1-14-7522/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-7522

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2014. a., Tallinn Kohtuasja number 1-14-7522 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Sten Lind Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18. septembri 2014. a otsus Ivan Mossini süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Ivan Mossin (isikukood 38805012254, viibib Tallinna Vanglas)

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Ivan Mossini apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 18. septembri 2014. a otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati Ivan Mossin süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aastaks 9 kuuks algusega

26. märtsist 2014. a.

Kohus mõistis riigi tuludesse Ivan Mossinilt välja 887,50 eurot sundraha, määratud kaitsjale määratud tasu 384 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 963 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 1 euro, mis kuulub tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeris kohus riigi tuludesse sülearvuti koos sülearvuti kotiga.

Asitõendite osas otsustas kohus narkootilise aine, minigrip kilekotid, fooliumtükid, lõiketera ja digitaalse kaalu konfiskeerida ning hävitada.

2(4)

2. Ivan Mossin tunnistati süüdi selles, et ta ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 26.03.2014 a suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 1,49 grammi (puhtal kujul 85 milligrammi fentanüüli), so kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi.

Ivan Mossin hoidis osundatud narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 1,49 grammi (puhtal kujul 85 milligrammi fentanüüli) ebaseaduslikult enda valduses kuni 26.03.2014 a kellani 18.10, mil ta Tallinnas XXXXXXXX XX trepikojas, kus asub korter XX, kahtlustatavana kinni peeti ning tema poolt vahetult enne kinnipidamist maha visatud narkootiline aine politseitöötajate poolt Tallinnas XXXXXXXX XX trepikojas teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja.

Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist fentanüülist. Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet fentanüüli koguses, millest piisaks kokku ca 654 inimesele narkojoobe tekitamiseks.

Seega suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Ivan Mossin toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes vaidlustab kohtuotsust talle mõistetud 1 aasta 9 kuu vangistuse osas, taotledes kergemaliigiselise karistuse mõistmist. Süüdistatav leiab, et tema süüditunnistamine KarS § 184 lg 4 järgi on ebaõige. Samuti on temalt ebaõigesti konfiskeeritud sülearvuti ja sülearvuti kott. Talle ei võimaldatud menetlustoimingutes tõlgi abi. Millel sellised väited põhinevad, seda apellant ei selgita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on Ivan Mossinile karistuse mõistmise, sülearvuti konfiskeerimise ja tõlgi tagamise osas seaduslik, mistõttu esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

4.1 Kohtukolleegium märgib, et KrMS § 318 lg 4 kohaselt on menetlusõiguslikes küsimustes õigus vaidlustada kokkuleppes tehtud otsust kõigil kokkuleppemenetluse pooltel nii kokkulepluse regulatsiooni (9. peatüki 2 jao) rikkumiste osas kui ka viitega taolistele kriminaalmenetlusõiguse rikkumistele, mis on vahetult seadusandja poolt loetud olulisteks (§ 339 lg 1).

Materiaalõiguslikes küsimustes on apellatsiooniõigus ainult süüdistataval ja tema kaitsjal ning sedagi vaid juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS järgi ebaõigesti

3(4) kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, kui kriminaalasja materjalid ei võimalda sellise teo toimepanekut lugeda tõendatuks, kui tõendatud kujul ei vasta toimepandu ühelegi karistusseaduses sätestatud kuriteokoosseisule või kui teo kuriteona karistatavus on välistatud selle õigusvastasuse või süülisuse puudumise tõttu. Kuritegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, kui teo tõendatuks loetud asjaoludele on antud ebaõige materiaalõiguslik hinnang ehk kohus on jätnud vastava õigusnormi kohaldamata või kohaldanud normi ebaõigesti (tõlgendanud seda vääralt). Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole sätestatud karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioonis.

4.2 Käesoleval juhul leiab apellant esmalt, et kirjeldatud tegu on ebaõigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 4 järgi. Sellega on maakohus tema hinnangul rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS §

339 lg 1 mõttes ning kokkuleppemenetluse sätteid.

Teiseks leiab apellant, et temalt on KarS § 832 lg 1 alusel ebaõigesti konfiskeeritud sülearvuti ja sülearvuti kott.

Kolmandaks väidab apellant, et talle ei võimadatud tõlgi abi.

Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et Ivan Mossinit ei ole süüdi tunnistatud mitte KarS § 184 lg 4, vaid KarS § 184 lg 1 järgi. Seega ei vasta apellandi väide tegelikkusele. Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et KarS § 184 lg 4 näeb ette juriidilise isiku vastutuse narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuna Ivan Mossin on füüsiline isik, siis ei ole tema vastutusele võtmine KarS § 184 lg 4 järgi võimalik. Seega suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Ivan Mossin toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

10. septembril 2014. a prokuröri Mariana Londoni, süüdistatava Ivan Mossini ja kaitsja Jelena Benevolenskaja vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse, et Ivan Mossin tunnistatakse süüdi KarS §

184 lg 1 järgi suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseaduslikus omandamises ja valdamises ning talle mõistetakse karistuseks vangistus 1 aastaks 9 kuuks algusega 26. märtsist 2014.a. Lisaks sellele konfiskeeritakse Ivan Mossinilt KarS § 832 lg 1 alusel süüteoga saadud sülearvuti koos kotiga. Kokkuleppe sõlmimise juures osales tõlk JT (tl 78-80).

18. septembril 2014. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (tl 91). Apelleeritud kohtuotsusega ongi Ivan Mossin kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on konfiskeeritud sülearvuti koos kotiga. Kohtuistungil osales tõlk EP (tl 90). Ivan Mossin on kohtuistungil avaldanud, et ta soovib saada kohtuotsust vene keeles. Maakohus on Ivan Mossini taotluse rahuldanud ja saatnud talle kohtuotsuse ärakirja venekeelse tõlke (tl 97-100).

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav Ivan Mossin on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on

4(4) väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1- 1-81-11.

Seega ei nõustu kohtukolleegium apellandi väidetega, et maakohus on tunnistanud Ivan Mossini süüdi ebaõiges süüdistuses ning konfiskeerinud temalt alusetult sülearvuti koos kotiga. Samuti ei vasta tegelikkusele apellandi väited selle kohta, et talle ei võimaldatud kokkuleppe sõlmimisel ega kohtus tõlgi abi.

5. Eeltoodust tulenevalt on Ivan Mossini apellatsioon kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja kokkuleppemenetluse sätete rikkumise peale ilmselt põhjendamatu ning kohtukolleegium jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Sten Lind