2-13-40180/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Ande Tänav, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-40180 Tsiviilasi Korteriühistu Koidu 11 hagi AO vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.04.2014 määrus kompromissi kinnitamise ja poole riigilõivu tagastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AO määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu Koidu 11 (registrikood 80140666, asukoht Koidu 11, 10137 Tallinn), lepinguline esindaja Riho Viik Kostja: AO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX-XX XXXXX XXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.04.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus

1. Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-13-40180 oli Korteriühistu Koidu 11 (hageja) hagi AO (kostja) vastu võlgnevuse 4089,98 euro saamiseks. Hagiavalduse ja sellele lisatud hageja 28.05.2013 üldkoosoleku väljavõtte kohaselt ei ole kostja alates oktoobrist 2011 kuni käesoleva ajani maksnud kommunaalja remondifondi makseid ja tema võlgnevus 28.05.2013 seisuga on 2427,63 eurot. 03.04.2014 toimunud kohtuistungil esitasid pooled poolte vahel sõlmitud kirjaliku kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse lõpetada.

2. 07.04.2014 määrusega kinnitas Harju Maakohus poolte vahel 03.04.2014 sõlmitud kompromissi järgmistel tingimustel: 1.1. Pooled on kokku leppinud, et 01.04.2014 esitatud arvete seisuga tasub kostja AO hagejale Korteriühistu Koidu 11 võlgnevuse summas 3 000 eurot; 1.2. Kostja AO tasub punktis 1.1 nimetatud võlgnevuse igakuiselt summas 200 eurot hiljemalt 20.ndal kuupäeval 15 kuu jooksul hageja Korteriühistu Koidu 11 arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is; 1.3. Esimese osamakse tasub kostja AO hagejale Korteriühistu Koidu 11 21.04.2014; 1.4. Käesoleva kompromissiga ei lahenda pooled vaidlust, kas eelmise XXXXX XX-XX Tallinn asuva korteriomandi omaniku võlgnevus oli õiguspärane või mitte; 1.5. Pooled on kokku leppinud, et esimeses järjekorras loetakse täidetuks kostja AO kohustused, mis tulenevad käesolevast kompromissist (VÕS § 88 lg 9); 1.6. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

3. Kohus määras lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-13-40180 hageja hagis kostja vastu võlgnevuse kokku 4089,98 euro nõudes, seoses kompromissi kinnitamisega. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 määras kohus Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale tsiviilasjas nr 2-13-40180 tasutud pool riigilõivust s.o 162,50 eurot Tsiviilmenetlus OÜ arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, märkides selgitusse „poole riigilõivu tagastamine, 2-13-40180“.

4. Kohus tugines kompromissi kinnitamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

430 lg-le 1, § 428 lg 1 p-le 4 ja §-le 432 ning leidis, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Samuti leidis kohus, et poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks 3 päevale on kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 2 ja § 661 lg-ga 4 ja tuleb rahuldada.

Määruskaebus

5. 11.04.2014 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 07.04.2014 määruse. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei vasta headele kommetele TsÜS § 86 lg-te 1 ja 2 ning lg 3 lause 1 järgi, kuna see on sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, samuti on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega on kompromissi sõlmimise kokkulepe algusest peale tühine ega oma õiguslikke tagajärgi ning kohus ei oleks pidanud seda kinnitama. Kostja on kompromissi sõlmimise tulemusena olukorras, kus ta peab hagejale tasuma teenuste eest, mida talle osutatud ei ole ning samuti puuduvad kostjalt tasu nõudmiseks muud õiguslikud alused. Juhul kui kohus leiab, et kompromiss vastab headele kommetele, palub kostja alternatiivselt Harju Maakohtu 07.04.2014 määruse tühistamist, sest ta on edastanud hagejale kompromissi tühistamisavalduse. Kostja märgib, et ta sõlmis hagejaga kompromissi pettuse tõttu, kuivõrd kompromissi sõlmimise oluliseks lisatingimuseks oli, et hageja väljastab kostja esindajale viimase poolt nõutavad kostja korteriomandit puudutavad dokumendid. Tänaseks on selgunud, et hageja ei kavatsenudki nimetatud dokumente väljastada.

3. Hageja on 03.04.2014 peetud kohtuistungil võtnud omaks, et kostjale kuuluv korteriomand aadressil XXXXX XX-XX Tallinn ühendati toonase majavalitsuse poolt korterelamu keskküttesüsteemist lahti õiguspäraselt ja seega ei ole korteriomandi endised valdajad ega hiljem ka kostja sellest ajast keskkütet tarbinud. Ometi nõuab hageja kostjalt tema poolt mittetarbitud teenuse eest tasu omal äranägemisel. Hageja on küll väitnud, et on kehtestanud autonoomsele gaasiküttele üle läinud ühistu liikmetele keskküttetariifi 20% üldküttest, kuid kostja hinnangul ei vasta see tõele ega ole õiguspärane. Kostja leiab, et kaebusele lisatud väljavõttel hageja 18.08.2008 koosoleku protokollist on ilmsed võltsimise tunnused, seda eelkõige väljavõtte tegemise kuupäeva seisuga. Muu hulgas ei nähtu väljavõttest koosoleku toimumise koht ja see, et protokoll oleks ühegi seal osalenud isiku poolt allkirjastatud. Isegi kui otsus on õiguspärane, on selle puhul küsitav juhatuse pädevus, kuna selliseid otsuseid peab vastu võtma hoopis korteriühistu üldkoosolek. Seega on kõik hageja poolt kostja vastu esitatud nõuded alusetud juba ainuüksi seetõttu, et need põhinevad tühisel otsusel.

4. Kaebuse kohaselt on kostjal huvi selgitada oma kohustused kommunaalkulude tasumise osas välja käesolevas menetluses, mitte esitada lähitulevikus selleks eraldi tuvastushagi.

5. 02.07.2014 esitatud määruskaebuse täienduses palub kostja TsMS § 665 lg 2 alusel peatada Harju Maakohtu 07.04.2014 määruse kehtivus kuni edasikaebemenetluses tehtud lahendi jõustumiseni. Samuti palub kostja võtta vastu määruskaebuse 14.04,

16.04 ja 02.07.2014 täiendused ja 30.06.2014 esitatud vastuväite lisadena esitatud tõendid, kuna kostjal ei olnud neid varasemas menetluses kohtule võimalik esitada.

Vastus määruskaebusele

6. Hageja märgib vastuseks määruskaebusele, et hageja ei ole öelnud, et hageja esindaja lubab kostja esindajale väljastada kostja korteriomandit puudutavad ja hageja valduses olevad dokumendid. Hageja hinnangul püüab kostja pahatahtlikult konstrueerida põhjust kompromissi tühistamiseks. Hageja on alati olnud valmis esitama oma liikmetele asjakohaseid dokumente seaduses ettenähtud korras

Menetluse edasine käik

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 07.04.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

6. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Seega on maakohus TsMS § 430 lg-le 3 tuginedes õigesti leidnud, et taotlus kompromissi kinnitamiseks kuulub rahuldamisele. Vastupidisele seisukohale ei võimalda jõuda ka kostja paljasõnaline väide, et kompromissi sõlmimise oluliseks lisatingimuseks oli, et hageja väljastab kostja esindajale viimase poolt nõutavad kostja korteriomandit puudutavad dokumendid. Kohtule esitatud materjalidest ning poolte vahel sõlmitud kompromissist ei nähtu hageja sellesisulise lubaduse andmist ega ka selle kokkuleppimist kompromissi sõlmimise tingimusena.

7. Asjaolu, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe kostja võlgnevuse tasumise kohta ei ole kostjale enam vastuvõetav ja kostja ei soovi seda enam täita, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrusega kinnitatud kompromiss vastab poolte kokkulepitule ning kaebus ei sisalda asjaolusid, millest tuleneks maakohtu poolne õigusrikkumine kompromissi kinnitamisel.

8. Vastuseks kostja 02.07.2014 esitatud taotlusele vaidlustatud maakohtu määruse kehtivuse peatamiseks märgib ringkonnakohus, et kuivõrd maakohtu määrus kompromissi kinnitamise kohta ei ole käesoleva määruskaebemenetluse raames vaidlustamise tõttu jõustunud, ei ole põhjendatud ka kostja taotlus määruse kehtivuse peatamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

Ande Tänav

Imbi Sidok-Toomsalu