2-12-10474/137 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-10474

Tsiviilasi

XXXavaldus XXXvastu kinnisasjale juurdepääsu

määramiseks

ja

vastavasisulise

märkuse

kinnistusraamatusse kandmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul

Talts (Advokaadibüroo Lentsius &Talts, Lõõtsa 2B,

11415 Tallinn, e-post raul@lentsius.ee)

Puudutatud isik 1: XXX(isikukood: XXX, elukoht

XXX)

Puudutatud isiku 1 lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co,

Pärnu

mnt

15,

Tallinn

10141,

e-post

tarmo.repp@eversheds.ee)

Puudutatud isik 2: XXX(isikukood: XXX, elukoht

XXX)

Puudutatud

isik

lepingulised

esindajad:

vandeadvokaat Martin Tamme ja advokaat Merli

Paddar (e-post: Advokaadibüroo VARUL, Ahtri 6a,

10151 Tallinn, e-post: menetlus@varul.ee)

Puudutatud isik 3: XXX(isikukood: XXX, elukoht

XXX)

Puudutatud isik 4: XXXVallavalitsus (asukoht: XXX;

e-post: XXX)

Puudutatud isik 5: XXX Vallavalitsus (asukoht: XXX;

e-post: XXX )

Puudutatud isik 6: Keskkonnaamet (asukoht: Narva

mnt

7a,

15172

Tallinn,

e-post:

info@keskkonnaamet.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg 29. september 2014

RESOLUTSIOON

1. XXXavaldus rahuldada.

2. Määrata XXX kuuluvale XXXkülas asuvale XXX kinnistule (registriosa nr XXX)

juurdepääs avalikult kasutatavaks teeks olevalt XXX üldmaalt läbi Harjumaal, XXX

vallas, XXX külas asuva XXX kinnistu (registriosa nr XXX) alljärgnevatel

tingimustel:

2.1. Juurdepääsuteeks on Harjumaal, XXX vallas, XXX külas, asuvat XXX kinnistut

(registriosa nr XXX) läbiv tee pikkusega ca 50 m ja laiusega ca 3 m alates XXX

kinnistu ja XXX üldmaa katastriüksuse piirist kuni XXX kinnistu piirini vastavalt

kohtumäärusele lisatund Maa-ameti kaardiserveri kaardil (mõõdistamise aeg

01.04.1997) märgitud juurdepääsutee asukohale (plaanil tähistatud punase joonega

märkega 50);

2.2. Juurdepääs on määratud XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks õigusega

kasutada seda ööpäevaringselt jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga, mis vastab XXX

kinnistu kasutamisele maatulundusmaana;

2.3. Juurdepääsutee hooldamise kulud kannab XXX kinnistu (registriosa nr XXX)

omanik;

2.4. XXX külas asuva XXX kinnistu (registriosa nr XXX) igakordne omanik tasub

Harjumaal, XXX vallas, XXX külas asuva XXX kinnistu (registriosa nr XXX)

igakordsele omanikule juurdepääsu eest 20 eurot aastas, alates juurdepääsuõiguse

kinnistusraamatusse kandmisest. Tasu tuleb maksta iga aasta eest ette 31.

detsembriks.

3. Kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistris

registriossa numbriga XXX kantud XXX kinnistu asukohaga Harjumaa, XXX vald,

XXX küla kolmandasse jakku esimesele järjekohale märkus, mille kohaselt

Harjumaal, XXX vallas, XXX külas asuv XXX kinnistu (registriosa nr XXX) on

koormatud tähtajatu ja piiranguteta juurdepääsuõigusega Harjumaal, XXXvallas,

XXX külas asuva XXX kinnistu (registriosa nr XXX) kasuks käesoleva kohtumääruse

punktis 2 märgitud sisuga.

4. Tuvastada XXX kinnistu, mis asub Harjumaal, XXX vallas, XXX külas ja ms on

kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri

registriossa

numbriga

XXX

omaniku

kohustus

anda

nõusolek

märkuse

sissekandmiseks juurdepääsuõiguse kohta igakordse omaniku kasuks käesolevas

kohtumääruses määratud tingimustel.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta XXXkanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud

XXXkuulub XXX maaüksus (katastritunnus XXX) asukohaga XXX küla, XXXvald,

Harjumaa, pindalaga 5,89 ha, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. XXXon tagastatud

omandireformi käigus XXX maaüksus (katastritunnus XXX) asukohaga XXX küla, XXX

vald, Harjumaa, pindalaga 4950 m2, mille sihtotstarbeks on elamumaa. XXXomandis

olevale XXX maaüksusele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. XXXja tema

perekond kasutavad XXX kinnistule ligipääsemiseks juurdepääsuteed, mis on jätkuks XXX

üldmaale (katastriüksuse tunnus XXX) ning kulgeb läbi XXXomandireformi käigus

tagastatud XXX maaüksuse. XXX kinnistul on nimetatud tee pikkuseks ca 50 m ning

laiuseks ca 3 m. XXXon paigaldanud XXX maaüksust läbivale juurdepääsuteele takistused

eravalduse siltide ja maasse löödud postide näol. Seega takistab XXXXXXning tema

perekonna XXX kinnistule ligipääsu. Seejuures on XXXkuni käesoleva ajani korduvalt

juurdepääsutee keskele püstitatud poste eemaldanud, kuid XXXon need vahetult pärast

eemaldamist uuesti püsti pannud ehk XXXtahe on ilmselgelt suunatud sellele, et takistada

XXXja tema perekonna juurdepääsu nende kodule ning tegemist ei ole tahtmatu või

kogemata tehtud takistusega.

Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd tal puudub XXX maaüksusele juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt ning ainus juurdepääsutee tema kinnistule kulgeb läbi XXXomandis oleva

XXX kinnistu, siis on tal õigus nõuda juurdepääsu tagamist AÕS § 156 lg 1 alusel.

Kõnealuse juurdepääsutee näol on tegemist teega, mis on jätkuks XXX üldmaale ning

kulgeb läbi XXX maaüksuse. Antud juhul on XXXja tema perekonna poolt kasutatav XXX

kinnistule ligipääsemiseks vajalik juurdepääsutee, mis kulgeb läbi XXX maaüksuse, tee

TeeS § 2 lg 1 mõttes. Nimetatud teed mööda on võimalik liigelda nii igat liiki sõidukitega

kui jalgsi.

Avaldajale teadaolevalt on antud tee ehitatud ca 1982. aastal ehk ajal, millal ehitati AÜ

XXX tegutsemiseks vajalikku avalikult kasutatavat teed. Koos nimetatud teega ehitati ka

XXX kinnistule ligipääsemiseks juurdepääsutee teelõik, mis kulgeb läbi XXX maaüksuse,

koos sealt läbi voolava oja silla truubiga. Tee on kantud ka 1984.a koostatud kaardile.

Nimetatud kaardilt nähtub selgelt läbi XXX maaüksuse kulgev teelõik koos sealt voolava

oja silla truubiga. Kõnealuse tee valmimisel oli teetööde eestvedajaks AÜ XXX tollane

ühistu esimees Hr Helina ning teetööde teostajateks XXX maaüksuse elanikud. XXXon

XXX kinnistu omanikuks saanud alles 02. märtsil 2007.a, seega oli antud tee valminud juba

enne XXX kinnistu XXXomandisse minekut.

Avaldaja on seisukohal, et antud juhul on XXXhuvi XXX maaüksusele juurdepääsu õiguse

vastu ilmselgelt ülekaalus, võrreldes XXXjuurdepääsuõigusest tuleneva kitsendusega.

Olukorras, kus Meigo Mäesalul puudub võimalus kasutada XXX kinnistule ligipääsemiseks

juurdepääsuteed, mis kulgeb läbi XXX maaüksuse, puudub viimasel igasugune võimalus

oma kinnisasjale ligi pääseda ning seda sihtotstarbeliselt kasutada. Taoline piirang on

põhjendamatu ning XXXebamõistlikul koormav. Samas ei oleks XXXõigused XXXXXX

maaüksust läbiva XXX maaüksusele juurdepääsuõiguse andmisel kuidagi ülemääraselt

kitsendatud. XXXpeaks üksnes taluma avaldaja poolt juba aastakümneid eksisteerinud tee

kasutamist. Eeltoodu ei takista XXXXXX kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ega ka

kõnealuse tee kasutamist. Samuti ei vähene kitsenduse tagajärjel XXXkinnistu väärtus.

Puutuvalt juurdepääsutee kasutamise eest tasu maksmisesse on avaldaja seisukohal, et

kuivõrd antud teelõiku kasutab esmajoones Meigo Mäesalu, siis on igati põhjendatud tee

korrashoiu ja hooldamise kohustuse panemine ning eeltooduga seonduvate kulutuste

tegemine avaldajale. Käesoleva ajani on XXXjuurdepääsuteed hooldanud ja parandanud.

Tee korrashoiuks vajalike tööde all peab XXXsilmas lumekoristust, tee hööveldamist, muru

niitmist, võsa piiramist jne. Samuti on XXXpaar aastat tagasi ise teostanud tee remondi ning

praegusel ajal on see piisavalt tugeva kattega, et suudab kanda ka suuri veokeid.

XXXkinnitab, et on senini lähtunud ning lähtub ka edaspidi juurdepääsutee hooldamisel

ning korrashoiul TeeS § 25 lg-s 4 ning TeeS § 30 lg-s 1 sätestatust. Avaldaja on seisukohal,

et olukorras, kus viimane teostab tee korrashoiu ja hoolduse ning tasub sellega seonduvad

kulutused, ei ole põhjendatud määrata tee kasutamise eest eraldiseisvat juurdepääsu tasu.

XXXon kohustatud andma nõusoleku XXX maaüksuse juurdepääsuõiguse osas

vastavasisulise märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse

Avaldaja palub määrata XXXkuuluvale XXX kinnistule (registriosas nr XXX) asukohaga

XXX küla, XXXvald, Harjumaa juurdepääs avalikuks teeks olevalt XXX üldmaalt

(katastritunnus XXX) üle XXX kuuluva XXX kinnistu kulgeva juurdepääsutee jalgsi ja igat

liiki

transpordivahenditega

viisil,

mis

vastab

XXX

kinnistu

kasutamisele

maatulundusmaana. Juurdepääsuteeks on XXX külas, XXX vallas, Harjumaal asuvat XXX

kinnistut (registriosa nr XXX) läbiva tee pikkusega ca 50 m ja laiusega ca 3 m alates XXX

kinnistu ja XXX üldmaa katastriüksuse piirist kuni XXX kinnistu piirini vastavalt Maa-

ameti kaardiserveri kaardil märgitud juurdepääsutee asukohale. XXX kinnistu igakordne

omanik hooldab juurdepääsuteed pikkusega ca 50 m ja laiusega ca 3 m. Avaldaja palub

tuvastada XXX kohustus anda nõusolek kinnistusraamatusse märkuse sissekandmiseks

registriossa nr XXX juurdepääsu kohta üle kinnistu. Menetluskulud jätta XXX kanda.

Puudutatud isiku XXX seisukoht

Puudutatud isik XXX vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Puudutatud

isiku XXX seisukoha kohaselt vajab ta ise avaldaja poolt taotletavat juurdepääsuteeks

mõeldud kinnisasja osa enda kasutuseks. Nii XXX kinnistul kui selle kõrvalkinnistul

asukohaga XXX , XXX küla, XXX vald, Harjumaa (reg. osa nr. XXX, katastritunnus

XXX) (edaspidi „XXX kinnistu“), mis kuulub XXX, toimuvad pidevalt üleujutused. Iga-

aastaselt tõuseb vesi keldris kuni 35 cm, keldri sisustus mädaneb, kinnistul puud kuivavad,

XXX kinnistu on iga väiksemagi saju korral suures osas veel all ja XXX kinnistuga

külgnevas osas olev kuusehekk on vee all jne. Kinnistu omanik on tellinud kooskõlas XXX

30 kinnistu omanikuga vee ära juhtimiseks projekti (edaspidi „Projekt“) ning vajab selleks

XXX kinnistu osa, mille osas taotleb XXX kinnistu omanik juurdepääsuteed. Nimelt liigvee

ära juhtimiseks muud võimalust kui Projekti kohane lahendus ei ole, sest kuivenduskraavi ei

saa rajada ülesmäge ning lisaks oleks mõeldamatu XXX kinnistul põlishaljastuse raiumine.

Ühtlasi välistaks muu lahenduse ka XXX kinnistul asuva hoone renoveerimisega seotud

maakütte paigaldamine. Hoone jaoks mõeldud maakütte paigaldamine on võimalik selliselt,

et maaküttetorustik tuleks suunata XXX kinnistul asuvast hoonest kuni XXX 26 kinnistu

piirini, sealt vasakule XXX oja alt läbi kinnisasja omanikule kuuluvale kinnisasjale

asukohaga XXX, XXX küla, XXX vald, Harjumaa (reg. osa nr. XXX, katastritunnus XXX)

(edaspidi „XXX kinnistu“), kus hakkaks paiknema suurem osa maaküttetorustikust.

Kirjeldatud torustiku peale mootorsõidukiga liiklemiseks tee rajamine on spetsialistide

arvates lubamatu. Samas ei välistaks maaküttetorustik kitsa kuivenduskraavi XXX kinnistu

piirile rajamist.

Et mitte liialt koormata XXX 26 kinnistut, on kinnisasja omanik nõus kuivenduskraavi

rajamisega XXX kinnistule tagamaks liigvee äravool lisaks XXX kinnistult ka XXX 30

kinnistult. Kuivenduskraavi rajamisest järgi jäävast materjalist saaks rajada ühtlasi teetammi

XXX 26 kinnistule. XXX 26 kinnistule XXX kinnistu asemel XXX kinnistu kasuks

juurdepääsu määramine riivaks ilmselgelt vähem XXX 26 kinnistu omaniku huve kui

arvestada asjaolu, et XXX 26 kinnistu ei kasuta vastavat kinnisasja osa ning ajalooliselt on

viidatud osa olnud tühermaa ja jääb XXX 26 kinnistu eluhoonetest tunduvalt kaugemale

võrreldes XXX kinnistuga. Igati põhjendatud oleks XXX 26 kinnistule XXX kinnistu

kasuks juurdepääsu määramine.

Ebaõige on avaldaja väide, et kinnisasja omanik on XXX kinnistut ja sellel olevaid hooneid

kasutanud alates kinnistamisest 2007.a. Kinnisasja omanik kasutab ja hoiab korras XXX

kinnistul asuvaid hooneid alates 1971.a., mille on omakorda üle võtnud enda vanematelt,

ning võib esitada vajadusel sellekohased tõendid. Vale on ka avaldaja väide, just kui

viimane oleks hooldanud väidetavat teed.

Puudutatud isik XXX on palunud XXX kinnistule juurdepääsu määramise korral avaldajalt

välja mõista järgmised summad: juurdepääsu aastase korrashoiukulu 1 615, 20 eurot, 937,94

eurot esialgse õiguskaitse määruse täitmise eest, 395 eurot XXX kinnistu väärtuse

vähenemise eest ja alternatiivse maaküttelahenduse kasutamise hüvitamiseks 232 215,91

eurot.

Puudutatud isiku XXX seisukoht

Puudutatud isik XXX leiab, et juurdepääse XXX kuuluvale XXX kinnistule tuleb määrata

üle XXX kinnistu. Puudutatud isiku XXX seisukoha kohaselt vastavalt Eesti Vabariigi

Kinnistamisotsusele 19. jaanuaril 1999.a. on kinnistusraamatusse kantud elamumaa, XXX

vald, XXX küla, XXX 26 pindalaga 4259 m2, omanikuks XXX(isikukood XXX) ilma

igasuguste piirangute või kohustusteta. Enne erastamist koostati piiriprotokoll 14.mail 1997

a. millele piirinaabrina kirjutas alla ka Heino Rüütel. Eriarvamus XXXpiirimärkide

kättenäitamisel ei olnud, mida tõestab ka tema allkiri. XXX on erastanud oma maa 02.

märtsil 2007 a. XXX kinnistu katastriplaanil (katastriüksus XXX) on tee olemas. XXXoli

teadlik, et erastas üldkasutatava tee, mida kasutas ka XXXläbipääsuteena.

Oma maakütte ehitusprojekti pole XXX kooskõlastanud oma piirinaabritega, keda see

otseselt puudutab. Samuti ei ole maakütte projekt saanud vallast ehitusluba, s.t kui XXXon

maaküttetorustikku paigaldanud, siis on see toimunud ebaseaduslikult. Ta on ainuisikuliselt

otsustanud, et olemasolev tee tuleb likvideerida ja uus tee tuleb rajada XXXmaa peale.

Puudutatud isik XXXon erastanud oma maa selle plaaniga, et seda kasutada oma perega

elamiseks ja puhkamiseks. See krundi osa, mille haljastus on veel pooleli on planeeritud

viljapuude ja põõsaste jaoks, kuna mujal pole selleks vajalikku pinda. Maja ümbruses on

looduslik kõrghaljastus, ilupuud, lilled, mõned peenrad ja muruplatsid. Vastavalt Eesti

Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmaülevaatele oli 2012.a. viimase poolsajandi

sajuseim aasta. Sellest oligi tingitud ka XXX oja kõrge veetase. Tulevikus, kui tema pere

soovib planeerida elamu kütmiseks XXXt on kõne all olev maa ainus koht kuhu saab XXXt

rajada.

Tee rajamine puudutatud isiku XXX kinnistule on täiesti ebamõistlik, sest see eeldab

mitmeid pikaajalisi toiminguid ja rahalisi vahendeid mida puudutad isikul ei ole. Näiteks: 1.

projekteerimistingimuste taotlemine kohalikust omavalitsusest(ca 2 kuud); 2. looduskaitse

uuringute lähtetingimuste taotlemine seoses antud maaala paiknemisega XXX oja

kaitsevööndis (ca 3kuud); 3. detailplaneeringu algatamise lähteandmete taotlemine (ca

1kuu); 4. keskkonnauuringute tellimine (mille teostamine on võimalik ainult soojal ajal, ca 1

aasta); 5. detailplaneeringu menetlemine (ca 2aastat); 6. teeprojekti koostamine (ca 8kuud);

7. kinnistu jagamine teealuse maa eraldamiseks (ca 6kuud); 8. raielubade taotlemine (ca

1kuu); 9. teealuse kinnistu võõrandamine (ca 6kuud); 10. tee ehitus mis on võimalik ainult

suvel (ca 6kuud); 11. uue silla projekt ja ehitus (ca 6kuud); 12. kasutusloa hankimine (ca

2kuud); 13. jm ettenägematud toimingud.

Puudutatud isiku XXX seisukoht

Puudutatud isiku XXX seisukoha kohaselt ei ole tema huvitatud XXX kinnistu kaudu vee

juhtimisest XXX ojja XXX 30 kinnistu kuivendamise eesmärgil. Puudutatud isik on rahul

XXX 30 drenaažisüsteemi praeguse seisundiga ja samuti on arvamusel, et praegune tee peab

jääma.

Puudutatud isiku XXXVallavalitsuse seisukoht

Puudutatud isiku XXXVallavalitsuse seisukoha kohaselt XXXkuuluv XXX kinnistu, millele

avaldaja juurdepääsuõigust taotleb, asub XXXvallas XXX külas. XXX kinnistu asub XXX

oja kaldal. Oja on XXXvalla ja XXX valla piiriks. Olemasolev juurdepääsutee XXX

kinnistule lähtub XXX valla XXX küla XXX kinnistult. XXX kinnistult XXXvallas asuvale

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu rajamist ei pea XXXVallavalitsus realistlikuks.

Ääsmäe–Haapsalu maanteeni on XXX kinnistult linnulennult 1,8 kilomeetrit ning XXX

ringteeni 2,1 km. Tee rajamisel tuleks selle pikkuseks enamgi, sest teed ei ole tõenäoliselt

võimalik rajada täiesti sirgena. Tee täpne asukoht sõltuks looduslikest tingimustest,

maakorralduslikust võimalikkusest ja kokkulepetest isikutega, kelle kinnisasju tee läbima

hakkaks. Olukorras, kus juurdepääsutee on olemas, oleksid kulutused uue tee rajamiseks

XXX kinnistult Ääsmäe–Haapsalu maanteeni või XXX ringteeni kindlasti ebamõistlikud.

XXXvald ei näe võimalust sellise tee rajamiseks rahaliselt ega muud abi anda.

XXXVallavalitsus leiab, et juurdepääs XXX kinnistule peaks ka edaspidi lähtuma XXX

vallast. Praegusest erineva juurdepääsutee rajamisel üle XXX oja tuleb arvestada XXX oja

ehituskeeluvööndiga ja looduskaitseseadusest (LKS) tulenevate piirangutega. Uue eratee

rajamine

eeldab

ehituskeeluvööndi

vähendamist

LKS

§

kohaselt.

Kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Selleks peab

kohalik omavalitsus esitama Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.

Sellise detailplaneeringu algatamine ja vastuvõtmine on XXXvalla ehitusmääruse kohaselt

vallavolikogu pädevuses. Vallavalitsus ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas vallavolikogu

üldse peab vastava planeeringu algatamist ja vastuvõtmist ning ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemist vajalikuks. Teadmata on ka see, kas Keskkonnaamet on valmis

selleks nõusolekut andma. LKS § 40 lõike 5 kohaselt hindab Keskkonnaamet

ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1

sätestatule. On täiesti selge, et XXX oja ehituskeeluvööndi vähendamine uue juurdepääsutee

rajamiseks XXX kinnistule on töömahukas ja aeganõudev protsess, mille tulemus ei ole

garanteeritud.

Seetõttu toetab XXXVallavalitsus XXXavaldust määrata XXX kinnistu juurdepääs avalikult

kasutatavale teele üle XXX kinnistu, kasutades selleks väljakujunenud juurdepääsuteed, sh

truupi.

Puudutatud isiku XXX Vallavalitsuse seisukoht

Puudutatud isiku XXX Vallavalitsuse seisukoha kohaselt XXXkuulub XXX kinnistu,

millele avaldaja juurdepääsuõigust taotleb, asub XXXvallas XXX külas. XXX kinnistu

juurdepääs avalikult kasutatavale teele ületab XXXXXX valla XXX külas kuuluvat XXX

kinnistut. Kinnistute vahele jääb XXX oja, mis on ühtlasi XXX ja XXXvaldade vaheliseks

piiriks. XXX Vallavalitsus ei nõustu XXXväitega, et XXX kinnistul ei ole üldse mingit

teed, ja et tegemist on üksnes „sisse trambitud mudarööbastega“. Avaldaja poolt esitatud

andmed selle kohta, et tee ja truup on rajatud ca 1982. a, võivad olla tõesed. Igal juhul

nähtub tee ja truubi olemasolu 1985. a koostatud Aianduskooperatiivi „XXX“ (edaspidi

XXX) hoonestusprojektilt. Tee (edaspidi XXX tee) on kantud ka XXXXXX maa

tagastamise menetluse käigus 2005. a koostatud katastriüksuse plaanile. Liiklusseaduse § 2

punkti 81 kohaselt jagunevad teed olenevalt pealiskihist kattega teeks, kruusateeks ja

pinnasteeks. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee.

Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või

sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. XXX Vallavalitsus ei soovi anda

hinnangut, kas XXX tee liigitub eeltoodud määratluse järgi kruusateeks või pinnasteeks.

Igal juhul on tegemist teega, mis on teeks rajatud ja seda on ka kruusa või killustikuga

täidetud. Eeltoodust tuleneb, et XXX teed tuleb ka sel juhul teena käsitada, kui tegemist on

pinnasteega. Ka XXX Vallavalitsuse hinnangul saab XXX teed mööda liikuda igat liiki

mootorsõidukiga. XXX tee on eratee, mida ei ole määratud avalikuks kasutamiseks.

XXX hoonestusprojektilt nähtuvat sirget teed üle XXX oja tänase XXX kinnistuni läbi

XXX AÜ 26 kinnistu ei ole kunagi välja ehitatud ja seda teed ei ole tänaseks olemas.

Praegusest erineva juurdepääsutee rajamisel üle XXX oja tuleb arvestada XXX oja

ehituskeeluvööndiga ja looduskaitseseadusest (LKS) tulenevate piirangutega. Uue eratee

rajamine

eeldab

ehituskeeluvööndi

vähendamist

LKS

§

kohaselt.

Kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Selleks peab

kohalik omavalitsus esitama Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.

Sellise detailplaneeringu algatamine ja vastuvõtmine on XXX valla ehitusmääruse kohaselt

vallavolikogu pädevuses. Kas XXX Vallavolikogu võib pidada üldplaneeringu muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamist ja vastuvõtmist ning ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemist vajalikuks, seda vallavalitsus ei tea. Teadmata on ka see, kas

Keskkonnaamet nõustuks antud juhul ehituskeeluvööndi vähendamisega või mitte. LKS §

40 lg 5 kohaselt hindab Keskkonnaamet nõusoleku andmisel ehituskeeluvööndi

vähendamise vastavust kalda kaitse eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1 sätestatule.

1985. a koostatud XXX hoonestusprojekti ei ole XXX Vallavolikogu küll kehtetuks

tunnistanud, kuid tegemist ei ole detailplaneeringuga LKS tähenduses, mis võimaldaks

ehituskeeluvööndisse uusi rajatisi ehitada või asuda seisukohale, et sellega ongi juba

ehituskeeluvööndit vähendatud.

On selge, et planeerimismenetluse läbiviimine (eeldusel, et volikogu nõustub selle

algatamisega) XXX oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja selleks ka Keskkonnaameti

nõusoleku saamine on protsess, mille ajalist kestust ja ka tulemust ei ole võimalik

prognoosida. Tuleb arvestada, et detailplaneeringu koostamine, sellega tõenäoliselt kaasnev

keskkonnamõjude strateegiline hindamine, tee (sh truubi) projekteerimine ning ehitamine on

seotud ka oluliste kulutustega. Jääb selgusetuks, kelle kanda kõik need kulutused peaksid

jääma. Vallavalitsus ei näe, et XXX vallal oleks selleks rahalisi võimalusi. Vallavalitsus ei

saa sellist varalist kohustust vallale ka võtta.

XXX Vallavalitsuse hinnangul ei saa lugeda tõendatuks XXXväiteid selle kohta, et XXX

tee takistab tal kinnistu sihtotstarbelist kasutamist, ja et just XXX teealust kinnistu osa on

ainuvõimalik kasutada vee ärajuhtimiseks ja maakütte paigaldamiseks. XXXon XXX

Vallavalitsuse 03.07.2012. a korraldusega nr 307 antud ehitusluba Seimeauna kinnistul

asuva üksikelamu (ehitisregistri kood XXX) rekonstrueerimiseks. Tulenevalt ehitusseaduse

§-st 22 ei anna ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba õigust püstitada

maaüksusele ehitist ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. XXXpuudub ehitusluba

XXX kinnistul asuva üksikelamu teenindamiseks vajaliku rajatise – maakütte rajamiseks.

Õigusliku aluseta püstitatavat rajatist ei ole õige kasutada argumendina käesolevas

kohtuasjas. Maakütte paigaldamistööde tegemisest XXX kinnistul sai vallavalitsus teada

kohtumaterjalidest. XXX kinnistul tehakse selle informatsiooni alusel ehitusjärelevalvet.

Liigniiskuse vähendamiseks on vallavalitsus soovitanud asendada AÜ XXX tee alt

läbiviidud truubitoru jämedama vastu, et suunata rohkem vett XXX AÜ 30 krundilt XXX

AÜ 26 krundil asuvasse tiiki. XXX AÜ 26 krundi omanik on sellega ka nõustunud. Selle

abinõu rakendamine, samuti XXX drenaaźisüsteemi korrapärane hooldamine võib

parandada olukorda XXX kinnistul. XXX tee ei ole XXX Vallavalitsuse hinnangul

kuivenduskraavi ainuvõimalikuks asukohaks.

XXX tee on tänasel päeval olemas (oli olemas ka maareformi käigus maade eraomandisse

andmise hetkeks) ja selle jätkuvat kasutamist avaldaja ja tema perekonna poolt tuleks

aktsepteerida. Uue tee (ja truubi) ehitamine sisuliselt olemasoleva kõrvale ei ole

möödapääsmatult vajalik. XXX Vallavalitsus toetab XXXavaldust määrata XXX kinnistu

juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle XXX kinnistu, kasutades selleks väljakujunenud

juurdepääsuteed.

Puudutatud isiku Keskkonnaameti seisukoht

XXX Vallavalitsus kui ka XXXVallavalitsus on kohtule teatanud, et vaidlusaluste kinnistute

vahele jääb XXX oja, mis on ühtlasi XXX ja XXXvaldade vaheliseks piiriks ning

praegusest erineva juurdepääsutee rajamisel üle XXX oja tuleb arvestada XXX oja

ehituskeeluvööndiga ja looduskaitseseadusest (LKS) tulenevate piirangutega. Uue eratee

rajamine eeldab ehituskeeluvööndi vähendamist LKS § 40 kohaselt. Keskkonnaregistri

andmetel on XXX oja (keskonnaregistrikood XXX) valgala pindala 54,7 km2. LKS § 38 lg

1 p 5 kohaselt on üle 25 km2 suuruse valgalaga ojal ehituskeeluvöönd 50 meetrit. LKS § 38

lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38

lg 5 p 8 ja 10 kohaselt ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud sillale ja avalikult kasutatavale teele ja tänavale. Seega sõltub

ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus tee rajamiseks sellest, kas kavandatakse

avalikult kasutatavat teed või mitte. Kui kavandatakse mitteavaliku tee rajamist on vajalik

LKS § 40 lg 4 kohaselt taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. LKS § 40 lg 3 ranna ja

kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. LKS § 40

lg

kohaselt

ehituskeeluvööndi

vähendamiseks

esitab

kohalik

omavalitsus

Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: 1) vastuvõetud üldplaneeringu;

2)

kehtestatud

üldplaneeringu

muutmise

ettepanekut

sisaldava

vastuvõetud

detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub.

Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse

eesmärgile ja LKS § 40 lõikes 1 sätestatule, mille kohaselt ranna ja kalda

ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse

eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

Keskkonnaametile ei ole esitatud XXX kinnistule pääsu võimaldava uue tee asukohta. XXX

kinnistu ise ja XXX kinnistule juurdepääsuks vajalikud XXX kinnistu või XXX AÜ 26

kinnistu ei paikne LKS § 14 lg 1 loetletud looduskaitseliste piirangutega aladel ning neil

kinnistutel ei leidu keskkonnaregistri andmeil ka kaitstavaid liike ning kaitset vajavaid

elupaigatüüpe ja koosluseid. Ehitustegevus üldiselt ja ka ehitustegevus ehituskeeluvööndis

toob igal juhul kaasa mõningase mõju keskkonnale, mistõttu on selgelt eelistatud juba

olemasoleva tee ja silla kasutamine, mitte lähipiirkonda uue tee ja silla rajamine. Kuni

Keskkonnaametile ei ole esitatud vastuvõetud planeeringut (täna ei ole Keskkonnaametile

esitatud isegi uue tee ligikaudset asukohta), ei ole võimalik anda ehituskeeluvööndi

vähendamise võimalikkuse osas Keskkonnaameti lõplikku seisukohta. Lõpliku otsuse

ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendatuse osas saab Keskkonnaamet teha LKS § 40

sätestatud vastuvõetud planeeringu ja kohaliku omavalitsuse taotluse alusel.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 13¹ alusel menetleb kohus antud asja hagita

asjana.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kogumis kõiki tõendeid,

leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastab, et avaldajale XXXkuulub XXX kinnistu (registriosa nr XXX) asukohaga

XXX küla, XXXvald, Harjumaa, pindalaga 5,89 ha, mille sihtotstarbeks on

maatulundusmaa (I kd tlk 23). XXXkuulub XXX kinnistu (registriosa nr XXX) asukohaga

XXX küla, XXX vald, Harjumaa, pindalaga 17 914 m2, mille sihtotstarbeks on elamumaa (I

kd tlk 24). XXXkuulub XXX 26 kinnistu (registriosa XXX) asukohaga XXX küla, XXX

vald, Harjumaa, pindalaga 4259 m2, mille sihtotstarbeks on elamumaa (I kd tlk 61). XXX

kuulub XXX 30 kinnistu (registriosa nr XXX), XXX küla, XXX vald, Harjumaa, pindalaga

1424 m2, mille sihtotstarbeks on elamumaa (I kd tlk 62). Avaldaja on pöördunud kohtusse

avaldusega avalikult teelt juurdepääsu nõudes. Avaldaja palub määrata XXXkuuluvale

XXX kinnistule asukohaga XXX küla, XXXvald, Harjumaa juurdepääs avalikuks teeks

olevalt XXX üldmaalt (katastritunnus XXX) üle XXXkuuluva XXX kinnistu kulgeva

juurdepääsutee jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega ning kanda vastav märge

kinnistusraamatusse.

Juurdepääsunõude aluseks on AÕS § 156 lg 1. Vastavalt AÕS § 156 lg 1 omanikul, kelle

kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja

eraldiseisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle kinnisasja. Juurdepääsu asukoht,

kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab

juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada

koormatava kinnisasja omaniku huve. Nimetatud sätte kohaselt on juurdepääsuta kinnisasja

omanikul üldjuhul õigus nõuda juurdepääsu nii jalgsi kui autoga, sõltumata sellest, milleks

kinnisasja kasutatakse. Juurdepääsu määramisel arvestab kohus juurdepääsu võimalikkust,

võimalikke juurdepääsu kulusid, tavasid, kinnisasjade kasutusotstarvet ja muid asjaolusid.

Seega avalikule teele juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks AÕS § 156 lg 1 järgi on

juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava

juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse,

omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (Riigikohtu 27. septembri 2005.a.

otsus tsiviilasjas nr 3-2-185-05, p 16 ja 26. oktoobri 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-

06, p 25). Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 on Riigikohus juhtinud tähelepanu

asjaolule, et kohus peab sellistes olukordades langetama sisuliselt diskretsiooniotsuse, st. ta

peab põhjalikult kaaluma mõlema poole huvisid ning veenduma, et ühe poole huvid

kaaluvad üles teise poole huvid.

Seega tuleb esmalt tuvastada, kas avaldaja kinnisasjal puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavale teele. Avalikult kasutatav tee on vastavalt teeseaduse § 4 lg 1 riigimaantee,

riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikku teed võib kasutada igaüks tee seaduses

ja teistes õigusaktide ja sätestatud piiranguteta.

Vaidlust ei ole, et avaldajale kuuluvalt XXX kinnistult puudub juurdepääs avalikult

kasutatavale teele. Nimetatud asjaolu on kohtu poolt tuvastatud ka väljavõttega Maa-ameti

kaardiserverist (I kd tlk 26 ) ja kohtu poolt läbi viidud vaatlusel (I kd tlk 154-161). Vaidlust

ei ole selle üle, et avaldajale kuuluva XXX kinnistu lähim avalik tee on XXX üldmaal asuv

tee (katastritunnus XXX )

Asja materjalidest nähtuvalt avaldaja palub määrata avaldajale kuuluvale XXX kinnistule

asukohaga XXX küla, XXXvald, Harjumaa juurdepääs avalikuks teeks olevalt XXX

üldmaalt üle XXXkuuluva XXX kinnistu.

Seega tuleb kohtul käesolevas asjas hinnata, kas avaldajal on õigus nõuda juurdepääse

avalikule teele AÕS § 156 lg 1 alusel avaldaja poolt soovitud kohas st. üle XXX kinnistu.

Kohus osundab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-45-04, milles on väljendatud seisukoha, et

lahendades AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb arvestada sedagi, kas

hagejal on võimalik saada juurdepääs avalikult teelt oma kinnisasjale mujalt kui kostja

maatüki kaudu. Seega ei ole kohus seotud avaldaja taotlusega nimetatud juurdepääsutee

võimalusega ning võib määrata ka muul viisil juurdepääsu tagamise avalikule teele.

Juurdepääsu tee nõudjal ei ole üldjuhul õigust nõuda juurdepääsu kindlast kohast ja seda, et

juurdepääsutee oleks kõige lühem tee avalikult kasutatava teeni. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-

33-04 p 18 kohaselt on AÕS § 156 lg 1 eesmärk võimaldada kinnisasja omanikule vajalik

juurepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe

koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega saab juurdepääsuõigus maksma

panna selle naaberkinnisasja omaniku suhtes, kellele juurdepääs on kõige vähem

koormavam. Juurdepääsuõiguse konkreetsemal määramisel tuleb arvesse võtta muuhulgas

ajalooliselt väljakujunenud kohalikke huvisid, st. tuleb arvestada, kuidas toimisid

varasemalt selles piirkonnas teeolud.

Asjaolu, et ajalooliselt vähemalt viimased paarkümmend aastat on XXX kinnistule

juurdepääs avalikult teelt olnud tagatud läbi XXX kinnistu on tõendatud Riisipere sovhoosi

XXX küla majavalduse mõõdistamise dokumentatsiooniga. Kohtule esitatud 1978 koostatud

Riisipere sovhoosi XXX küla majavalduse mõõdistamise joonisest nähtub, et

juurdepääsutee on olnud samas kohas vähemalt alates 1978 ( II kd tlk 146-147). Avaldaja

on kasutanud XXX maaüksust läbivat teed alates XXX kinnistu omanikuks saamisest. Kuni

2011 sügiseni ei teinud XXXantud tee kasutamiseks mingeid piiranguid, seega oli

XXXnõus taluma tema maal asuvat teed.

Kohus on 29. oktoobril 2012 toimunud vaatluse tuvastanud, et XXX kinnistule praegu

kasutatav juurdepääs kulgeb üle XXX kinnistu. XXX kinnistu ja XXX kinnistu vahele jääb

XXX oja. XXX kinnistult XXX kinnistule pääseb üle XXX oja peal asuva silla ( I kd tlk

154-161).

XXXväidab, et XXX kinnistul ei paikne teed teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Kohus

märgib, et Riigikohus on 17.05.2010.a määruses nr 3-2-1-42-10 selgitanud, et AÕS § 156 lg

1 järgi ei eelda juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks

tee teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Liiklusseaduse § 21 punkti 81 kohaselt jagunevad teed

olenevalt pealiskihist kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kruusatee on kruusast,

kruus-või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa -või muu

selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks

kujunenud. Kuivõrd XXX maa tagastamise käigus 2006.a koostatud katastriüksuse plaanile

on märgitud XXX kinnistul asuv tee ja nimetatud teed on kasutatud juba paarkümmend

aastat XXX kinnistule pääsemiseks ja teisele poole XXX oja jõudmiseks, siis ilmeselgelt on

tegemist Liiklusseaduse § 21 punkt 82 mõistes teega. Käesoleval juhul XXX kinnistul asuv

tee on teeseaduse (TeeS) § 5² tähenduses eratee. Igal juhul on tegemist teega, mis on teeks

rajatud ja sea on ka kruusa või killustikuga täidetud. .Samuti ei oma tähtust kas tegemist on

kruusateega või pinnaseteega. Lisaks eeltoodule kohus märgib, et AÕS § 156 ei tulene, et

juurdepääsutee peab vastama teeseaduses sätestatud määratlusele. Juurdepääsutee viidatud

sätte tähenduses saab olla igasugune jala ja sõidukiga läbitav kindla pinnasega rajatis. XXX

Vallavalitsuse 17.12.2002 korraldusega nr 594 on XXXtagastatud õigusvastaselt

võõrandatud 17 092 m2 suurune maatükk vastavalt XXX valla XXX küla XXX

katastriüksuse plaanile (I kd tlk 12). XXX kinnistul asuv tee on kantud XXXXXX maa

tagastamise käigus 2006.a. koostatud katastriüksuse plaanile (II kd tlk 108-109). XXXon

XXX kinnistu omanikuks saanud 02.03.2007 (I kd tlk 24). Maakatastri väljavõttel on

üheselt nähtav tee olemasolu. Kohus leiab, et XXXon kogu aeg olnud teadlik, et talle on

omandireformi käigus tagastatud maa, kus asub tee, mida kasutab XXX kinnistu omanik

juurdepääsuna oma kinnistule. XXXväide, et praegune juurdepääsutee on rajatud valesse

koha ja senini kehtib 1986. a. projekt, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. XXX

vallavalitsuse seisukoha kohaselt XXX hoonesutsprojektil nähtuvat sirget teed üle XXX oja

tänase XXX kinnistuni läbi XXX AÜ 26 kinnistu ei ole kunagi välja ehitatud ja seda teed ei

ole tänaseks olemas (II kd tlk 106).

Järgnevalt tuleb kohtul välja selgitada, kas avaldajale kuuluvale XXX kinnistule on

võimalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt muul viisil ehk puudutatud isikule

XXXkuuluvat XXX kinnistut läbimata.

Puudutatud isik XXXon seisukohale, et avaldajale kuuluvale XXX kinnistule on võimalik

juurdepääs üle XXX kõrvalkinnistu, asukohaga XXX, mis kuulub XXX. Kohus on vaatlusel

tuvastanud, et XXX kinnistul asuv tee külgneb XXX 26 kinnistuga. XXX ja XXX 26

kinnistu vahel on XXX oja (I kd tlk 154-161). Kohus leiab, et tõendatud on, et juurdepääs

avaldajale kuuluvale XXX kinnistule on võimalik väljaspool XXX kinnistut.

Puudutatud isik XXXväidete kohaselt vajab ta XXX kinnistut taotletavat juurdepääsu XXX

kinnistul enda otstarbeks, s.o. maakütte paigaldamiseks ja kuivenduskraavi rajamiseks, mis

on ainuvõimalikud lahendused. Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist ja kohus

on vaatlusel tuvastanud, et nii XXX kinnistul kui selle kõrvalasuval XXX 30 kinnistul

toimuvad pidevalt üleujutused (I kd 63-76, 159-160). Iga-aastaselt tõuseb vesi keldris kuni

35 cm, XXX 30 kinnistu on iga väiksemagi saju korral suures osas vee all ja XXX

kinnistuga külgnevas osas olev kuusehekk on vee all. Puudutatud isik XXXon tellinud vee

ärajuhtimiseks projekti ning väidetavalt vajab selleks XXX kinnistu osa, mille osas taotleb

XXX kinnistu omanik juurdepääsuteed.

Kohus on tuvastanud, et XXX 26 kinnistu omanik puudutatud isik XXXei kasuta XXX

kinnistule võimalikku alternatiivset juurdepääsu võimaldavat XXX 26 kinnistu osa, mida

tõendab aastatel 2011-2014 järjepidevalt muutmata rohi (I kd tlk 64, tlk 121, II kd tlk 33-36,

38, IV kd tlk ). Sellest tulenevalt kohus nõustub puudutatud XXXseisukohaga, et XXX 26

kinnistule XXX kinnistu asemel XXX kinnistu kasuks juurdepääsu määramine riivaks

ilmselgelt vähem XXX 26 kinnistu omaniku huve, sest XXX 26 kinnistu ei kasuta vastavat

kinnisasja osa ning ajalooliselt on viidatud osa olnud tühermaa. Samuti jääb nimetatud

vastav kinnisasja osa XXX 26 kinnistu eluhoonetest tunduvalt kaugemale võrreldes XXX

kinnistuga.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-85-05 märkinud, et naaberkinnisasjade võimalikult

väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee

efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada äralõigatud kinnisasja

omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs). Selle üle

otsustamiseks tuleb kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu üle

otsustamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisasja omanikul kaasnevad uue

juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima

naabrite jaoks kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja

omanikule kinnisasja kohase majandamise võimalust.

Kuigi kohus on eelnevalt leidnud, et XXX 26 kinnistule XXX kinnistu asemel XXX

kinnistu kasuks juurdepääsu määramine riivaks ilmselgelt vähem XXX 26 kinnistu omaniku

huve, siis tuleb kohtul hinnata, kas juurdepääsutee rajamine üle XXX 26 kinnistu on üldse

maakorralduslikult võimalik ja milliseid kulusid peab avaldaja tegema üle XXX 23 kinnistu

XXX kinnistule pääsemiseks. Samuti peab kohus hindama kas XXX kinnistu

juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla XXXkui XXX kinnistu omaniku jaoks oluliselt

odavam kui XXXkui XXX kinnistu omanikku koormav ( Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-14-06, p 28).

Kohus leiab, et XXXhuvi XXX kinnistule juurdepääsu õiguse vastu üle XXX kinnistu on

ilmselgelt ülekaalus, võrreldes XXXjuurdepääsuõigusest tuleneva kitsendusega. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et käesoleval hetkel pääseb avaldaja XXX kinnistule ainult läbi XXX

kinnistu. Muid ligipääsuteid XXX kinnistule pääsemiseks ei ole. Ka ajalooliselt on

toimunud juurdepääs XXX kinnistule üle XXX kinnistu. Nii XXX Vallavalitsuse,

XXXVallavalitsuse ja Keskkonnaameti poolt kohtule esitatud seisukoha kohaselt

vaidlusaluste kinnistute vahele jääb XXX oja, mis on ühtlasi XXX ja XXXvaldade

vaheliseks piiriks ning praegusest erineva juurdepääsutee rajamisel üle XXX oja tuleb

arvestada XXX oja ehituskeeluvööndiga ja looduskaitseseadusest (LKS) tulenevate

piirangutega. Uue eratee rajamine eeldab ehituskeeluvööndi vähendamist LKS § 40

kohaselt. Keskkonnaregistri andmetel on XXX oja (keskkonnaregistrikood XXX) valgala

pindala 54,7 km2. LKS § 38 lg 1 p 5 kohaselt on üle 25 km2 suuruse valgalaga ojal

ehituskeeluvöönd 50 meetrit. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja

rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 5 p 8 ja 10 kohaselt ehituskeeld ei laiene

kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sillale ja

avalikult kasutatavale teele ja tänavale. Kui kavandatakse mitteavaliku tee rajamist on

vajalik LKS § 40 lg 4 kohaselt taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. LKS § 40 lg 3

ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.

Selleks peab kohalik omavalitsus esitama Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse

kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud

detailplaneeringu. Sellise detailplaneeringu algatamine ja vastuvõtmine on XXX valla

ehitusmääruse kohaselt volikogu pädevuses. Seda kas XXX Vallavolikogu võib pidada

üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamist ja vastuvõtmist

ning ehituskeeluvööndi vähendamist vajalikuks, ei ole ette teada. Samuti on teadmata ka

see, kas Keskkonnaamet nõustuks antud juhul ehituskeeluvööndi vähendamisega. LKS § 40

lg 5 kohaselt hindab Keskkonnaamet nõusoleku andmisel ehituskeeluvööndi vähendamise

vajalikkust kalda kaitse eesmärgile LKS § 40 lõikes 1 sätestatule. On selge, et

planeerimismenetluse läbiviimine (eeldusel, et volikogu nõustub selle algatamisega) XXX

oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja selleks ka Keskkonnaameti nõusoleku saamine on

pikaajaline protsess, mille ajalist kestust ja tulemuslikkust ei ole võimalik täpselt ette näha.

Tuleb

arvestada,

et

detailplaneeringu

koostamine,

sellega

tõenäoliselt

kaasnev

keskkonnamõjude strateegiline hindamine, tee (sh truubi) projekteerimine ning ehitamine on

seotud ka oluliste kulutustega. XXX Vallavalitsuse seisukoha kohaselt neil selleks rahalisi

võimalusi pole. Sellisel juhul jääksid kõik need kulud avaldaja XXX kanda. Avaldaja poolt

kohtule esitatud XXXOÜ 01. aprilli 2013 hinnapakkumise kohaselt on XXX 26

juurdepääsutee rajamise maksumuseks 28 032 eurot (II kd tlk 58-59). Nimetaud pakkumine

ei hõlma detailplaneeringu koostamise ja menetlemise kulusid.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX 26 kinnistule uue tee rajamise kulutused on

ebamõistlikud ja ettearvamatud, kuna rajatav tee peab minema üle XXX oja, mis asub

veekaitsevööndis. Ka Keskkonnaamet on avaldanud oma 22. mai 2013 seisukohas, et

selgelt eelistatum peaks olema juba olemasoleva tee ja silla kasutamine, mitte lähipiirkonda

uue tee ja silla rajamine.

Kohus leiab, et XXXhuvid ei kaalu üles XXXõigust taotleda juurdepääsu XXX kinnistule.

XXXväite kohaselt vajab ta enda kasutusse XXX maaüksusel kulgevat teed, kuna soovib

rajada sinna kuivenduskraavi ja juhtida läbi selle XXX ojja XXX ja XXX 30 maaüksustele

tekkiv vesi. XXXhinnangul on see ainuvõimalik lahendus, kuidas juhtida ära kinnistutele

kogunev vesi. Tee uueks asukohaks pakub ta välja naaberkinnistu XXX 26. XXXon

seisukohal, et kuna tee hakkaks koormama naaberkinnistut, siis vastutasuks lubab ta

naaberkinnistu omanikul juhtida kinnistule kogunev vesi läbi rajatava kuivenduskraavi.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt naaberkinnistute omanikud XXXja XXXei nõustu

XXXettepanekuga. 23. mai 2012.a vastuses teatas XXX, et ta ei vaja XXX 30 omanikuna

uut kuivenduskraavi, kuna on rahul olemasoleva drenaažisüsteemiga. XXXavaldas

arvamust, et juurdepääsutee XXX kinnistule peab alles jääma.

Kohus leiab, et XXXpoolt esitatud argument kuivenduskraavi rajamiseks on põhjendamatu,

sest XXX AÜ-s on tegelikult olemas drenaažisüsteem ja seda oleks lihtsalt vaja aeg-ajalt

hooldada ja puhastada. Vaidlust pole selle üle, et drenaažisüsteem on ühenduses XXX ojaga

ehk XXXei ole võimalik saavutada oma kinnisasjal veetaseme alandamist pelgalt sellega, et

ta kaevab lisakraavi XXX ojja. Kohtu hinnangul on selge, et nn ühendatud anumate

põhimõtte kohaselt on veetase ühendatud süsteemis pidevalt ühene ehk kui XXX oja veetase

on kõrge, siis on see kõrge ka XXX kinnistul ja XXXei ole võimalik veetaset alandada

lihtsalt ühe uue kraavi kaevamisega samasse XXX ojja. XXX oja veetaset mõjutavad aga

muu hulgas kopratammid, mis viimastel aastatel on oja allavoolule tekkinud. XXX

Vallavalitsus on liigniiskuse vähendamiseks soovitanud asendada AÜ XXX tee alt

läbiviidud truubitoru jämedama toru vastu, et suunata rohkem vett XXX 30 krundilt XXX

26 krundil asuvasse tiiki. XXX 26 omanik on sellega nõustunud. Selle abinõu rakendamine,

samuti Tuulik drenaažisüsteemi korrapärane hooldamine või parandada olukorda XXX

kinnistul. Kohus märgib, et kui XXXsoovib rajada kuivenduskraavi olemasolevale teele

peab ta arvestama kõikide naaberkinnistute omanikega. Kuna naaberkinnistute omanikud ei

ole XXXettepanekuga nõus ja ei soovi uut kuivenduskraavi rajada, siis puudub alus nõuda

olemasoleva tee kasutamise lõpetamist. Kohus ei nõustu XXXväitega, et XXX kinnistu

ainukene kuivendamise võimalus on olemasoleva tee asemel kraavi rajamine. XXX kinnistu

piirneb 70 meetri ulatuses XXX ojaga ja kinnistu kuivendamiseks on mitmeid erinevaid

võimalusi. XXXei ole põhjendanud, miks ei saa kraavi rajada olemasoleva juurdepääsutee

äärde, sest ka see tagaks liigvee ärajuhtimise.

Kohtule esitatud XXXpoolt koostatud asjatundja arvamuse kohaselt XXXpoolt soovitud

maaküttelahendus ei ole ainuvõimalik. Nimelt on XXXpoolt esitatud asjatundja arvamuse

kohaselt vähemalt kolm arvestatavat alternatiivi muutmata kavandatava hoone kütteprojekti

kardinaalset: rajada soojusvõtutorustik soojuspuurkaevudena, kasutada soojusvõtutorustikus

kompaktkollektoreid, paigaldada soojusvõtutorustiku XXX AÜ 26 kinnistu poolne kontuur

hoonest kagupoole, kus Maa-ameti ortofoto kohaselt on hõredam haljastus või jätta

soojusvõtutorustik põhimõttelisel skeemil kujutatud asukohta, kuid juurdepääsutee osas

rajada torustiku kohale soojusisolatsioon pinnase külmumise vastu ja betoonist plaat

koormuse ühtlustamiseks ja hajutamiseks ( II kd tlk 29-35).

XXXpoolt esitatud XXXt paigaldava XXX OÜ hinnapakkumise kohaselt läheb alternatiivne

maakütte paigaldus maksma 237 216,91 eurot (II kd tlk 73). Samas avaldaja XXXpoolt

kohtule esitatud OÜ XXX 13. mai 2013 näidispakkumise kohaselt on XXXpoolt soovitava

maakütte rajamise maksumus 18 000-20 000 eurot pluss käibemaks. Kusjuures nö

tavalahendus (ilma aukude puurimiseta ) on XXX OÜ näidispakkumise kohaselt 10 820

eurot pluss käibemaks (II kd tlk 150-153). Seega kui paigalda XXX kinnistule XXX XXX

OÜ poolt näidatud viisil, siis kallineb XXXmaaküttelahendus orienteeruvalt 7000-9000

eurot võrra. Tegemist on üle 3 korra väiksema summaga kui kuuluks XXX AÜ 23

kinnistule uue tee ehitamiseks.

XXXon XXX kinnistu omanikuks saanud 2007.a., so juurdepäästeega, mis oli kantud nii

XXX maa tagastamise käigus 2006.a. koostatud katastriüksuse plaanile, tee olemasolu

nähtus Maa-ameti kaardiserveris ja juurdepääsutee oli ka füüsiliselt olemas. Juba XXX

kinnistu omandamisel pidanuks XXXarvestama konkreetse kinnisasja iseärasustega, so

maakütte ehitamise võimalikkusega. Kohus leiab, et isikul puudub subjektiivne õigus nõua,

et ta peab sama rajada oma kinnisasjale maaküttesüsteemi. XXX Vallavalitsuse seisukoha

kohaselt XXXon XXX Vallavalitsuse 03.07.2012. a korraldusega nr 307 antud ehitusluba

Seimeauna kinnistul asuva üksikelamu (ehitisregistri kood XXX) rekonstrueerimiseks.

Tulenevalt ehitusseaduse §-st 22 ei anna ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba

õigust püstitada maaüksusele ehitist ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi.

XXXpuudub ehitusluba XXX kinnistul asuva üksikelamu teenindamiseks vajaliku rajatise –

maakütte rajamiseks. XXXpoolt õigusliku aluseta püstitatav rajatis (maaküttesüsteem) ei

anna talle õiguspärast ootust ega õiguskindlust selle ehitise püsima jäämise suhtes.

Hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis ja kaaludes XXX kinnistu, XXX kinnistu, XXX

26 kinnistu ja XXX 30 kinnistu huve leiab kohus, et juurdepääs avaldajale kuuluvale XXX

kinnistule tuleb määrata üle XXX kinnistu. Kuivõrd käesoleval juhul on juurdepääsu

asukoha tekstiline kirjeldamine raskendatud ning väheülevaatlik, siis vaidlusaluste

kinnisasjade andmete esitamise kõrval tuleb kohtulahendis viidata avaldaja poolt esitatud

asendiplaanile, mis on piisavalt ülevaatlik võimaldamaks vaidluse korral juurdepääsu

asukoht täpselt määratleda. Nimetatud asendiplaan on kohtumääruse lahutamatu lisa.

Lõpuks analüüsib kohus juurdepääsu eest makstava tasu suurust.

Avaldaja on palunud määrata juurdepääsuõigus kindlaks muu hulgas tingimusel, et

juurdepääsuteed pikkusega 50 m ja laiusega ca 3 m hooldab XXX kinnistu igakordne

omanik. Avaldaja leiab, et kui kohus jätab vaidlusaluse juurdepääsutee hooldamiskohustuse

avaldaja kanda, ei ole põhjendatud avaldajat täiendava juurdepääsutasu väljamõistmine.

Puudutatud isik XXXon palunud XXX kinnistule juurdepääsu määramise korral avaldajalt

välja mõista järgmised summad: juurdepääsu aastase korrashoiukulu 1 615, 20 eurot, 937,94

eurot esialgse õiguskaitse määruse täitmise eest, 395 eurot XXX kinnistu väärtuse

vähenemise ees ja alternatiivse maaküttelahenduse kasutamise hüvitamiseks 232 215,91

eurot.

Riigikohtu senise praktika järgi on eratee omanikul õigus nõuda teed juurdepääsuna

kasutavalt isikult tasu AÕS § 156 lg 1 järgi. Teeomanikul on sellisel juhul õigus nõuda

tasuna vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutusi (vt

Riigikohtu 7. juuni 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 28 ja 16. novembri

2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11, p 14 teine lõik). Juurdepääsutasu suuruse

määramisel AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 järgi tuleb arvestada eelkõige TeeS-s

sätestatud tee omaniku kohustuse täitmiseks vaja minevaid kulutusi. Näiteks peab teel

olema TeeS § 10 lg 1 järgi võimalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee seisundi

nõuetele.

Kuivõrd XXX kinnistul asuvat teed kasutab esmajoones XXX kinnistu omanik, siis on

kohtu hinnangul põhjendatud tee korrashoiu ja hooldamise kohustuse panemine ning

eeltooduga seonduvate kulutuste panemine XXX kinnistu omanikule. Kuna XXX kinnistu

omanik täidab tee hooldamise kohustus, siis puudub alus XXX kinnistu omanikult välja

mõista XXX kinnistu omaniku kasuks juurdepääsu korrashoiu ja hooldamise kulud.

Riigikohus on märkinud, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed

kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse

vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast

hüvitisest (vt 12. oktoobri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11, p 12). Puudutatud

isik XXXon taotlenud XXX kinnistu väärtuse vähenemise eest hüvitist summas 395 eurot.

Kohtule esitatud eksperdi arvamuse kohaselt XXX kinnistu taotletava juurdepääsutee alla

jääva äralõike hüvitisväärus on ca 395 eurot ( IV Kd tlk 40 -52). Kohus leiab, et

eelnimetatud ekspertarvamusega on tõendatud, et juurdepääsuõiguse määramisega üle XXX

kinnistu väheneb XXX kinnistu väärtus 395 euro võtta.

Kohus peab põhjendatuks määrata juurdepääsu õiguse eest XXX kinnistu omaniku poolt

XXX kinnistu omanikule hüvisena 20 eurot aastas. Hüvitise suuruse määramisel arvestab

kohus sellega, et kohus on pannud juurdepääsutee hooldamiskohustuse avaldaja kanda.

Samuti võtab kohus hüvitise suuruse määramisel arvesse, et seoses juurdepääsu

määramisega väheneb XXX kinnistu väärtus 395 euro võrra.

Avaldaja on taotlenud juurdepääsu kohta märke tegemist kinnistusraamatusse. Riigikohus

on tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04 selgitanud, et kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi

kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab muuta kolmandate isikutele kehtivaks

kinnistusraamatusse vastava märkusega vastavalt AÕS §-dele 64 lg 1 ja p 4 ja 141 lg 3.

Riigikohtu 22.06.2006.a otsuse nr 3-2-1-63-06 punkti 11 kohaselt saab märkuse kandmist

kinnistusraamatusse nõuda AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel. Märkuse sissekandmine eeldab

kinnisasja omaniku nõusolekut tuginedes KRS § 34¹ lg 1, mida võib asendada ka kohtuotsus

TsÜS § 68 lg 5, KRS § 34¹ lg 8. Seega tuleb tuvastada XXXTallinn asuva kinnisasja

omaniku kohustus anda nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks.

Kooskõlas TsMS § 460 lg 1 (ja § 477 lg 1) kehtib käesolev kohtumäärus ka isikute suhtes,

kes on saanud menetlusosaliste õigusjärglaseks pärast avalduse esitamist.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega lahendas hagita

menetluses avaldus, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. TsMS § 172 lg 7 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku

tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku

kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustatud isiku poolt tahtlikult või raske

hooletuse tõttu. Kohus leiab, et puudutad isik XXXei ole nõustunud juurdepääsu

võimaldama ja on teinud takistusi avaldajale XXX kinnistule pääsemiseks, mistõttu TsMS §

172 lg 7 kohaselt tuleb jätta menetluskulud XXXkanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude jaotuse alusel 30

päeva jooksul alates kulude jaotuse kohtu tehtud lahendi jõustumises.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik