1-12-990/96 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generateddistsiplinaarkaristus . Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Kuritegude ed majandustöödel Vangistuses on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisutreening, MTÜ . Convictus Tervise tugigrupis, tugigrupis 12 sammu, tugigrupis Vabastav hingamine SRS kinnipeetavatele, läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme koolituse. Alates 30.12.2013 viibib avavanglaosakonnas. Alates 21.05.2014 töötab väljaspool vanglat xxx-s.
Legislator headnote
AI generated1-12-990/96 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: lg 1 p 1 kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt sama seadustiku § 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja vastavalt sama sätte lg 1 p 2, teda on enne punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja sama sätte lg 1 p 3 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(3)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
29. oktoobril 2014, kohtumaja Jõhvi Kohtuasja number 1-12-990 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Kristine Kriisk Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Sigrid Nurm Kohtuasi Viru Vangla materjalid suhtes O.A karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu O.A, isikukood xxx. Karistuse kandmise algus ja 23.04.2012 lõpp – 19.12.2014
Kohtuistung 27.10.2014
RESOLUTSIOON Jätta O.A suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 16.10.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav O.A
suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
O.A on Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2012 otsusega süüdi tunnistatud
Karistusseadustiku (KarS) 213 karistatud
§ lg järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS §
65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat alates 23.04.2012.
7 kuud 26 päeva
Viru Vangla iseloomustu puuduvad kehtivad sest nähtub, et kinnipeetaval
distsiplinaarkaristus . Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Kuritegude ed
2(3)
dünaamika on jäänud samaks olnud hõivatud . Kinnipeetav on vangistuses
majandustöödel Vangistuses on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisutreening, MTÜ . Convictus Tervise tugigrupis, tugigrupis 12 sammu, tugigrupis Vabastav hingamine SRS kinnipeetavatele, läbinud riigikeele A1 ja A2 taseme koolituse. Alates 30.12.2013 viibib avavanglaosakonnas. Alates 21.05.2014 töötab väljaspool vanglat xxx-s.
Peale vabanemist asub elama ema juurde aadressile xxx
. Kinnipeetaval on põhiharidus.
Vabaduses tarvitas alkoholi ja narkootikume. Katseajal pani toime uue kuriteo. Viru Vangla toetab haldamist. kinnipeetava vabastamisel karistusjärgse käitumiskontrolli ko
Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on tema ema. Kinnipeetava elukoht kuulub tema emale. Ema on valmis kinnipeetavale toeks olema, kui too soovib muutusi ja jääb neile kindlaks sjärgne töökoht . Vabanemi kinnipeetaval puudub. Kriminaalhooldusel on olnud kahel korra, katseajal pani toime uue kuriteo.
Maakohtu istung
Kinnipeetav O.A
avaldas soovi minna välismaale tööle. Tal puudub Eestis elukoht ja töökoht. Seega pole võimalik karistusjärgset täitumiskontrolli kohaldada.
Prokurör il Viru Vangla iseloomustuses toodud põhjendusi toetas maakohtu istung .
Kohtu
põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus . pole põhjendatud
Vastavalt karistusseadustiku 87 §
lg 1 p 1 kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt sama seadustiku § 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja vastavalt sama sätte lg 1 p 2, teda on enne punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja sama sätte lg 1 p 3 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on süüdi mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2012 otsusega KarS § 213 lg 1 järgi ning karistatud 2 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.05.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuu 26 päeva vangistuse useks võrra ning mõisteti liitkarist
2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust.
KarS § 871
võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid.
3(3)
Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal.
Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel.
O.A selgitas istungil, et tal pole Eestis kindlat eluvõi töökohta, mistõttu kohe peale vabanemist läheb ta tööle temale tagatud töö ja elukoht. Karistusjärgse xx, kus on -
käitumise kontrolli seadmine takistaks tal seda teha ning viiks uute õigusrikkumiste toimepanemisele, kuna Eestis O.A töökohta ei ole.
Kohus nõustub süüdimõistetu põhjendustega ning leiab, et resotsialiseerumise seisukohalt on otstarbekam jätta O.A suhtes käitumiskontroll kohaldamata, kuna see võib takistada tal hakata saama legaalset sissetulekut ning minna tööle , nagu ta seda väidab. xx Samuti vangla esitatud materjalid kinnitavad, et Eestis O.A töökohta ei ole. Oma elamispinda Eestis O.A faktiliselt ka ei ole. Vangla esitatud materjalide järgi on
O.A ema nõus teatud tingimustel lasta teda elama enda juurde. O.A ise seda eitab ning väidab, et ema ei luba tal oma elamispinnal elada. Seega kindlat elukohta
Eestis O.A ka ei ole, mis samuti räägib selle kasuks, et karistusjärgne käitumiskontroll tuleb jätta kohaldamata ning lasta tal minna tööle xxx, kus tal on ka tagatud elukoht.
Eeltoodust O.A lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.
( ) allkirjastatud digitaalselt Deniss Minzatov kohtunik