1-10-8636/249 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 01.10.2014.a. Kohtuasja number 1-10-8636 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar

Kaitsja

Alla Jakobson Kohtuasi Viru Vangla materjalid Robert Pohlaku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu

ROBERT POHLAK, isikukood 36401172756, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 28.03.2010 01.07.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve ROBERT POHLAK alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Robert Pohkalule, tema kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 01. .2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Robert Pohlaku vangistusest miseks . tingimisi enne tähtaegseks vabane elektroonilise järelevalve alla

Tartu Maakohtu 18.04.2011.a. kohtuotsusega (täpsustatud Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsusega) tunnistati Robert Pohlak süüdi KarS § 257, § 121 ja § 120 alusel 4 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel loeti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat 3 kuud 3 päeva vangistust.

R. Pohlak on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda. Isik on toime pannud nii varakui ka isikuvastaseid kuritegusid, üksi kui ka grupiviisiliselt. Varasemalt on kuriteo toime pannud ka vangistuses viibides, praegune kuritegu on sooritatud katseajal. Vägivalduse aste ja tekitatud suurus on vähenenud. kahju

Vangistuse jooksul on isik läbinud sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine". Kinnipeetav on m , kuid o pidevalt tervislikel ääratud tööle majandustöölisena n saanud pikema perioodi vältel

põhjustel tööst vabastusi, mille tõttu ei ole tööle asunud. Puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Vabanedes on

isikul võimalus asuda tööle logistikuna, kuid töö saamiseks on vajalik us ett Vabanemisfondis on 1065 eurot,tasumata läbida töövestl evõtte juhtivtöötajatega. rahalisi nõudeid ei ak omanud mitmeid ettevõtteid, mille käigus on ole. Varasemalt on R. Pohl

ette tulnud äri ole alati sihipäraselt lahendatud (käesolev partneritega probleeme, mida ei

kuritegu on

ebaseaduslikul teel võla tagasi nõudmine).

Lähedastega suhtleb kinnipeetav regulaarselt. Suhtlusringkonda on kuulunud kuritegeliku taustaga isikud. Varasemalt on isik vangistuses olles toime pannud uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja omavoli eest, mis annab alust arvata, et isik on jätkanud oma varasemat elustiili. Praegune kuritegu on toime pandud käitumiskontrolli all olles ennast, ei saa geks hinnata . Kuna R. Pohlak ei tunnista oma kuritegu, õigustades kõr motivatsiooni loo

R. Pohlak'u puhul on uue mitt buda kuritegelikust käitumisest. evägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 17% ja vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus

2 aasta jooksul 33%. Vangla ei toeta R. Pohlak'u tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist koos elektroonilise valvega.

Prokuratuuri seisukoht. 30.09.2014 kohtule edastatud seisukohas

kinnipeetava märkis prokurör, et ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör oli kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu.

R. Pohlaku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem üheksal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. (Karistusregistri andmetel temal on kolm kehtivat ning kuus arhiveeritud kriminaalkarist). Käesoleval ajal kannab kinnipeetav vangistust avaliku rahu vastase ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Viimases otsustes käsitletavad kuriteod said võimalikuks seetõttu, et üliraskete kuritegude eest maksimaalset tähtajalist v vabastati tingimisi

R. Pohlak on angistust kandnud süüdimõistetu enne tähtaega. kuritarvitanud temale osutatud usaldust ega ole mõistnud, mida tegelikult tähendab vangistusest tingimisi vabastamine kõigi kaasnevate kohustustega, pannes katseajal toime uusi tahtlike kuritegusid. Seega ei ole R. Pohlak varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistustest

järeldusi teinud. Tulenevalt toime pandud ku

vara ritegude tehioludest (vägivald, julmus, vägivalla, tapmise ja hävitamisega ähvardamine, kannatanu inimväärikuse alandamine jm) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval ajal kannab R. Pohlak liitkaristust mh omavoli ja kehalise väärkohtlemise eest, mis oli toime pandud vägivallaga, küüniliselt ja jultumusega. Kuna enne nimetatud kuritegu oli kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba mitu korda, saab teha järelduse, et viimastena toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi.

Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ’ ei ole R. Pohlak le positiivset

eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemis Kriminaalhoolduslike vahenditega t. ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.

Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes mõistetud liitkaristusega, karistusaja lõpuni on jäänud ligikaudu 3 aasta ja 9 kuud, ning kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsel va ühiskonna õ bastamisel saaks kannatanute ja iglustunne oluliselt riivatud.

Maakohtu istung. 01.10.2014 toimunud videokohtuistungil soovib tkata selgitas süüdimõistetu, et vabaneda ja jä

sealt kus pooleli jäi. On kahetsusväärne viga, et selliseid suhteid omas väldib nende ja

inimestega suhtlemist. Tervisega on asjad halvad. Südamega on probleemid. Kinnipeetav märkis, et tal on olemas tööst vabastus. ervislikel põhjustel võimeline tööd tegema. Ta ei ole t

Kaitsja märkis, et isik on kandnud poole oma karistusest. Tööd ta teha vanglas ei saa. Isik hoiab oma perekonda. Isiku kohta oli kõik positiivne. Ta ainult ei tunnista ennast süüdi. Tänaseks on ta 50 aastane, tervis ei ole korras. Tal on naine kodus ootamas. Kaitsja palus kohtul kaaluda enne tähtaega vabastamist.

Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla ning isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Isiku korduv karistatus näitab suutmatust õiguskuulekalt elada. Tegemist on isikuga, kes on kriminaalhoolduse all olles toime pannud kuriteo. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu, et katseaeg ja kriminaalhooldus ei ole piisavad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist isiku poolt. Kohus leiab, et ka isiku allutamine elektroonilisele valvele ei suuda tagada isiku õiguskuulekat käitumist vabaduses.

Isiku puhul on olemas arvestatav uue 33%. Isiku kuriteo toimepanemise tõenäosus – vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et Robert Pohlaku puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Robert Pohlaku vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla

. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp