4-14-6258/12 · 4-14-6258/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-14-6258

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2014

. a, Jõgeva Väärteoasja number 4-14-6258 Väärteoasi I.I .a. kaebus Lõuna prefektuuri 16.07.2014 otsusele . 2490,14,001350 väärteoasjas nr Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: I.I (isikukood

xxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx telefon xxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna p i korrakaitsebüroo, kohtuvälise refektuur menetleja ametnik- Katre Mägi Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Politsei- korrakaitsebüroo tsus väärteoasjas nr 16.07.2014.a. koostatud o . 2490,14,001350 osaliselt ja teha uus otsus karistuse osas.

LS § 201 lg.2 alusel määrata rahatrahv summas 100 trahviühikut, s I.I-le .t. 400 eurot.

tuleb tasuda Karistuseks mõistetud rahatrahv 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav,

kohtuvälise menetleja 16.07.2014.a. otsuses märgitud arvenumbrile ja otsuses märgitud

viitenumbriga.

Muus osas jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata.

Rahuldada I.I kaebus.

Menetluskulude jaotus

2

Menetluskulud jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 28.10.2014.a. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või kui kassatsiooni ei ole esitatud.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna

patrullteenistuse liikluspolitseinik on koostanud 16.07.2014.a. otsuse (tl. 18) Katre Mägi väärteoasjas nr. 2490,14,001350, mis seisneb selles, : et

I.I juhtis 17.06.2014.a. kella 00:01 ajal Suur tn Palamuse alevikus Palamuse vallas

Jõgeva maakonnas mootorsõidukit BMW 523i reg. nr. 709TGX omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles varem juhtimiselt kõrvaldatud. 17.06.2014.a. koostas patrullpoliseinik Taivo Rosi 1404497 (tl. 12) . 2, I.I väärteoprotokolli AB . Väärteo kvalifikatsioon tuleneb LS § 201 lg rikkus LS § 90 lg. 1 p. 3. Menetlusalane isik esitas 02.07.2014.a. vastulause, mille kohaselt kahetseb enda tegu ning palub trahv määrata minimaalne seoses pere suurenemisega ning muude väljaminekutega. Kohtuväline menetleja määras karistuseks LS § 201 lg. 2 alusel rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o. 600 eurot. Otsusele on lisatud tunnistaja Alar Sadama ülekuulamise protokoll (tl. 15) ja isikusamasuse tuvastamise akt (tl. 14).

I.I kaebus

I.I esitas 04.08.2014. a. Tartu Maak . 2490,14,001350 ohtule kaebuse väärteoasjas nr

tehtud otsuse peale (tl. 1). Kaebuses on menetlusalune isik soovinud kohtuvälise menetleja määratud 600 eurose rahatrahvi vähendamist. I.I leiab kaebuses, et määratud rahatrahv on tema jaoks natukene liiga suur märkides, et tema teos puuduvad raskendavad asjaolud- joobes juhtimine, kiiruse ületamine jne. Kaebusele on lisatud kohtuvälise menetleja .2014.a. otsus väärteoasjas 2490,14,00 16.07 1350 (tl. 2-3). 08.09.2014.a. e-kirjaga teavitas I.I, et ei soovi istungist osa võtta, seega on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Menetluse käik 03.09.2014. a. kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas

menetlusse (tl. 22-23). koos lisadega Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha hiljemalt 26.09.2014.a.

Kohtuväline menetleja esitas väärteoasjas nr. 05.09.2014.a. kohtule kirjaliku seisukoha 2490,14,001350 (tl. 28-29) koos õiendiga menetlusalusele isikule, I.I-le, määratud

väärteokaristuste ja nende tasumiste kohta (tl. 30), mille palus kohtuväline menetleja võtta väärteoasja juurde. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebaja esitatud kaebusega kohtule, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Oma kirjalikus seisukohas märgib kohtuväline menetleja, et

3

asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et ta juhtis 17.06.2014.a. kella 00:01 ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas Palamuse alevikus Suur tn suunaga Mäe tn suunas mootorsõidukit BMW 523i reg. märgiga 703TGX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles varasemalt

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Selle kohta on koostatud väärteoprotokoll, milles märgitud, et

rikutud on LS § 90 lg 3 nõudeid ja väärteo kvalifikatsioon tuleneb LS § 201 lg . 1 p. . 2.

Menetlusalune isik on väärteoprotokolliga tutvunud ja andnud omapoolse selgituse: “Juhtisin mootorsõiduki omamata vastavat juhtimisõigust. Kahetsen tehtut.” Väärteoprotokolli õigsust on kinnitanud I.I oma allkirjaga. Kohtuväline menetleja hinnates, kas õigusrikkumine on tahtlik, leiab, et tuleb vastata jaatavalt: menetlusalune isik eiras tahtlikult temale politseiametnike poolt antud korraldust, et juhtimine on keelatud kuni juhtimisõiguse omandamiseni. KarS § 15 lg. 3 sätestab, et väärteona on karistatv nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, . kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud tunnistaja ütlustega ning väljavõttega politsei andmebaasist juhtimisõiguse olemasolu kohta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud

väärteo toimepanemises. Kohtuväline menetleja osundab sellele, et KarS § 56 lg sätestatut . 1 arvestades tuleb süüdlasele karistuse määramisel lähtuda karistuse eripreve tiivsest eesmärgist, n s.o. mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluga, milleks on I.I puhul kahetsus KarS § 57 lg. 1 p. 3 mõistes. Väärteo materjalidest nähtub, et menetlusalust isikut on v oli arasemalt karistatud juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest, seega menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid menetlusalune isik ei ole karistu nud. sest järeldusi teinud ja on näha, et senised mõjutusvahendid ei ole mõjusad ol

Kohtuväline menetleja märgib, et otsuse tegemisel on arvesse võetud, et sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta on tahtlikult toime pandud süütegu. Üldpreventiivses mõttes tuleb isikule mõista selline karistus, et õiguskorra kaitsmise huvid oleksid

tagat ukohal, et karistuse ud ja ta võtaks karistust tõsiselt. Kohtuväline menetleja on seis

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks võib trahvisumma keskmises määras kohaldamine

mõjutada I.I edapidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuivõrd varasemalt määratud karistus ei ole isikule mõju avaldanud.

Kohtuväline menetlja lisab, et eelnev samalaadse süüteo eest mõistetud rahatrahv on menetlusalusel isikul tasutud ning ei ole kehtiv karistus, millega on ka arvestatud. Kohtuväline menetleja leiab, et konkreetse rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja lisab, et LS § 201 on normitahniliselt üles ehitatud viisil, et raskema astme rikkumine on kvalifitseeritud järgmise lõike alla. I.I süütegu kvalifitseerub lg. 2 alla ja seda ei saa arvestada ebaolulise või kerge rikkumisena. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule I.I-le kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.

Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus . muutmata ja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt V™S § 120 lg. 1.

Kohus juhindub V™S 120 lg. § 1, mis sätestab: ebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud

Kohus lei , et asja arutamine kirjalikus ab

4

menetluses on Kohtumenetluse pooled on teavitanud, et nad ei soovi võimalik ning mõistlik. istungist osa võtta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1.

Kohus leiab, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning on inkrimineeritav. I.I-le Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja osaliselt teha uus otsus karisuse osas.

Väärteo asjaolud, poolte esitatud seisukohad on toodud eelpool. Kaebuses on I.I palunud

vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust VTMS § 132 p . . 1 tuginedes palub kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja jätta kaebus rahuldamata.

Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

2. Tõendite uurimise tulemusena tuvastas kohus, et juhtis 17.06.2014.a. kella 00:01 I.I ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas Palamuse alevikus Suur tn suunaga Mäe tn suunas mootorsõidukit BMW 523i reg. märgiga 703TGX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles varasemalt

sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega vaidlust ei ole teo faktilistes asjaoludes, tõenditega on

tõendatud I.I poolt eelpool kirjeldatud väärteo toimepanemine: menetlusaluse isiku kinnitusega väärteoprotokollil (tl.12) on tõendatud, et I.I juhtis mootorsõidukit märgitud ajal ja kohas; sama tõendab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl.13), I.I e-kiri

kohtuväl juhtimisõigus puudub; päring isele menetlejale (tl.16), milles kinnitab, et tal elektroonilisest andmebaasist (tl.17) selle kohta, et I.I juhtimisõigus puudub. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas mõistetud karistust tuleb vähendada. I.I-le

LS § 90 lg sätestab . 1 p. 3 : Mooto tohi juhtida isik, -le 91.

LS § 201 lg. 2 sätestab: Sama teo eest isiku

karistatakse rahatrahviga kuni 300

KarS § 56 l 1 sätestab: g. K kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on I.I-le rahatrahviks määranud antud juhul 150 trahviühikut, s.o.

600 eurot. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud karistust kergendavat

asjaolu-

kahetsust KarS § 57 lg. 1 p. 3 tähenduses. Samas arvestas ka asjaoluga, et sõiduki

juhtimine juhtimisõiguseta on tahtlikult toime pandud süütegu. I.I-le on samalaadse

süüteo eest juba varasemalt karistus mõistetud, kuid see ei hoidnud teda uue rikkumise toimepanemisest. Kohtuväline menetleja leidis oma kirjalikus vastuses, et trahvisumma keskmises määras kohaldamine võiks mõjutada I.I edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Antud rikkumise puhul on rahatrahvi . arest. maksimaalmäär 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot või

Kohtuväline menetleja on mõistlikuks pidanud kohaldada karistusena rahatrahvi täpselt pooles

määras võimalikust maksimaalsest. Kohtul tuleb hinnata, kas kohtuvälise menetleja poolt

5

mõistetud karistus vastab I.I süüle. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesolev väärtegu on I.I poolt tahtlikult toime pandud. Kohus hindab LS § 201 lg 2 tähendust ja leiab, et antud norm sätestab . mitu alternatiivi, mille vahe tleja valida ning millest tuleb Kohtule l saab kohtuväline mene karistuse mõistmisel lähtuda. esitatud andmetest järeldub, et ei ole juhtimisõigust kunagi olnud: ta on käesoleval I.I ajal 22-aastane ja tema kohta esitatud karistusandmed (tl.30) alates aastast 2007 ei näita temal juhtimisõiguse varasemat äravõtmist. Sellest tuleb järeldada, et juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnudki. Samalaadseid rikkumisi (juhtimisõiguseta juhtimine) on ta varasemalt toime pannud ühe- maikuus 2012, mil teda on karistatud rahatrahviga 200 eurot. See tähendab, et juhtimisõiguse

puudumine I.I ei ole karistatava teo toimepanemise tagajärg. Käesoleva karistuse

eesmärk on mõjutada I.I mitte enam rooli istuma enne kui ta on läbinud vastava koolituse ja omandanud juhtimisõiguse. Kohus leiab, et sellise tulemuse saavutamiseks on piisav

mõista karistus, mis on määrast, kuid ei ületa rikkuja süü suurem eelmise rahalise karistuse suurust selles teos. Kohtu hinnangul kujundab süü suuruse fakt, et I.I teistkordselt juhtis

mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Sellele ei lisandu muid süüd suurendavaid asjaolusid: rikkumisega ei tekitatud kahju, I.I siiski sõnades kahetses tehtut ning on lubanud endale juhtimisõiguse taotleda. Seetõttu mõistab kohus karistuse eelmise karistuse kahekordses määras ja vähendab kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust.

4. VTMS § 132 p. 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega . Kohus leiab, et m . rahatrahv 15 kut (600 enetlusalusele isikule määratud karistus, s.o 0 trahviühi eurot) on põhjendamata kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise . Kohus on tuvastanud osalise aluseid ning leiab, et I.I-le mõistetud karistuse osas tuleb teha uus otsus. Kohus määrab I.I-le karistuseks rahatrahvi . 400 eurot. 100 trahviühikut, s.o

Kohus juhindub otsuse tegemisel . 2 133. VTMS § 132 p ja §

Menetluskulud

VTMS § 38 lg 1 sätestab: .

KrMS § 180 lg. 2 kohaselt -

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag