Legislator Case Law & Legislation
2-14-55600/8 AI generated

2-14-55600/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-14-55600/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasja hind XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX, e-post XXX) Edasikaebamise kord Lahutada XXX ja XXX abielu, mis sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakti number XXX.

Legislator headnote

AI generated

2-14-55600/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale ja kohtukutset kätte toimetada. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 317, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus loeb hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.10.2014.a., Tallinn

Kentmanni kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number 2-14-55600 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX, e-post XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, asukoht teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg 22.10.2014.a. Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Lahutada XXX ja XXX abielu, mis sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakti number XXX.

Taastada XXX varem kantud perekonnanimi XXX.

Toimetada kohtuotsus XXX kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnas kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist kohtuistungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik

07.08.2014 kohtule esitatud hagiavalduses palus XXX(hageja) lahutada hageja ja XXX (kostja) abielu. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a., abieluakt nr XXX. Poolte abielulised suhted lõppesid 2011.a. juunikuus. Perekonnaseisuametis ei õnnestunud abielu lahutada, kuna kostja ei saanud kokkulepitud päeval kohale ilmuda. Pooltel on kaks alaealist last. Hageja soovib pärast abielulahutust perekonnanimeks XXX.

Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale ja kohtukutset kätte toimetada. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 317, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus loeb hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud.

Hageja taotles kohtuistungil asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas hageja taotluse. Hageja jäi oma hagi juurde ja palus poolte abielu lahutada.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 sätestab küll abieluasjas kohtu kohustuse pooled ära kuulata, kuid TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Hageja kinnitas, et kooselu kostjaga on lõppenud ja hageja ei soovi seda taastada. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lõpetada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid suhteid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kohus ei saa tarvitusele võtta PKS § 67 lgs 3 toodud abinõusid poolte lepitamiseks, sest hageja kinnitas et ei soovi 2011.a. juunikuus lõppenud kooselu taastada. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama §-i lg 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Kohus taastab hageja soovil hageja perekonnanime XXX.

Menetluskulude jaotamine

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-st 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik