja eesmärk on lõppastmes teda soodustava planeeringu kehtestamine. Vaidlust ei ole selles, et planeeringu menetlus jätkub antud juhul planeeringu vastuvõtmisele ja avalikule väljapanemisele eelnenud staadiumis.

Ka ei nähtu esitatud kaebusest, et tegemist oleks olukorraga, kus menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks või õiguspärase haldusakti vastuvõtmise välistatuks.

Seega viidatud aluseid kaebuse menetlemiseks ei esine.

5.3. Planeerimisseaduse (PlanS) § 18 kohaselt kinnitab planeeringu vastuvõtmisega kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. Seega otsusega planeeringu vastuvõtmise kohta annab planeeringu menetleja (detailplaneeringu puhul kohalik omavalitsus) hinnangu eelnenud planeerimismenetluse käigule ja tulemustele ning fikseerib planeeringu eesmärgid ja lähteseisukohad sellistena, nagu nad on kindlaks määratud planeeringu projektis. Samuti tuvastatakse vastuvõtmise otsusega sellised planeeringu kehtestamise eeldused, nagu PlanS § 17 nimetatud vajalike kooskõlastuste olemasolu.

Kuivõrd antud juhul selgus peale planeeringu vastuvõtmist, et planeeritava alal üks konkreetne piir ei ole selge ning naabrite vahel on piirivaidlus, siis leiab kohus, et sellisel juhul oli kohalikul omavalitsusel õigus planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku otsus tühistada ning jätkata menetlust sealt, kus see enne planeeringu vastuvõtmist pooleli jäi selliselt, et annab kaebajale võimaluse kõrvaldada planeeringus esinevad puudused. Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning detailplaneeringu üheks ülesandeks on muuhulgas planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine. Järelikult on väga oluline, et planeeritava ala piirid oleks üheselt selged. Kuivõrd naaberkinnisasjade piire võib detailplaneeringuga muuta, kui see ei too endaga kaasa nende kinnisasjade senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkinnisasjade omanike kokkuleppel ja antud juhul vastavat kokkulepet ei ole, siis oleks võinud valla toimingu tegemata jätmine kaasa tuua lõppastmes õigusvastase otsuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada ka kaebaja eesmärki, milleks on õiguspärase detailplaneeringu kehtestamine.

Küll aga peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et juhul kui vastustaja hakkab õigusvastaselt venitama detailplaneeringu edasise menetlusega ning ei tee vajalikke toiminguid, siis on kaebuse esitajal õigus esmalt pöörduda vastava kohustamistaotlusega vastustaja poole menetluse jätkamiseks ning seejärel vajadusel ka kohtu poole.

Mis puudutab kaebaja väiteid selles, et piirivaidluse sisuks ei ole naabrite erimeelsus, vaid katastriplaanide ja piirikirjelduste sisuline ebaõigsus, mille tõttu kaks katastriüksust osaliselt ruumiliselt kattuvad ja selle vea ehk puuduse eest vastutab Emmaste vald kui katastriüksuste moodustamise aluseks olevad tehnilised dokumendid koostanud omavalitsusasutus, siis märgib kaebaja õigesti, et tal on võimalus nõuda xxx ja xxx katastriüksuste katastrimõõdistamist või piiride kindlaksmääramist kohustamiskaebusena. Samas ei saa kaebaja seda nõuet esitada käesolevas asjas ning kui kaebaja soovib vastava nõude esitada, siis tuleb selleks vormistada eraldi kaebus (eeldades, et kohustamiskaebuse eeldused eelneva taotluse näol vallavalitsusele on täidetud). Esitatud kaebus Emmaste Vallavalitsuse korraldusele nr 163 vastavat kaebaja eesmärki, et vald teeks omal kulul xxx ja xxx katastriüksuste katastrimõõdistamised saavutada ei võimalda.

6. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab A.K. esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel.

7. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuivõrd kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu.

8. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik