4-14-1921/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

29. oktoober 2014 Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-14-1921 (kohtuvälises menetluses nr 231612003558) sissenõudja avaldus täitemenetluses Lahend väärteomenetluses Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24. aprilli 2012 otsus Andres Sootna karistamises KarS § 218 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot Menetlus kohtus lahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Määruse tegija kohtunik Aivar Hint Sissenõudja avalduse esitajana Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Süüdlane Andres Sootna (isikukood 38907196011; elukoht xxxxxxxx xx-xx xxxxxxxx ) Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Asenduskaristuse kohaldamise avalduses:

1.1 asendada KarS § 72 lg 2 alusel Andres Sootnale Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24. aprilli 2012 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 25 trahviühikut summas

100 eurot arestiga 2 (kaks) päeva;

1.2 KarS § 69 alusel asendada Andres Sootnale mõistetud arest 2 päeva üldkasuliku tööga 4

(neli) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Asja lahendamisest tulenevad otsustused

2. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega:

2.1 kohtumääruse jõustumisel tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda viivitamatult üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole;

2.2 edastada määruse koopia süüdlasele ja kohtutäiturile;

2.3 saata jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuurile (kusjuures personaalselt üldkasuliku töö täitmist korraldavale politseiametnikule). Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu;

3.2 üldkasuliku töö tegemiseks süüdlasel pöörduda Põhja Prefektuuri korrakaitseteabetalituse vanemkorrakaitseametnik Andres Tarvis (üldkasuliku töö täitmist korraldav ametnik) poole (asukoha aadress Tallinn, Pärnu mnt 139; kontaktandmed: e-post andres.tarvis@politsei.ee; telefon 612 4962; 515 4271);

3.3 üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on Politseija Piirivalveamet õigustatud KrMS § 2103 lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Sissenõudja avaldus Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga.

2. Sissenõudja avalduse aluseks olevad asjaolud

2.1. Süüdlase kohta on 10.05.2012 jõustunud otsus karistamises rahatrahviga.

2.2. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 21.09.2012.

2.3. Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt 14.02.2014 sissenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub tasumata rahatrahv 100 eurot.

2.4. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi.

3. Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata. Sooviks teha rahatrahvi asemel üldkasuliku töö tunde.

Kohtu põhjendused

1. Seaduslikud alused menetlemiseks Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmine on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) 9 peatüki 2. jaos (Väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi täitmine; § 199 - § 203). TMS § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. VTMS § 211. Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ja karistuse täitmisele pööramine

(1) Maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

(11) Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

(2) Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

3) Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. KarS § 72. Rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga

(1) Kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

(2) Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

(3) Rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. KarS § 69. Üldkasulik töö

(1) Kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase või süüdimõistetu nõusolekul. VTMS § 2071. Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine.

(1) Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile.

(2) Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

(3) Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab siseminister määrusega.

3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

3.1. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust.

3.2. Süüdlasel on tasumata temale määratud rahatrahv 25 trahviühikut s.o 100 eurot, mis tuleb juhindudes KarS § 72 lg 2 alusel asendada asenduskaristusena arestiga 2 päeva.

3.3. Arvestades süüdlase nõusolekut ühiskondlikuks tööks on põhjendatud KarS § 69 lg 1 kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest 4 päeva üldkasuliku tööga 4 tundi.

3.4. VTMS § 2071 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile ja kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohtu andmetel on selleks ametnikuks Põhja Prefektuuri korrakaitseteabetalituse vanemkorrakaitseametnik Andres Tarvis asukoha aadress Tallinn, Pärnu mnt 139; kontaktandmed: e-post andres.tarvis@politsei.ee; telefon 612 4962; 515 427.

3.5. VTMS § 2071 lg 3 alusel vastu võetud siseministri 22. detsembri 2011 määruse nr 27 (Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord; edaspidi kord) §

6 kohaselt prefekt määrab süüdlase üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku (edaspidi ametnik). Korra § 15 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või esinevad määruse §-s 13 nimetatud asjaolud (süüdlase viibimine töökohal alkoholivõi narkojoobes, süüdlase käitumine ohustab või võib ohustada teist töötajat või töö andja vara, kõrvalist isikut või süüdlast ennast, süüdlane hilineb tööle, süüdlase tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega), fikseerib üldkasulikku töö tegemist kontrolliv ametnik rikkumised ning teeb süüdlasele vormikohase kirjaliku hoiatuse. Süüdlasele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus lisatakse süüdlase üldkasuliku töö toimikusse. Üldkasulikku töö tegemist kontrolliv ametnik võib esitada kohtule süüdlase suhtes aresti kohaldamise taotluse, kui süüdlasele on tehtud vähemalt üks kirjalik hoiatus. Taotlus koostatakse ja esitatakse kohtule VTMS § 2103 lõikes 1 sätestatud taotluse nõuetest lähtudes.

VTMS § 2103 (Taotlus üldkasuliku töö katkestamise või peatamise kohta) lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.

4. Määruse edastamine ja vaidlustamine VTMS § 211 lõige 3 kohasaelt määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. VTMS 189 (Määruskaebuse kohaldamisala) kohaselt määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud. VTMS § 190 (Määruskaebuse esitamise õigus) kohaselt määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (VTMS § 193 lg 1). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1). Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik