4-14-6083/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-14-6083

1 (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2014.a. Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-14-6083 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi

E.H (ik xxx) kaebus PPA Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli-ja

liiklusjärelvalvetalituse (endise nimega PPA Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse) liikluspolitseinik

Vaiko Kivi xx.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2502,14,000629 TeeS § 401 . lg 1 järgi

Kaitsja Margit Halop RESOLUTSIOON Juhindudes Teeseaduse § 401 lg 1 ning V™S 2,

132 p § § 120, § -135 , § 133 , § 202 lg 3 kohus otsustas

Jätta E.H kaebus rahuldamata.

Jätta PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelvalvetalituse (endise - nimega PPA Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse) liikluspolitseinik Vaiko Kivi xx.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2502,14,000629 muutmata.

Rahatrahv x eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/ale EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220132424353). K ui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumise mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. l rahatrahvi

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik x.a. on koostatud Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik Vaiko Kivi.` poolt väärteoprot .a.E.H juhtis okoll selle kohta, et x autorongi

täismassiga x tonni. Lubatud suurim täismass x tonni. Seega autorongi tegelik mass ületab lubatud väärtust x tonni. Puudub esitamiseks eriluba. Oma teoga rikkus menetlusalune isik TeeS § 33 lg 4, § 35 lg

4-14-6083

2 (5) 1, 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav TeeS § 401 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja määras nimetatud väärteo toimepanemise eest TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahvi x trahviühiku ulatuses, s.o. x eurot.

Kaebuse sisu x

.a. esitas OÜ x kaitsja Margit Halop Pärnu Maakohtule eelpoolnimetatud väärteoasjas kaebuse.

Kaebuse kohaselt kohtuväline menetleja koostas x kaebuse esitajale kiirmenetluse otsuse nr 10220132424353 (edaspidi – otsus). Otsuse kohaselt juhtis kaebuse esitaja töötaja x kell x x teel x suunas autorongi täismassiga x onni, lubatud suurim täismass x tonni. Otsuse kohaselt ületas autorongi teg t

elik mass lubatud väärtust x tonni, rikkudes TeeS § 33 lg 4, § 35 lg 1, 2. Kvalifikatsioon TeeS § 40

1 lg 1. Kaebuse esitajale määrati otsusega rahatrahv TeeS § 401 lg 1 alusel x trahviühikut, s.o x eurot. Kaebuse esitaja sai otsuse kätte selle koostamise päeval, st x. Otsuse peale on õigus esitada kaebus Pärnu Maakohtusse 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest, seega on käesolev kaebus esitatud tähtaegselt.

Kaebuse esitaja taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu alljärgnevatel põhjustel.

Otsuse kohaselt ületas autorongi tegelik mass lubatud väärtust x tonni. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas on selline väärtus saadud. Otsuses on märgitud muud tõendid ja andmed, milleks on kaalumise protokoll ja menetlusaluse isiku ütlused. Kaalumise protokolli kaebuse esitajale esitatud ei ole. Mõõtmist, sh kaalumist reguleerib mõõteseadus, mille kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud või sertifitseeritud mõõtevahendit, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Käesolevas asjas ei ole mõõtmistulemused jälgitavad, sest kaebuse esitajale ei ole esitatud kaalumise protokolli. Kaebuse esitaja on arvamusel, et vastavat protokolli ei koostatudki, sest kaalumistulemused märkis toimingu teostaja oma märkmikku. Kaebuse esitaja juuresolekul protokolli ei koostatud. Seetõttu ei ole kaebuse esitajale teada isegi see, millist mõõtevahendit kasutati ning kas kaalumist läbiviinud isikul oli olemas pädevus, mille näeb ette MKM 05.10.2006 määrus nr 85 „Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord“.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebuses toodud mõõtmistulemused on täielikult tõendamata ning ainuüksi seetõttu tuleb otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse esitajal ei ole võimalik hinnata, kas autorongi kaalumisel järgiti ettenähtud metoodikat. Menetlusalune isik peab olema piisaval määral informeeritud, milles teda konkreetselt süüdistatakse, mille vastu ta võib vaielda ja tuua vastuargumente. Süüdistuse aluseks olevad faktilised asjaolud peavad olema süüdistuses esitatud sellisel määral, mis tagavad talle piisava kaitseõiguse.

Kaebuse esitaja arvates on rikutud VTMS § 19 lg 1 punktis 1 sätestatud menetlusosalise õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Riigikohus on viidanud oma lahendi 3-1-1-9-08 punktis 14 nimelt eeltoodud sättele ning märkinud, et teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka oma hilisemas lahendis 3-1-1-45-11 (p 9). Lisaks märgib kaebuse esitaja, et otsuses märgitud väidetavalt rikutud seaduse sätted - TeeS § 33 lg 4 ja §

35 lg 1, 2 - ei anna talle samuti selgitust, mida ta täpselt rikkunud on. Asjaolu, et kaebuse esitaja on nõustunud kiirmenetlusega VTMS § 55 kohaselt, ei tähenda kaebuse esitaja arvates seda, et kiirmenetluse otsuses võib jätta märkimata asjast olulist tähtsust omavad asjaolud. VTMS § 55 lg 4 kohaselt tuleb kiirmenetluses tõendeid kogudes kohtuvälisel menetlejal lähtuda VTMS 5.peatüki sätetest. VTMS § 31 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätte s sätestatud erisusi arvestades. Kriminaalmenetluse seadustiku § 60 lg id V™S-

2 kohaselt on tõendatus tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Kaebuse esitaja arvates käesoleval juhul tõendamiseseme asjaolud puuduvad täielikult.

Lähtudes eeltoodust palus avaldaja tühistada xx koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220132424353;

lõpetada asjas väärteomenetlus väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu; menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda.

x.x.x.a. kohtumäärusega jäeti OÜ xxx kaebus käiguta ning anti tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

x.x.x.a. esitas kaebaja kaitsja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks uuesti kaebuse tervikteksti. Kaebuse terviktekstis on määruses märgitud puudused kõrvaldatud alljärgnevalt:

4-14-6083

3 (5)

1) Kaebuse esitajaks on OÜ xxx asemel E.H ning kaebuses on esitatud menetlusaluse isiku elukoha aadress;

2) Kaebuses on märgitud kaebuse esitaja nõustumine kirjaliku menetlusega. Samuti esitati koos kaebusega kaitsja esindusõigust kinnitav volikiri ning tema kvalifikatsiooni kinnitavad dokumendid.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo

liiklusjärelvalvetalituse juht Sander Peremees oma x.x.x.a. kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja E.H kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel:

x.x.x.a tegid Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse politseinikud järelevalvet x vallas, x teel. Kell x peatati autorong, mida juhtis E.H. Politseinikud kaalusid autorongi ja tuvastasid, et E.H juhtis autorongi täismassiga x gi suurim lubatud täismass on x tonni. Autoron

tonni. Seega ületas autorongi tegelik mass suurimat lubatud väärtust x tonni. E.H puudus eriluba eelpoolnimetatud massi ületamiseks. Seega rikkus E.H teeseaduse § 33 lg 4 ja § 35 lg 1,

2 ning pani toime teeseaduse § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

E.H suhtes alustati väärteomenetlus. Kuna väärteo toimepanemise asjaolud olid selged ja menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega, siis määras kohtuväline menetleja o susega TeeS § 40 ma ot lg 1 rikkumise toimepanemise eest E.H-le karistusena rahatrahvi x €. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud asjas on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud ja on järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Kaalumise teostas liikluspolitseinik Vaiko Kivi, kellel on olemas vastav pädevus. Kasutatud mõõtevahendid olid taadeldud ja kaalumisel lähtuti asjakohasest mõõtemetoodikast. MõõteS § 10 lg st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud -

kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud mõõteseaduse §-des 21-23.

Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p le 2 ja § 23 lg l p le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks - - mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Eeltoodu tähendab, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Autorongi kaalumine toimus vastavalt kaalude kasutusjuhendile ja metoodikale. Kaebuses on kirjas, et menetlusalune isik ei ole aru saanud, mida ta rikkunud on. Kohtuväline menetleja selle seisukohaga ei nõustu. Väärteo lühike kirjeldus ehk teokirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Väärteokirjelduses on märgitud, kui palju on juhitaval sõidukil lubatud koormust ületanud. Siit on näha, kuidas E.H juhina oleks pidanud käituma, millise koormusega sõidukit ta võis juhtida. Lubatud koormusele on viidatud läbi teeseaduse, mille sätted annavad otse viite määrusele, kus on arvuliselt lubatud koormus märgitud. Nimelt TeeS § 33 lg 4 viitab majandus ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 42 - "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele", mille lisa I grupp 11 kood 1108 nõuded p 2 alapunkt g

3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis , s.o.

- või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass x tonni.

Eeltoodud alusel palub kohtuväline menetleja jätta E.H kaitsja poolt esitatud kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Menetluskulud jätta menetlusaluse isiku kanda.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse - lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

4-14-6083

4 (5) Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud tõendid, leidis, et kaebus ei ole põhjendatud.

Kaebuse esitaja peamine väide seisneb selles, et käesolevas asjas ei ole mõõtmistulemused jälgitavad, sest kaebuse esitajale ei ole esitatud kaalumise protokolli. Kaebuse esitaja on arvamusel, et vastavat protokolli ei koostatudki, sest kaalumistulemused olevat toimingu teostaja kandnud oma märkmikku. Kaebuse esitaja on siinkohal asunud eksiteele.

Kohus, hakanud kaebust menetlema, nõudis esmalt kohtuväliselt menetlejalt välja väärteoasja toimiku. Tomikus sisaldub lisaks kiirmenetluse otsusele ja karistusregistri õiendile ka kaalumise protokoll. Kohus tuvastas, et see on koostatud x.x.x.a kell x kaebuse esitaja poolt juhitud veoki kaalumise tulemuste kohta, märgitud on kasutatud kaalude tüübid, numbrid ja taatluse kehtivusaeg. õõtetulemuste jälgitavus M on tõendatud, kuna mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mille taatlusk ohustus on

täidetud ja on järgitud asjakohast mõõtemetoodikat. Kaalumisega tuvastati, et autorongi tegelik mass ületas lubatud väärtust x tonni. E.H on oma allkirjaga kaalumise protokollil kinnitanud, et

„Viibisin mõõtmise juures, tutvusin mõõtevahendite näitudega, mille kohta pretensioone ei ole“.

Ümber on lükatud ka kaebuses esitatud väide, et rikutud on VTMS § 19 lg 1 punktis 1 sätestatud menetlusosalise õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja piisava täpsusega toonud kiirmenetluse otsuses toonud esile faktilised asjaolud, s.o. toimunud sündmuse asjaolude kirjelduse.

Kohus märgib samuti, et VTMS § 57 lg 3 kohaselt on kohtuvälisel menetlejal kohustus koostada kiirmenetluse otsus kahes identses eksemplaris, millest üks antakse menetlusalusele isikule. Muude menetlusdokumentide andmise kohustust kiirmenetluses seadus ei sätesta. Kohus tuvastas, et üks eksemplar otsusest on kaebuse esitajale antud. Asja materjalidest ei nähtu, et isik oleks soovinud koopiaid muudest menetlusdokumentidest.

Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et E.H on toime pannud k se, oosseisupära

õigusvastase ja süülise teo, mis seisneb liiklemises sõidukiga, mis ohustab teerajatise püsivust. Seega E.H rikkus TeeS § 33 lg 4 ja § 35 lg 1, 2 nõudeid.

Kohus ei tuvastanud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude -

ilmnemist. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi VTMS § 150 järgi. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Väärteo menetlemisel on kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tegu ise on koosseisupärane.

Arvestades eeltooduga kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

TeeS § 401 käsitleb vastutust teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemisel. TeeS § 40 Vastavalt

1 lg 1

kohaselt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest karistatakse rahatrahviga kuni trahviühiku x t.

4-14-6083

5 (5)

Kohus on seisukohal, et E.H suhtes kohtuvälise menetleja poolt antud suuruses karistuse määramine on lubatud ja põhjendatud eelkõige karistuse eripreventiivsest iseloomust tulenevalt. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki asjaolusid, mis võimaldavad mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul vastab kohaldatud sanktsiooni E.H-le keskmisest määrast väiksem rahatrahv

nii teo raskusele kui süü suurusele. Karistust kergendava raskendavaid asjaolusid kohus ei id ja tuvastanud.

Seega on kiirmenetluse otsus x.x.x. a. seaduslik n ja põhjendatud ing tuleb jätta muutmata. Menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik