2-13-12750/113 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-12750

Tsiviilasi

Kudruküla

Narva-Jõesuu

KÜ

hagi

Crastini

Kinnisvara OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

6987,60 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Apellant (kostja): Crastini Kinnisvara OÜ (RK 11130941),

lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko

Vastustaja (hageja): KÜ Kudruküla 13 Narva-Jõesuu (RK

80183078), seaduslik esindaja juhatuse liige Valentina

Fadejeva, lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 11. veebruari 2014.a otsus

muutmata

ja

Crastini

Kinnisvara

OÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud Crastini Kinnisvara OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KÜ Kudruküla 13 Narva-Jõesuu esitas 28.06.2013 Viru Maakohtule hagi I.Ai, V.S ja A.Si

vastu võlgnevuse 6169,47 nõudes (kd 1, tl 23-25) ajavahemikul juuli 2010 – mai 2013.

Vaidlusalune korter võõrandati 20.09.2013 Crastini Kinnisvara OÜ-le, mida kinnitab väljavõte

kinnistusraamatust (kd I, lk 163). Vastavalt korteriühistuseaduse §-le 51 lähevad korteriühistu

liikme õigused ja kohustused korteriomandi ülemineku hetkest üle korteriomandi omandajale.

Maakohtu 18. novembri 2013 määrusega asendas kohus senised kostjad uue kostjaga.

Hageja esitas 27.11.2013 asendatud kostja jaoks hagiavalduse tervikteksti koos nõude

suurendamise avaldusega, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus summas

6987,60 eurot. Hageja märkis, et antud tsiviilasjas hagi esitamisel 28.06.2013 olid

korteriomandi X-XX, XXX omanikud I.A, V.S ja A.S ning neil on tekkinud võlgnevus hageja

ees korteriomandi majandamiskulude ja muude maksete eest summas 6169,47 eurot (seisuga

01.06.2013). 20.09.2013 muutus korteriomandi omanik ja uueks omanikuks sai Crastini

Kinnisvara OÜ, kes ei ole hagejale võlgnevust summas 6169,47 eurot (seisuga 01.06.2013)

tasunud, selle asemel on võlgnevus suurenenud.

Seisuga 01.11.2013 on kostjal hageja ees sihtotstarbeliste maksete, sh kommunaalteenuste, eest

põhivõlgnevus summas 5320,45 eurot ja viivisevõlgnevus summas 1667,15 eurot. Kokku on

kostjal võlgnevus hageja ees seisuga 1.11.2013 summas 6987,60 eurot.

Oma nõude tõendamiseks esitas hageja korteriühistu raamatupidaja koostatud 19.11.2013

tõendi võlgnevuse kohta summas 6987,60 eurot (kd II lk 53), arved korteriomandi

kommunaalteenuste eest perioodil 01.01.2011 kuni 01.11.2013 (kd II lk 54-62), korteriomandi

põhivõlgnevuse arvestuse summas 5320,45 eurot (kd II lk 63) ja korteriomandi viivise

võlgnevuse arvestuse summas 1667,15 eurot (kd II lk 64). Menetluse käigus esitas hageja

täiendavalt järgmised tõendid: korteriühistu üldkoosoleku otsused korteriühistu aruande

kinnitamise ja majandustegevuse aastaplaani kinnitamise kohta: 2011.a majandustegevuse

aastaplaan (kd II lk 93-94, tõlge lk 94p-95), 10.12.2009 üldkoosoleku protokoll (kd II lk 96,

tõlge lk 97), 12.05.2011 üldkoosoleku protokoll (kd II lk 98, tõlge lk 99), 19.04.2012

üldkoosoleku protokoll (kd II lk 100-101, tõlge lk 101p-102), 2012.a majandustegevuse

aastaplaan (kd II lk 103, tõlge lk 103p-104), 2013.a majandustegevuse aastaplaan (kd II lk 105,

tõlge lk 105p-106). Hageja asus seisukohale, et esitatud dokumentaalsetest tõenditest (arvete

koopiad,

raamatupidamistõend,

koondtabel,

üldkoosoleku

otsused,

majandusplaani

kinnitamised) on selgelt näha hageja nõue, kehtestatud korteriühistu tariifid ja võlgnevuse

kogusumma.

2. Nii algsed kostjad kui hiljem asendatud kostja vaidlesid hagile vastu leides, et hagi ei sisalda

piisavaid põhjendusi ning hageja ei ole esitanud nõuetele vastavaid, asjakohaseid ja lubatavaid

tõendeid, mis tulenevad korteriühistuseaduse (KÜS) §-dest 15 ja 151. Nimetatud sätete kohaselt

määratakse korteriühistu liikme kohustuste maht korteriühistu ees kindlaks korteriühistu

liikmete üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aruande kinnitamisel ja ühtlasi

majandustegevuse aastaplaani kinnitamisel, milles märgitakse ära korteriühistu liikmete

sihtkulutuste ja koormatiste kandmise kohustused arvestatuna eluruumi üldpinna ühe

ruutmeetri kohta. Korteriühistu (hageja) põhikirja punkti 4.2. alapunkti „f“ kohaselt on

korteriühistu liige kohustatud regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud

tähtajaks ja ulatuses tasuma sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate majandamiskulude

katteks. Antud punkti sisust tuleneb, et tasud teenuste eest ja maksetähtajad määrab kindlaks

korteriühistu juhatus. Põhikirja selline säte on vastuolus KÜS normidega. Vastuolus nimetatud

normidega ei ole hageja esitanud nõude ulatuse vajalikku põhjendust ega ole esitanud

asjakohaseid ja lubatavaid tõendeid.

Kostja leidis, et hageja nõuded on ebaseaduslikud, põhjendamatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Kuna kostja vaidleb haginõuetele vastu põhivõla osas, vaidleb kostja vastu ka viivise nõudele.

Kostja arvates on hageja nõuded ebaselged ja tõendamata, hageja esitatud dokumentides on

suuri puudusi ning need ei saa olla tõendiks hageja väidete kinnitamisel. KÜS §-st 151 tuleneb

kord korteriühistu nõuete korteriühistu liikme suhtes nõuete esitamiseks. Antud nõude sisu ja

suurus määratletakse majandustegevuse kavaga, mis kinnitatakse üldkoosoleku otsusega.

Hageja ei esitanud vastavaid tõendeid. Tuleb lähtuda raamatupidamisseaduse normidest, mis

sätestavad esialgsete raamatupidamisdokumentide koostamise nõuded.

MAAKOHTU OTSUS JA PÕHJENDUSED

3. Maakohus rahuldas oma 11. veebruari 2014.a otsusega hagi täielikult. Kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 5320,45 eurot põhinõudena majandamiskulude võlgnevuse katteks perioodi

eest juuli 2010 kuni 1.11.2013, samuti viivise eelnimetatud põhinõudelt summas 1667,15 eurot

(1.11.2013 seisuga). Kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda.

Vaidlus puudub selles, et alates 20.09.2013.a on kostja X-XX, XXX asuva korteri omanik ja

KÜS § 5 lg-st 1 tulenevalt korteriühistu liige

Kohus ei nõustunud kostja põhjendustega, mille kohaselt ei ole hageja nõuded nõuetekohaselt

tõendatud. Kohus leidis, et kostja kui korteriühistu liige oli kohustatud tasuma hagejale

majapidamiskulude ja saadud teenuste eest. Oma nõude kinnitamiseks on hageja esitanud

raamatupidamise 19.11.2013 tõendi (kd II lk 53), korteriomanikule esitatud arved (kd II lk 54-

62) ja teenustasu arvestuse vaidlusaluse korteri suhtes ajavahemiku juuli 2010 – oktoober 2013

kohta (kd II lk 63). Viimases on eraldi lõikes välja toodud tariif, teenuse tasu, arvestus kütte,

elektrienergia ja muude majandamiskulude osas. Arvestusest nähtuvalt arvutas hageja

vastavaid tasusid (majandamiskulusid) lähtudes vaidlusaluse korteri pindala suurusest, mis

samuti nähtub arvestusest (76,3 m2). Hageja on esitanud ka viivise arvestuse (kd II lk 64).

Nimetatud tõenditele tuginedes leidis kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja nõuetekohaselt

tõendatud ning kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees majandamiskulude eest summas

5320,45 eurot (1.11.2013 seisuga), millele lisandub viivis 0,07% päevas ehk 1667,15 eurot

(1.11.2013 seisuga).

Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole selgelt välja toonud, miks ta peab hageja arvestusi

majandamiskulude pindalapõhise jaotamise põhimõttega vastuolus olevaks. Kohus sellist

vastuolu esitatud tõendite pinnalt ei tuvastanud. Tõendite osas on kostja küll väitnud, et hageja

esitatud tõendid ei vasta KÜS §-dest 15 ja 151, samuti raamatupidamisseadusest tulenevatele

nõuetele, kuid kohtu arvates ei ole seda põhjendanud. Kostja ei selgitanud, millises osas ei vasta

hageja esitatud tõendid eeltoodud seaduse sätetele ega milles näeb kostja vastuolu nimetatud

seaduste nõuetega. Kohus leiab, et vastav majandamiskulude arvestus KÜS § 151 mõistes oli

hageja poolt kohtule esitatud (s.o teenustasu arvestus, kd II lk 63) ning kostja ei toonud välja,

millises osas ei vasta see arvestus KÜS § 151 nõuetele. Kostja ei põhjendanud, milles seisnes

tema arvates raamatupidamisseaduse (esialgsete raamatupidamisdokumentide koostamise)

nõuete rikkumine hageja poolt. Hageja on esitanud tõendina majandustegevuse aastaplaanid ja

üldkoosolekute protokollid (kd II lk 93-106), millega neid kinnitati. Ka selles osas ei toonud

kostja kohtu arvates välja põhjendusi, miks need aastaplaanid või nende üldkoosolekute poolt

kinnitamine ei vasta seaduse nõuetele.

Kohus leidis, et hageja on õigustatud nõudma võlgnevuselt viivist vastavalt KÜS § 7 lg-le 4

määras 0,07 % päevas arvestatuna põhinõudelt. Viivise tasumise kohustus tuleneb korteriühistu

põhikirja p 4.2. alap-st “h” (kd II lk 49) ning ei ületa seadusest tuleneva piirmäära.

Kohus märkis, et suur osa korteriomaniku võlgnevusest korteriühistu ees on antud asjas

tekkinud veel siis, kui vaidlusaluse korteri omanikuks olid esialgsed kostjad ehk I.A, V.S ja

A.S. Kostja Crastini Kinnisvara OÜ sai korteri X-XX, XXX omanikuks 20.09.2013. Samas

KÜS § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel

korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja

kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3

kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud

korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud

majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega tuleb Crastini Kinnisvara OÜ-lt välja mõista

ka see võlgnevuse osa ja viivis, mis on tekkinud enne tema poolt vaidlusaluse korteri

omandamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Kostja Crastini Kinnisvara OÜ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

palub maakohtu otsuse materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu täielikult tühistada

ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellant jääb seisukohale,

et hageja nõuded ei ole nõuetekohaselt tõendatud.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) tuleb KÜS norme (eeskätt KÜS § 15¹ lg 1) käsitada asjas kohaldamisele kuuluvate

erinormidena, kuna need on vahetult suunatud korteriühistu liikme kohustuste mahu

kindlaksmääramisele, korteriühistu enda hoolduskohustuste kindlaksmääramisega seotud

suhete reguleerimisele ning ühtlasi sätestavad majandamiskulude mõiste ja majandamiskulude

kindlaksmääramise alused ja korra;

2) peavad KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt korteriühistu liikme kohustused olema kindlaks määratud

korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusega samaaegselt korteriühistu majandustegevuse

plaani kinnitamisega. Käesoleval juhul ei ole vastustaja esitanud tõendeid selle kohta, et

korteriühistu liikmete kohustused on kindlaks määratud koos majandustegevuse aastakava

kinnitamisega;

3) selgitas kostja (apellant) maakohtu 23.01.2014.a istungil, millises osas ei täitnud hageja

raamatupidamise seaduse sätteid. Nimelt ei täitnud hageja raamatupidamisnõudeid

raamatupidamise algdokumendi sisu nõuete osas. Kostja esindaja viitas sellele, et hageja ei

esitanud kostjale tasumiseks teenuse eest arvet, mis oleks vastanud raamatupidamise seaduse

§-s 7 sätestatud raamatupidamise algdokumendi vormi ja sisu nõuetele;

4) ei vasta vastustaja poolt tõenditena esitatud dokumendid (apellandile tasumiseks saadetud

arved, väljavõtted korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsustest) raamatupidamise

algdokumendi määratlusele raamatupidamise seaduse § 7 tähenduses, kuna ei sisalda ettenähtud

rekvisiite. Eelkõige peab raamatupidamisdokument kinnitama majandustehingu toimumist;

5) leiab apellant ülaltoodud põhjendustel, et esimese astme kohus hindas asjas esitatud tõendeid

ebaobjektiivselt, millega seoses apellatsioonkaebuse lahendamisel ringkonnakohtul tuleb

kohaldada TsMS § 657 lg 1 p 3 ning, tühistades esimese astme kohtu otsuse täies ulatuses, saata

asi uueks läbivaatamiseks.

5. Vastustaja, Kudruküla 13 Narva-Jõesuu KÜ, vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta selle täielikult rahuldamata ning maakohtu 11. veebruari 2014.a otsuse muutmata.

Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt on apellandi

väited on paljasõnalised, põhjendamata ja alusetud järgnevatel põhjustel:

1) vastustaja on esitanud tsiviilasja menetluses kõik vajalikud tõendid. Oma 13.01.2014

arvamusele lisas vastustaja järgmised dokumendid: KÜ Kudruküla 13 Narva-Jõesuu

üldkoosoleku otsused korteriühistu aruande kinnitamise ja majandustegevuse aastaplaani

kinnitamise kohta: 2011.a majandustegevuse aastaplaan, 10.12.2009 üldkoosoleku protokoll,

12.05.2011

üldkoosoleku

protokoll,

19.04.2012

üldkoosoleku

protokoll,

2012.a

majandustegevuse aastaplaan, 2013.a majandustegevuse aastaplaan. Apellant ei ole kogu

menetluse käigus välja toonud põhjendusi, miks eelnimetatud dokumendid ei vasta seaduse

nõuetele, vaid ainult paljasõnaliselt väidab seda.

2) isegi kui apellant leiab, et KÜ Kudruküla 13 Narva-Jõesuu üldkoosoleku otsused ei vasta

seaduse nõuetele, ei ole neid otsuseid seaduses sätestatud korras vaidlustatud ning vastuvõetud

otsused kehtivad;

3) vastustaja poolt maakohtu menetluses esitatud tõendid vastavad muuhulgas ka

raamatupidamise seaduse nõuetele. Apellandi väited esitatud dokumentide nõuetele

mittevastavuse

osas

ei

ole

millegagi

põhjendatud.

Vastustaja

juhib

tähelepanu

raamatupidamise seaduse § 7 lõikele 2, mille alusel ei kohaldata raamatupidamise seaduse lõike

1 punktides 6–8 sätestatud nõuet algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed

on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis;

4) igasuguse varaga kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused ning apellant kui korteriühistu

liige ei ole ise pöördunud korteriühistu poole arvete osas selguse saamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu

ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.

7. Apellant tugineb apellatsioonkaebuses peamiselt väidetele, mille kohaselt on maakohus asja

lahendamisel jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse, samuti andnud ebaõige hinnangu hageja

poolt esitatud tõenditele. Apellandi arvates ei ole vastustaja (kostja) kui korteriühistu oma

nõude suurust nõuetekohasel viisil tõendanud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi

seisukohtadega.

7.1. Tsiviilasjades n r 3-2-1-53-19 (p 14) ja 3-2-1-181-12 (p 15) asus Riigikohus seisukohale,

et KÜS § 151 lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks selle seaduse tähenduses korteriühistu

vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse

osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja

ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu

põhikirjas ei sätestata teisiti. Sellest sättest tulenevalt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju

peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik

majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide

pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi

reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Korteriühistu põhikirjas võib sätestada

pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete

vahel jagamiseks.

7.2. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu

majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada

näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude

suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik

raamatupidamisdokumentidega

tõendada,

kui

palju

oli

korteriühistu

kohustatud

teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine

on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole

kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb

tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja

selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude

tasumist nõutakse.

Riigikohus on lisaks selgitanud, et korteriühistu liikmele ei teki kohustusi ainuüksi sellest, et

korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks. Järelikult ei saa ainuüksi

nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja tõendanud korteriühistu

majandamiskulude suuruse vaidlusalusel ajavahemikul, s.o hageja 27.11.2013.a avalduse

kohaselt perioodil august 2010 kuni november 2013. Hageja (vastustaja) ei ole tõendite

esitamisel piirdunud ainuüksi korteriühistu liikmele adresseeritud arvetega, vaid on tõendanud

ka majandamiskulude üldist suurust ja kulude liikmete vahel jaotamise aluseid.

8.1. Eelkõige on majandamiskulude (elamu haldamise kulude) suurus tõendatud korteriühistu

2011., 2012. ja 2013. aasta majandustegevuse aastakavadega, mis on korteriühistu

üldkoosolekute poolt kinnitatud. Aastakavadelt nähtub, missugustes summades makseid pidid

liikmed vastava majandusaasta vältel eeldatavalt elamu haldamiseks tegema, sh on eraldi välja

toodud maksed remondifondi. Ringkonnakohtu arvates on hageja majandustegevuse

aastakavad käsitatavad korteriühistu otsustena, millega on määratud kindlaks selles märgitud

majandamiskulude suurused liigiti.

8.2. Majandustegevuse aastakavadest ei nähtu elamu majandamiseks ostetud teenuste nagu

küte, veevarustus ja elektrienergia, kogumahtusid ega maksumust. Ringkonnakohus möönab,

et hageja esitatud majandustegevuse aastakavad ei vasta selles osas KÜS 15 lg 1 punktis 3

sätestatule, mille kohaselt peab majandustegevuse aastakava muuhulgas sisaldama andmeid

korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Nende

andmete aastakavas puudumine ei too aga automaatselt kaasa majandustegevus aastakava

kinnitamise otsuse tühisust. Samuti ei anna aastakavas vastavate andmete puudumine

korteriühistu liikmele õigust keelduda temale korteriühistu vahendusel osutatud teenuste eest

tasumisest.

9. Ringkonnakohtu arvates puudus hagejal käesolevas asjas vajadus nimetatud teenuste mahu

ja maksumuse kohta täiendavaid tõendeid esitada. Hageja on esitanud võlgnevuse

arvestustabelid, millest viimane on koostatud seisuga oktoober 2013 (t II kd lk 63 ja pöördel).

Tabelist nähtub kuude lõikes tarbitud teenuse kogus ja selle teenuse eest kostjale langev

maksumus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid konkreetsete teenuste maksumusele ega tarbitud

kogustele.

9.1. Ringkonnakohtu arvates on meelevaldne apellandi käsitlus, nagu tuleks KÜS § 15 lg 1

kohaselt määrata korteriühistu liikme kohustused rahaliselt kindlaks üksnes samaaegselt

korteriühistu

majandustegevuse

aastakava

kinnitamisega.

Hageja

poolt

esitatud

majandustegevuse aastakavadest nähtuvad korteriühistu liikmete kohustused sihtkulutuste ja

koormatiste kandmisel, nagu näeb ette KÜS § 15 lg 1 p 2 (arvestatuna ühe ruutmeetri kohta –

sh nii üldised halduskulud kui ka eraldi maksed remondifondi).

9.2. Põhjendamatud on apellandi etteheited, nagu ei vastaks hageja poolt võlgnevuse

tõendamiseks esitatud dokumendid raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele.

Seadustest ei tulene, et korteriühistu nõudeid liikmete vastu oleks lubatav tõendada üksnes

raamatupidamise algdokumentidega. Korteriühistu poolt liikmele tasumiseks esitatav arve ei

ole oma olemuselt majandustehing raamatupidamise seaduse § 6 tähenduses. Raamatupidamise

seaduse §-s 7 sätestatud nõuded raamatupidamise algdokumentidele omavad tähtsust

raamatupidamiskohustuslase poolt raamatupidamise ja finantsaruandluse nõuetekohasusele

hinnangu andmisel, mitte aga korteriühistu liikmel ühistu ees tekkinud võlgnevuse suuruse

tõendamisel.

9.3. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi etteheitega, nagu oleks KÜS normidega vastuolus

KÜ Kudruküla 13 põhikirja p 4.2 alapunkt „f“, mille kohaselt on korteriühistu liige kohustatud

regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud tähtajaks ja ulatuses tasuma

sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate majandamiskulude katteks. Nimetatud põhikirja

sättest tuleneb, et korteriühistu juhatuse ülesandeks on jaotada kõigi ühistuliikmete poolt

tasumisele kuuluvad summad liikmete vahel vastavalt seaduses ja põhikirjas sätestatule ning

ühistu üldkoosolekutel otsustatule. Samuti on ühistu juhatuse ülesandeks korraldada liikmetele

tasumisele kuuluvate summade osas arvete esitamine. Küll aga ei tulene põhikirja viidatud

punktist, nagu oleks korteriühistu juhatusel õigus omal äranägemisel määrata maksete suurust

ja tasumise tähtaegu.

10. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks omal

algatusel kontrollida hageja nõude arvestuse õigsust, kuna apellant (kostja) ei ole arvestuse

õigsusele omalt poolt konkreetseid vastuväiteid esitanud.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud

apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/