Legislator Case Law & Legislation
4-14-5892/18 AI generated

4-14-5892/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 4-14-5892/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2014.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-14-5892 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Väärteoasi N.S kaebus PPA refektuuri 27.06.2014 otsusele Lõuna p väärteoasjas nr 2602,14,002233 Väärteoasja arutamise aeg 10.10.2014 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

Legislator headnote

AI generated

4-14-5892/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: s.o 172, 0 ja karistuseks määrati Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 43 trahviühikut eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoobril

2014.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-14-5892 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Väärteoasi N.S kaebus PPA refektuuri 27.06.2014 otsusele Lõuna p väärteoasjas nr 2602,14,002233 Väärteoasja arutamise aeg 10.10.2014 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

PPA

Lõuna prefektuuri esindaja Kert Kotkas Menetlusalune isik isikukood XXX, N.S, elukoht: xxx

Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus

O T S U ST A S :

Jätta rahuldamata N.S kaebus ning jätta muutmata Lõuna otsus väär Politseija Piirivalveameti prefektuuri 27.06.2014 teoasjas nr 2602,14,002233, millega temale Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 43 trahviühikut s.o 172 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel määrati lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1-ks kuuks.

Rahatrahv tasud e a 30 päevas tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas, märkides viitenumbri 10220145138746 selgituseks N.S 4-14-5892 rahatrahv.

Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul ala N.S tes kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav

31.10.2014.

Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused:

18.07.2014 esitas N.S kaitsja advokaat Allan Valk( kaebuse digitaalselt allkirjastaja) kohtule kaebuse, mille palub esitatud kaebuses tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas, millega N.S-ile kergem karistus s.o. rahatrahv jättes lisakaristusena kohaldamata juhtimisõiguse peatamise.

Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. -

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

– karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

40 kilomeetrit tunnis

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-4-07 p 9.1). KrMS § 60 lg st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on - kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05).

Kohus uuris

väärteotoimikusse kogutud tõendeid:

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja otsuses (tlk.22) 27.06.2014 on N.S´ pool xxx 4

t toimepandud väärteo kirjeldus: km/h, seega lubatud kiirust mitte

juht ületas vähem kui 23 km/h. Mõõdetud kiirusemõõtjaga STALKER II MDR AS004337 N.S rikkus lg 1 p1

Liiklusseaduse § 15 sätteid

s.o 172, 0 ja karistuseks määrati Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 43 trahviühikut eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

arvestas kergendavaid asjaolusid s.o kahetsust. Kohtuväline menetleja oma otsuse tegemisel Raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Menetlusalune isik esitas vastulause, milles tunnista s süüd ja kahetses juhtunut.

Kohus uuris väärteoprotokolli nr. AB 1 400475 05.06.2014

(tlk 17 t ), millest nähtub, e

nimetatud kuupäeval kell ületas kiirust mitte vähem kui 23 km xxx /h. Juht rikkus Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 sätteid s.o

(1) Suurim lubatud sõidukiirus on:

. s.o

1)

asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis; Väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.

§ 227. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

(1) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

(2) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS§ 227 lg 5 sätestab,

Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada

1)

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni; … VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud, - selgitatud, mille kohta protokollis on olemas menetlusaluse isiku allkiri.

Väärteo toimepanemise kohta kogutud tõendid on kiirusmõõ teseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku omakäeline rikkumise tunnistamine ja rikkumise kahetsemine väärteoprotokollis.

Väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks mene -1-1-105-03). tlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. (vt RKKKo nr 3 si Käesolevas väärteoasjas hindab kohus väärteoprotokollis menetlusaluse isiku omakäeli ütlusi nõustumist teo toimepanemise eest kohtukõlbli tuvastatud rikkumisega ja kahetsust ku tõendina tõendite kogumis. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6). Käesolevas väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku omakäelised ütlused on kohtu hinnangul , milles kajastub menetlusaluse isiku rikkumisega tõepärane tõend nõustumine. Esitatud kaebuses ei vaidlusta menetlusalune isik tuvastatud väärteo asjaolusid ega eita rikkumist. Olukorras, mil kiirusemõõteseadme näidu tutvustamise kohta tehakse märge kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, puudub vajadus kajastada ja seega dubleerida vastavat toimingut omakorda veel väärteoprotokollis. (Riigikohtu 02.01.2009 otsus nr. 3-1-1-73- 08). Kohus uurib väärteoprotokollis märgitud ja menetlusaluse isiku rikkumist kajastavat tõendit kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli tlk. 18. L elevalve korras teostati N.S poolt juhitud xxx iiklusjär liiklusjärelevalve teostamisel kasutati k . iirusmõõteseadet Stalker JLS 38 Stalker MDR AS004337 Mõõtmise tehiolude kirjelduse järgi toimus mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal ja ilm oli sademeteta. Tee oli kahesuunaline ja 2 sõidureaga. Patrullauto seisis kõrvalteel. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim mõõtur paigal seistes. Kiiruse o

li mõõtmise ajal mõõtja käes.

. Seadme helisignaal o Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal ning lähenes mõõtjale li ühtlane. Seadme lugem 117 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 9

0 km/h . Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus km/h. Juht ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust +/- 4 mitte vähem kui 23 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal videotehnikat ei kasutatud. N.S valdusi ei esitanud. kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohta a Kohtuistungil N.S kiirusepiirangut loobub kaebuses märgitud väitest tema poolt tähistava märgistuse mittemärkamise kohta on teadlik, et asulavälisel teel ja kinnitas, et ta suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, kui ei ole piirkiirust suurendatudxxx maanteel ei ole piirkiirust suurendatud ja N.S nõustub prefektuuri esindaja eeltoodud seisukohaga. Seega kohus jõuab järeldusele, et N.S liiklusalane rikkumine on patrullpolitseinike poolt tuvastatud õigesti, sõidukiiruse ületamist tunnistas N.S koheselt oma sõnul ka politseiametnikega suulises vestluses, kinnitas omakäeliselt väärteoprotokollis temale süüks pandud rikkumist ja kinnitas oma esmast seisukohta ka kohtuistungil. N.S palub kohtul tühistada tema kohta tehtud väärteootsus lisakaristuse mõistmise osas ja piirduda üksnes rahatrahviga

60 trahviühiku 50- ulatuses.

Kohtuvälis palub kohtuvälise määratud e menetleja esindaja menetleja otsus N.S-ile karistamise kohta jätta muutmata.

KOHTU JÄRELDUSED:

Kohus, isiku

ära kuulanud menetlusaluse ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud väärteotoimikus olevaid tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud neid kogumis, leiab, et N.S Politseija kaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.06.2014 otsus väärteoasjas nr 2602,14,002233, millega temale Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 43 trahviühikut s.o 172 eurot ja

Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel määrati lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 tuleb jätta muutmata -ks kuuks .

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, hinnanud kogutud tõendeid nende süüd välistavad asjaolud kogumis leidis, et N.S puuduvad. Tema käitumine on õigusvastane ja ta on temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-4-07 p 9.1). KrMS § 60 lg st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on -

kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05). Kohtu hinnangul on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes. Käesoleva tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatud mõõtmistulemuste käik on jälgitav ja mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud temale inkrimineeritud rikkumise asjaolusid vaid taotleb üksnes lisakaristuse tühistamist. Kohus leidis, et k est N.S iiruse ületamine antud teelõigul oli tahtlik, s ei võtnud tarvitusele meetmeid oma rikkumise ärahoidmiseks õigeaegselt, kuigi selleks otsesed takistused ja võimalikud segavad asjaolud mootorsõiduki juhtimisel asulavälisel teel puudusid ja liikus

lubatust s.o 90 km/h suurema km tunnis. kiirusega mitte vähem kui 23 Kohus leidis, et väärteo toimepanemine on kohtu poolt uuritud tõendite kogumiga leidnud kinnitust antud juhul kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku kiirusemõõteseadme poolt rikkumise

e ja toimepandu kahetsusega.

on ga nõustumis N.S käitumine kvalifitseeritud õigesti kohtuvälise menetleja poolt.

Kohtul on kujunenud siseveendumus, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll kogumis menetlusaluse isiku poolt oma rikkumise tunnistamisega ja kohtuistungil süü puhtsüdamliku kahetsusega

saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks N.S süülise käitumise ja üleastumise raskuse hindamisel

. Lähtudes ülaltoodust oma käitumisega Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 sätteid N.S rikkus , millega pani toime Liiklusseaduse . § 227 lg 2 sätestatud süüt

eo Menetlusalusele isikule N.S-ile on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 227 e lg 2 alusel määratud (LS § 227 lg 2 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 karistuseks

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni) rahatrahviga 43

trahv . iühikut Kohtuväline menetleja on arvestanud N.S vastutust kergendavaid asjaolusid ja määranud temale rahalise karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, vaatamata varasemate samalaadsete rikkumiste eest 2014.a. karistuseks määratud rahatrahvide tasumisele, jättes kasutamata põhikaristusena mõjutusvahendit mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

-

Kohtuväline menetleja on valinud põhjendatult s.o eriõ lisakaristuse kohaldamise iguse

äravõtmise, kuna varasemad rahatrahvid samalaadsete rikkumiste eest ei ole olnud piisav meede, mis hoiaks ära ja mõjutaks just samalaadsete liiklusalaste rikkumiste toimepanemise isikut edaspidi juhinduma liiklusseaduses täheldatud normidest vältimaks edaspidi rikkumisi.

Kohtuväline menetleja on kohaldanud rikkuja mõjutamiseks LS § 227 lg 5 p 1 sätte kohaldamisega minimaalmäära s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks. s

etleja seisukohaga, et varem s.o 9.05.2014 PP Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise men

Ida Prefektuuri otsusega on N.S karistatud LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, mis ei teda edasistest rikkumistest hoiduma.

mõjutatud Ilmselgelt ei olnud selline karistus piisav meede, et isik hoiduks uutest rikkumistest niivõrd lühikese ajavahemiku järel. LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo ee sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist st kohaldatakse rikkujale ühest kuust kuni kolme kuuni.

kahetses imepandud rikkumist ja on N.S to veennud kohtuvälist menetlejat, et ta mõistab oma teo koheselt ebaõigeks ja on edaspidi hoolikam. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja määranud ka karistuse, mis vastab üleastumise raskusele ja arvestanud maksimaalselt isiku vastutust kergendavaid asjaolusid karistuse kergendamise võimalusi kaaludes, millise tulemusega nõustub ka kohus.

rahuldamata N.S kaitsja poolt allkirjastatud Kohus jätab tähelepanuta ja

kaebuses märgitud taotluse, milles palutakse jätta kohaldamata N.S suhtes lisakaristusena .

Tulenevalt Liiklusseaduse § 124 sätetest (1) Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine.

(2) Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatab Maanteeamet.

(3) Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui: 1) juhiloa kehtivusaeg on lõppenud; 2) saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.

(4) Mootorsõiduki juhtimisõigus peatatakse, kui mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 101 lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.

Seega ei ole N.S väärteoasjas käsitletud menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist Maanteeameti otsusel vaid kohus selgitab, et

LS § 125 tähenduses on käesoleva seaduse või selle alusel antud (1)

õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. -

Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väär Õigusvastasust ega süüd välis teo pani toime N.S. tavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust -

välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud -

alustel. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust menetlusalusele isikule määratud põhi ja

- ja lisakaristus vastavad

üleastumise raskusele ja on põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik