1-08-15106/55 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 01.10.2014.a. Kohtuasja number 1-08-15106 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana

Šibajeva Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu D.J, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.06.2013 20.04.2016 ja lõpp

RESOLUTSIOON: Jätta

D.J vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Välja mõista D.J-ilt menetluskuluna riigituludesse 198 eurot kaitsetasu advokaat Eduard Bulattšik poolt õigusabi osutamise eest. Kaitsetasu summas 198 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr

EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, , tema kaitsjale D.J-ile ja prokurörile.

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 27.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.J-i vangistusest vabanemiseks . tingimisi enne tähtaegseks elektroonilise järelevalve alla D.J mõisteti süüdi Viru Maakohtu 12.12.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08- 15106 KarS § 209 lg 2 p 1 ning § 266 lg 2 p 3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 6 päeva vangistust. karistust ei pööratud osaliselt täitmisele, so 2 aasta 10 kuu 6 päeva ulatuses, kui isik katseajal uut kuritegu toime ei pane ja umiskontrollile allutades isiku käit . Ülejäänud osas, so 6 kuu ulatuses pöörati karistus kohesele ärakandmisele. Karistuse reaalse osa kandmise alguseks loeti 07.10.2008.a. Pärnu Maakohtu 22.09.2011 määrusega pöörati erakorralise ettekande alusel täitmisele Viru Maakohtu otsusega kohaldatud karistusest ärakandmisele kuuluv karistus 2 aastat 10 kuud 6 päeva vangistust. Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Toimepandud kuriteod ei ole muutunud raskemaks. Varasemalt on isikut karistatud röövimise eest, soodusteguriks on olnud sissetuleku puudumine, mõjutatavus ja seiklushimu, samuti narkootikumide tarvitamine. Isik on vangistuses osalenud sõltuvusele suunatud tugigrupis. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressil xxxx. Korteri omanik on kinnipeetava van isiku Korter on aema, kes on nõus oma korterisse vastu võtma. sobiv koduvalveseadme paigaldamiseks. Kindlat eriala isik omandanud ei ole, riigikeelt ei valda

. Enesetäiendamisest huvitatud ei ole. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud töökoht. Isikul on tasumata võlanõudeid summas

2 007,30 eurot. Vabanemisfondis 23,80 eurot. Vangistuses ei ole isik töötanud terviseprobleemide tõttu. Vabaduses toetab isikut tema vanaema. Pereväline suhtlusringkond on valdavalt kuritegevusele kalduv.

Kinnipeetav on varasemalt tarvitanud amfetamiini, sõltuvust ei tunnista. NPAS alusel karistatud 4 korda vus probleemi . Kriminaalhooldusel olles suunati isik uimastisõltu lahendamiseks psühhiaatri vastuvõtule. Meditsiiniosakonna andmetel saanud metadoonravi.

Risk on olemas, kuna isik ei taju probleemi olemust. Esineb raskusi probleemide kindlaks määramisel, lahendamisel. Korduvad väärteod ja kriminaalkaristused näitavad kinnipeetava suhtumist ühiskonda. Korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, oli pikka aega tagaotsitav. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 44%. Vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 29%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne elektroonil tähtaega ise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht. 30.09.2014 kohtule edastatud seisukohas

kinnipeetava märkis prokurör, et ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei toetanud kinnipeetava vabastamist. ennetähtaegset

D.J-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Reaalses vangistuses at viibib ta kolmandat korda. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. D.J on olnud kolm korda määratud käit stused olid põratud täitmisele, umiskontrollile. Kari kuna

süüdimõistetu eiras kontrollnõudeid. Viimati tunnistati D.J süüdi Viru Maakohtu otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati kokkuleppemenetluse korras liitkaristusen eel 3 aasta 4 kuu a koos ärakandmata karistusega karistuse suurendamise t ja 26 päevase vangistusega, millest kohe kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa 2 aastat 10 kuud ja 6 päeva vangistust kuulus kohaldamisele tingimisi 3 aastase katseajaga. Harju Maakohtu Viru Maakohtu 12.12.2008 16.12.2009 kohtumäärusega

kohtuotsusega määratud katseaja pikendamine positiivseid tulemusi ei andnud. Pärnu Maakohtu 22.09.2011 kohtumäärusega pöörati kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel täitmisele D.J-i kandmata karistus 2 aastat 10 kuud ja 6 päeva vangistust, kuna D.J ei täitnud talle kohtu poolt katseajaks kohaldatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtumäärus jõustus Tal määrusega. linna Ringkonnakohtu 24.10.2011

Vaatamata varasematele karistustele ja k , ei muutnud ta oma äitumiskontrollile allutamisele

käitumist ning pani toime uusi kuritegusid. Prokuratuuril puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja kinnipeetav seekord suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendamata ja ilmselgelt ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käi tumiskontroll ei hoiaks teda

uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid jäävad täitmata.

Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekus e suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kurite poolt uue givaldse kuriteo o toimepanemise riskifaktoriks. D.J-i mittevä toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 44%, mis ei ole madal risk. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses vabastamise üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Maakohtu istung.

01.10.2014 toimunud videokohtuistungil tal olid probleemid selgitas süüdimõistetu, et perekonnas seoses narkootikumide tarvitamisega,

Ei saanud ta ei suutnud leida endale tööd.

endaga hakkama, oli siis 16-17 aastat vana. Viimane kord, kui kohus otsustas karistuse täitmisele pöörata, oli xxxx. Sinna läks kriminaalhooldaja loal. Registreerimisega probleeme ei olnud. Oli luba olla xxxx katseaja kestel kaks või kolm käis korda, kord kuus registreerimas. Viimane kord 2011 olid perekonnas probleemid, e i olnud tööd. №vembris 2013 hakkasid terviseprobleemid. Kambris on halb ventilatsioon ja kui uksed on kinni, Arstid andsid inhalaatori. on õhu puudus. Seoses sellega, et oli pikka aega tagaotsitav, selgitas kinnipeetav, et elas kodus oma tüdrukuga ja mitte ükski kord politsei sellel aadressil ei käinud. Esimene kord kui politsei tuli, siis kohe viidigi politseisse. Oli tagaotsitav 2012. aasta algusest kuni 14.06.2013. Selle aja jooksul liikus vabalt linnas. Septembris kirjutas apellatsiooni ja tulemus oli, et kaebust ei rahuldatud, kassatsiooni vastust ei saanud. le Vanaema vajab abi. Teisi, kes kinnipeetavat aitaks ei ole. Vabanedes garanteeritakse töökoht. Kinnipeetav tahab taastada perekonda, mis tal enne oli.

Sellise haiguse juures p Aastal 2008 hakkas kinnipeetav eab rohkem olema värskes õhus. usklikuks. Usk aitas nii palju, et kuue aasta jooksul ei pannud toime kuritegusid. Kaitsja märkis, et isik ei ole kuus aastat toime pannud uusi kuritegusid. Ta palus kohtul kaaluda kõiki probleeme. Vangla toetab vabanemist. Isikul on vabanedes töökoht. Isikul on olemas elukaaslane. Isik on usklik, see on v

äga tähtis. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamisele.

Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja , kinnipeetaval puuduvad töökoht

distsiplinaarkaristused ning tal on terviseprobleemid, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Isiku korduv karistatus näitab suutmatust õiguskuulekalt elada. Isik on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse

kontrollnõudeid ning karistus on pööratud täitmisele.

Isik oli pikka aega tagaotsitav. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et katseaeg ja kriminaalhooldus ei ole piisavad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist isiku poolt. Kohus leiab, et ka isiku allutamine elektroonilisele valvele ei suuda tagada isiku õiguskuulekat käitumist vabaduses.

Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 44%. Vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 29%. Seega on isiku puhul olemas arvestatav uue Isiku vabastamist ei toeta kuriteo toimepanemise tõenäosus.

ka prokuratuur. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks asjaolusid arvestades ennatlik. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et D.J-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu D.J-i vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla

. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp