3-13-1883/99 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1883 Haldusasi G.B.e kaebus Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 30.07.2013 käskkirja nr 458 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja: G.B. Vastustaja: Tallinna Vangla Asja läbivaatamise viis Kohtuistung 29.09.2014, Tallinnas RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätte menetluskulud poolte enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 28. novembril 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juht kõrvaldas 30.07.2013 käskkirjaga nr 458 (I tl 15) majandustöödel abitöölisena töötava kinnipeetava G.B.e ajutiselt töölt distsiplinaarmenetluse ajaks töötasu maksmise peatamisega alates 30.07.2013. Käskkirjast nr 458 nähtuvalt rakendati G.B. Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 27.06.2013 käskkirjaga nr 407 abitöölisena majandustöödele kuni 06.01.2014. 26.07.2013 fikseerisid finantsja majandusosakonna spetsialist Anne Rudsit ja lao-operaator Leili Butkus G.B.e distsipliinirikkumise, mistõttu algatati distsiplinaarmenetlus. 25.07.2013 töökohustuste täitmise ajal rikkus G.B. korduvalt sisekorda, rääkides teistes kambrites viibivate kinnipeetavatega. Käskkirjas nr 458 leiti, et kuna kinnipeetav on kuritarvitanud võimalust vanglas töötada, on otstarbekas ta ajutiselt majandustöödelt distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks kõrvaldada (I tl 15).

2. 31.07.2013 dateeritud venekeelses kaebuses Tallinna Vangla direktorile (I tl 16-20) palus G.B. end tööle ennistada või viia üle teisele kohale. Kaebuses märgitakse, et 30.07.2013 kõrvaldati G.B. töölt seoses distsiplinaarmenetlusega nr 458, kus teda süüdistati selles, et ta rääkis töö ajal kinnipeetavatega. Kaebuse esitaja selgitas asjaolusid ja leidis, et ta on alusetult töölt kõrvaldatud. Kaebusel oleva Tallinna Vangla saabumismärke kohaselt on kaebus registreeritud 06.08.2013 numbriga 5-18/13/26129-1.

3. Tallinna Vangla neljanda üksuse inspektor-kontaktisik Marju Kuuse tagastas 07.08.2013 kirjaga nr 5-18/13/26129-2 (I tl 21) G.B.ele Tallinna Vanglas 06.08.2013 registreeritud võõrkeelse pöördumise nr 5-18/13/26129-1 tõlkimise korraldamiseks. Kirjas tuginetakse Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-le 6, § 52 lg-le 1, 54 lg-le 1, §-le 55, keeleseaduse § 3 lg-le 1, §-le 12, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-le 5 ja lg-le 11 ning haldusmenetluse seaduse § 20 lg-le 1 ja § 21 lg-le 1.

4. G.B. esitas 03.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (I tl 1-3), milles selgitas, et ta võeti 18.07.2013 pesu jagajana tööle pesumaja pesulattu. Enne tööd talle mingeid tööjuhendeid ei tutvustatud ega instrueeritud, mida töö ajal tohib teha ja mida mitte. 30.07.2013 kirjutati tema kohta ettekanne, justkui oleks ta töö ajal teiste kinnipeetavatega rääkinud, ja ta kõrvaldati distsiplinaarjuurdluse ajaks töölt. Kaebaja leiab, et ettekanne distsipliini rikkumise kohta on kirjutatud alusetult. Kaebaja palub tema „peale teenimatult kirjutatud distsiplinaarkaristuse tühistamist“, tööle ennistamist ja raha maksmist tema süüta tööseisaku eest.

5. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse pärast selle nõuete korrastamist 13.02.2014 määrusega menetlusse (I tl 113-117) nõudes Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 30.07.2013 käskkirja nr 458, millega otsustati G.B. töölt kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks, õigusvastasuse tuvastamiseks oma ja viis läbi eelmenetluse.

6. Asjas toimus kohtuistung 29.09.2014 (protokoll II tl 68-73).

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

7. Kaebaja palub kaebuses kohtul tuvastada Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 30.07.2013 käskkirja nr 458 õigusvastasus. Kaebaja leiab, et kaebuse esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, kuna kaebaja soovib tulevikus esitada kahjunõude Tallinna Vanglale seoses sunnitud töölt puudumisega aja eest, mil kaebaja ei saanud töötasu.

7.1. Kaebaja leiab, et tema töölt kõrvaldamise käskkiri on õigusvastane, kuna kaebajat tööalaselt juhendamata kirjutati tema peale ebaõiglaselt ettekanne, mille tagajärjel võeti kaebaja töölt maha. Nõudmised ja norimised olid ebaõiglased. Pärast distsiplinaarjuurdluse lõppu ei teavitatud kaebajat juurdluse lõpust (distsiplinaarkäskkirja ei koostatud) ega ennistatud kaebajat tagasi tööle.

7.1.1. Kaebaja selgitab täpsemalt, et 18.07.2013 võeti kaebaja pesu jagajana tööle pesumajja pesu lattu. Keegi polnud kaebajale tutvumiseks enne tööd mingeid tööjuhendeid andnud ega instrueerinud, mida kaebaja tohib töö ajal teha ja mida mitte. 26.07.2013 on kirjutatud kaebaja kohta ettekanne selle eest, et kaebaja väidetavalt rääkis töö ajal teiste kinnipeetavatega. Seejärel kõrvaldati kaebaja 30.07.2013 käskkirjaga töölt distsiplinaaruurimise ajaks. Kaebaja märgib, et kõik tema jutuajamised teiste kinnipeetavatega olid seotud tööga, mis on tavaline asi, ja kaebaja pole midagi õigusvastast teinud. Kaebaja leiab, et Anne Rudsit lihtsalt otsustas kaebaja töökohalt „ära õgida“. Kaebaja märgib, et A. Rudsit on kuri ja konfliktne inimene, kes hakkas iga tühja asja pärast norima kaebaja kallal. Seejärel kirjutas A. Rudsit ettekande kaebaja väidetava distsiplinaarrikkumise kohta, selle kohta, milles kaebajat keegi ei instrueerinud. Kaebaja selgitab, et tol päeval, 26.07.2014, L. Butkus, pärast seda kui tal ei õnnestunud kaebajat laimata, et kaebaja rääkis kellegi võõraga, hakkas ta sundima kaebajat minna pesema tema kabinetti, kus ta töötab. Kaebaja sellest keeldus, kuna kaebaja kohustuste hulka kuulus pesu jagamine ja oma töökoha, st laoruumi, koristamine. Sellest teavitas kaebaja koheselt ka L. Butkust ning märkis veel, et L. Butkuse kabineti koristamine on tema enda otsene kohustus. See ajas kaebaja väitel L. Butkuse kohutavalt raevu, kes jooksis ja kaebas kaebaja peale A. Rudsitile. Seejärel andis A. Rudsit peale lõunat kaebajale mingid paberid tagantjärgi allkirjastamiseks, millest kaebaja aga loobus. Peale seda võeti koheselt kaebaja töölt ära. Seoses sellega kaebaja kirjutas kaebuse vangla direktorile, mida Marju Kuuse läbi ei lasknud. Kaebus on kirjutatud direktorile, kuid see direktorini ei jõua.

7.1.2. Kaebaja selgitab veel, et kontaktisik M. Kuuse üritas kaebajat samuti šantaaži ja petmise teel sundida pesumajas töö suhtes distsiplinaarrikkumise kohta paberitele alla kirjutama. Kui kaebaja oleks need paberid vastavalt M. Kuuse nõudmisele alla kirjutanud, et vestlus kaebajaga on läbi viidud, siis see tähendaks, et tööalane instrueerimine oleks kaebajaga läbi viidud ja ettekanne oleks õigesti kirjutatud. Tegelikult polnud keegi kaebajaga mingeid tööalaseid juhendamisi läbi viinud, ka töölepingut instruktsiooniga ei antud, kaebaja ei olnud enne tööle asumist millelegi alla kirjutanud.

7.1.3. Kaebaja lisab, et alla kirjutamast keeldumise eest M. Kuuse ähvardas kaebajat, et kui ei kirjuta alla, siis kaebajat ei lasta tööle. Kaebaja leiab, et tegemist on petmisega.

7.1.4. Kaebaja palub kohtul pöörata tähelepanu sellele, et tema töölt kõrvaldamise aluseks olnud distsiplinaarmenetluse ettekanne on kirjutatud alusetult, nõutava tööalase instrueerimiseta ja tagantjärgi. Petmise ja šantaaži teel, kaebajale survet avaldades, töölt vallandades. Aga kui kaebaja kirjutaks vangla administratsiooni kuritarvitamistele ja eksimustele alla, siis kaebaja võetakse tööle. Kaebaja ei kirjuta sellele alla, sest ei lähe M. Kuuse ja A. Rudsit alatusega kaasa. Järelikult jääb kaebaja tööta.

7.2. Kokkuvõtvalt palub kaebaja kohut arvestada, et vastustaja võttes kaebaja distsiplinaarjuurdluse ajaks töölt maha, segas ja takistas kaebaja kaebuse arutamist ning selle probleemi lahendamist vangla sees. Samuti ei ennistanud vanglaametnikud kaebajasse vaenuliku suhtumise tõttu kaebajat tööle pärast distsiplinaarjuurdluse lõpetamist. Kaebajat šantažeeriti ning kontaktisik M. Kuuse ähvardas kaebajat, et kaebaja tunnistaks ennast süüdi selles, milles kaebaja süüdi ei ole. Vanglaametnikud A. Rudsit ja L. Butkus püüdsid kaebajat nii innukalt laimata ja süüdistada. Sellega seoses ei ole kaebajat senini tööle ennistatud ega ole töölepingut pikendatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Vastustaja Tallinna Vangla peab kaebust põhjendamatuks ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

8.1. Vastustaja viitab esmalt õiguslikule regulatsioonile ja märgib, et vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (Kord) § 5 lg 3 p-i 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks.

8.2. Vastustaja selgitab, et käesoleval juhul rakendati kaebuse esitaja vangla majandustöödele abitöölisena ning vaidlustatud haldusaktiga kõrvaldati ta ajutiselt, distsiplinaarmenetluse ajaks, töölt. Töölt kõrvaldamise all tuleb mõista kinnipeetava ajutist töölt eemaldamist, mille korral töösuhe säilib. VangS § 38 lg 22 sätestatud juhtumil on töökohustusest vabastamine ajutise iseloomuga ega mõjuta VangS § 37 lg-s 1 ette nähtud kinnipeetava üldist töökohustust. Käskkirja nr 458 kohaselt kõrvaldati kaebuse esitaja ajutiselt töölt Korra § 5 lg 3 punkti 1 alusel distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks. Distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamine oli vajalik, kuna kaebuse esitaja kuritarvitas võimalust vanglas töötada. Kaebuse esitaja käitumine tööülesannete täitmise ajal oli lubamatu ning seadis kahtluse alla tema usaldusväärsuse. Vastustaja selgitab, et distsipliinirikkumise toimepanemise asjaolud selgitati välja distsiplinaarmenetluse, mitte töölt ajutise kõrvaldamise käigus. Tuleb tõdeda, et distsiplinaarmenetluse käigus ei leidnud tuvastamist, et kaebuse esitaja oleks toime pannud distsipliinirikkumise. Nimetatud asjaolu ei tähenda aga, et distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamine ei oleks olnud õiguspärane. Kuivõrd 26.07.2013 ettekandes nr 2316 märgitu pinnalt oli vanglal tekkinud kahtlus, et kaebuse esitaja on kuritarvitanud võimalust vanglas töötada, siis oli põhjendatud tema töölt kõrvaldamine. Seega oli käskkirjaga nr 458 kinnipeetav G.B.e distsiplinaarmenetluse ajaks ajutine kõrvaldamine majandustöödelt seaduslik ja põhjendatud. Samuti on käskkirja nr 458 puhul järgitud haldusakti vorminõudeid. Tartu Halduskohus on 14.03.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-1739 märkinud, et seega ei muutu kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks õigusvastaseks juhul, kui distsiplinaarmenetlusele ei järgne kinnipeetava süüdimõistmist ja karistamist. Distsiplinaarmenetluse alustamisel ei ole veel teada, kas kinnipeetav on distsiplinaarrikkumise toime pannud ning kas selle teo eest järgneb distsiplinaarkaristus, vastavate asjaolude väljaselgitamiseks viiaksegi vastav menetlus läbi. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks on vanglal aga õigus kinnipeetavat ajutiselt töölt kõrvaldada, seega ei olnud antud juhul kaebaja eemaldamine distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks majandustöödelt, õigusvastane.

8.3. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väited erinevate vanglateenistujate kiusliku tegevuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on Tartu Ringkonnakohus on 18.03.2008 otsuses nr 3-07-1763 märkinud, et Ringkonnakohtul puudub alus kahelda vanglaametniku ettekande õigsuses. Tartu Ringkonnakohus on 08.04.2011 otsuses nr 3-10-875 märkinud, et kohus peab vajalikuks märkida, et vanglaametnikul puudub igasugune tõsiseltvõetav motiiv omistada ettekandes kinnipeetavale väljamõeldud distsipliinirikkumist. Veelgi enam, käesoleval juhul on vanglaametnik kinnitanud oma ettekandes sisalduvat tunnistajana kohtuistungil. Valeandmete esitamise korral riskiks vanglaametnik ise enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise või siis kohtumenetluses tunnistajale valeütluste andmise eest ettenähtud vastutusega. Kaebajal on seevastu ilmselge motiiv enda distsipliinirikkumist eitada – sellega vabaneks ta distsiplinaarvastutusest. Vastavalt vanglateenistuja eetikakoodeksi punktile 1.3 vanglateenistuja teeb oma tööd kohusetundlikult, ta on õiglane ja usaldusväärne. Ta ei valeta ega moonuta tõsiasju.

8.4. Kaebaja toob välja, et talle ei ole enne töötamist tööjuhendeid tutvustatud ega teda instrueeritud, mida ta võib töö ajal teha ning mida mitte. Vastustaja selgitab, et 26.07.2013 viis Tallinna Vangla finantsja majandusosakonna spetsialist Anne Rudsit läbi kaebuse esitaja instrueerimise töötervishoiu ja tööohutuse juhendamise kohta ning kuigi juhendamiskaart on eesti keeles (tl 138), rääkis A. Rudsit kaebuse esitajaga vene keeles, mistõttu ei vasta tõele kaebaja väide, et teda ei ole talle arusaadavas instrueeritud. Tallinna Vangla finantsja majandusosakonna laooperaator Leili Butkus, kes 25.07.2013 korduvalt ütles kaebajale, et lõpetagu kaaskinnipeetavatega suhtlemine, rääkis G.B.ega ainult vene keeles (tl 139).

8.5. Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde ja tõi täiendavalt välja, et peale kaebaja töölt eemaldamist määrati ta ühe kuu pärast uuesti tööle majandustöödele. Seega ei ole õige kaebaja väide, et ta on üle aasta olnud töötu.

8.6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, olles uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, märgib kõigepealt, et käesolevas asjas on arutamise all kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamise käskkirja õiguspärasus, mitte aga distsiplinaarüleastumise tõendamine. Sellest tulenevalt ei oma kaebuse lahendamisel olulist tähtsust mitte kaebaja väidetud üleastumise toimumine, selle iseloom ega hilisem otsus. Käesolevas asjas omab tähtsust, kas vaidlustatud käskkirja andmiseks vajalikud eeldused olid täidetud või mitte ja kas käskkiri vastab sellele sätestatud vormilistele ja sisulistele nõuetele.

10. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes:

10.1. Kaebaja oli tööle võetud ja täitis 25.07.2013 pesulao abitöölise ülesandeid L. Butkuse järelevalve all väljastades koridorist kambritesse pesuvahetuse käigus pesu.

10.2. Kaebaja vestles kinnipeetavatega kambrites läbi luugi ja koridoris liikuvate kinnipeetavatega.

10.3. 26.07.2013 hommikul andis L. Butkus kaebajale korralduse koristada teine laoruum, millest kaebaja keeldus, väites, et ta töötab pesulaos ja ei pea koristama L. Butkuse kabinetti, sest see on L. Butkuse kohustus.

10.4. 26.07.2013 tõi A. Rudsit kella 9.30 ajal kaebajale abitöölise tööks vajalikud juhendid, millele allakirjutamist kaebaja keeldus märkides sellele, et ei saa eesti keelest aru (I tl 138). See intsident toimus peale seda, kui kaebaja oli keeldunud teist laoruumi, mis oli ka L. Butkuse tööruumiks, koristamast.

10.5. L. Butkus teavitas oma ülemust A Rudsitit 26.07.2013 hommikul eelmisel päeval toimunust ja kaebaja käitumisest ning A. Rudsit palus kirjutada selle kohta ettekande, mida L. Butkus ka tegi (I tl 14).

10.6. Vaidlust ei ole, et A. Rudsit selgitas kaebajale, et kui ta talle antud tööga seotud juhenditele alla ei kirjuta, siis ta tööle ei saa.

11. Kohus loeb kohtumenetluses kogutud tõendeid hinnates tõendatuks järgmised asjaolud:

11.1. Enne 26.07.2013 ei olnud vangla kaebajale kirjalikult allkirja vastu tööülesannete kirjeldust korra kohaselt teatavaks teinud. Kaebaja ja tunnistaja A. Rudsiti ütluste ning kaebaja vastusega kaebusele punktis 8 tooduga loeb kohus tõendatuks, et kaebajale anti ilmselt esimesel päeval töö juhenddokumendid, kuid kaebaja tagastas selle A. Rudsitile ilma neid allkirjastamata. Kaebajale vastava paberi järgi suuliselt eraldi vene keeles tööülesandeid ei tutvustatud.

11.2. Kaebajale olid tema tööülesanded teada. Kohus märgib, et pesulao abitöölise tööülesanded ei ole midagi nii keerulist, et nendest arusaamiseks oleks vaja väga põhjalikku ja pikaajalist instruktaaži ja põhjalikke tööjuhendeid. Nendest arusaamiseks piisab reeglina ka suulistest selgitustest ja juba asjaolu, et kaebaja töötas ja jagas pesu intsidendi toimumise ajal näitab, et ta pidi oma tööülesandeid teadma. Lisaks viitab oma tööülesannete teadmisele ka kaebaja ise. Nimelt väidab ta, et kui 26.07.2013 käskis L. Butkus tal koristada teist laoruumi, mis kaebaja käsitluses oli l. Butkuse kabinet, siis tema keeldus sellest, sest tema kui pesulao töölise tööülesannete hulka ei kuulu L. Butkuse kabineti koristamine. Samas märkis kaebaja, et teise laoruumi koristamine oli tema ülesanne. Selline seisukohavõtt näitab selgelt, et kaebajal pidi olema selge arusaam oma tööülesannetest nii kohustuste, kui ka nende täitmise kohtade suhtes. Kaebaja ei vaielnud istungil vastu ka sellele, et temaga koos töötanud teine kinnipeetav, kes oli pesulaos töötanud juba varem, tutvustas talle töö käigus seda, mida ta tegema peab.

11.3. Kohus loeb tõendatuks, et L. Butkus tegi kaebajale 25.07.2013 pesu jaotamise töö ajal mitu korda märkuse hoidumaks töövälisest suhtlemisest teiste kinnipeetavatega. Kohus leiab, et see on tõendamist leidnud tunnistaja L. Butkuse ütlustega (kohtuistungi lindistus 11:43:25-), mida kinnitavad ka tunnistaja A. Rudsiti ütlused distsiplinaarmenetluse algatamise põhjuste ja

L. Butkuse poolt ettekande tegemise põhjuste kohta (12:24:13-) ja kogu distsiplinaarasja algatamisega seotud sündmuste üldine loogika ning L. Butkuse ettekanne. Butkuse ettekandele on muuhulgas tehtud märkus, et kaebaja keeldus selle allkirjastamisest ja väitis, et talle ei ole selgitatud, et ta teistega vestelda ei tohi. Ka ei eitanud kaebaja kohtuistungil, et ta suhtles kinnipeetavatega, kes vaidlusaluse sündmuse ajal koridoris liikusid ja kambris olid. Küll aga väitis kaebaja, et tema rääkis ainult tööülesannetega seotud küsimustes. Kohus märgib, et selline väide ei ole usutav, sest isikutega, kes koridoris liikusid, ei olnud kaebajal loogiliselt võttes võimalik rääkida oma tööülesannetest, kuna pesu vahetus toimus kambrites olevate isikutega ja läbi kambriluugi. Kohus leiab siinkohal ka, et esimesi päevi tööl olnud vanglaametnikul L. Butkusel puudus igasugune tõsiseltvõetav motiiv omistada ettekandes kinnipeetavale väljamõeldud distsipliinirikkumist. Käesoleval juhul on vanglaametnik kinnitanud oma ettekandes sisalduvat ja toimunut vande all olles tunnistajana kohtuistungil. Valeandmete esitamise korral riskiks L. Butkus enda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise või siis kohtumenetluses tunnistajale valeütluste andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusega. Kaebajal on seevastu ilmselge motiiv enda tegelikku käitumist ja allumatust varjata, mis nähtub muuhulgas ka sellest, et ta keeldus ettekannet allkirjastamast. Vastavast märkusest ettekandel nähtub ka, et ta väitis sel ajal, et talle ei ole selgitatud, et ta ei tohi tööl olles teiste kinnipeetavatega rääkida. See omakorda näitab koos muude tõenditega, et kaebaja tunnistas, et ta rääkis teiste kinnipeetavatega ja püüdis ennast õigustada asjaoluga, et teda ei ole vajalikul määral instrueeritud. Sellises olukorras ei pea kohus usutavaks väidet, et L. Butkus ei teinud talle kordagi märkust ja ei nõudnud kaebajalt teiste kinnipeetavatega rääkimise lõpetamist. Nähtuvalt tõendatuks loetud asjaoludest loeb kohus tõendatuks, et kaebaja käitumine oli vastuolus talle 25.07.2013 ja 26.07.2013 vanglaametniku L. Butkuse poolt antud otseste korraldustega ja andis aluse ettekande esitamiseks distsiplinaarmenetluse algatamiseks kaebaja suhtes, mida L. Butkus ka tegi.

12. Kinnipeetavate töötamist vanglas reguleerib üldisel tasemel vangistusseadus. Vastavalt VangS § 37 lg 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseaduses ei ole teisiti sätestatud. Kinnipeetav kindlustatakse tööga vanglateenistuse poolt arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid oskusi (VangS § 38 lg 1) ja ta vormistatakse tööle (VangS § 38 lg 21).

13. Vastavalt Vangistusseaduse § 38 lg 22 võib kinnipeetava töölt muuhulgas kõrvaldada, kui töötamine ohustab vangla julgeolekut või on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Täpsema kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja vabastamise kord on sätestatud VangS § 38 lg 22 toodud volitusnormi alusel justiitsministri 07.02.2007.a. määrusega nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (edaspidi Kord). Korra § 5 lg 3 p

1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks.

14. Korra § 5 lg 4 sätestab, et kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vormistatakse vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ §

12 lg 1 on vangla üksuse juhi pädevuses muuhulgas teha otsus vangistusseaduse § 38 lõike 21 alusel kinnipeetava tööle vormistamiseks.

15. Vaidlusaluse käskkirja on allkirjastanud Tallinna vangla Neljanda üksuse peaspetsialistüksuse juht Raido Kerner. Vaidlust ei ole, et käskkirja allkirjastanud isikul oli selleks pädevus.

16. Kohus leiab, et arvestades L. Butkuse 26.07.2013 ettekandes nr 2316 fikseeritut, oli vanglal tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebaja käitumine tööülesannete täitmise ajal ja nende täitmisest keeldumisel oli lubamatu ja omas distsipliinirikkumise iseloomu. Vaidlusaluses käskkirjas on võimaliku distsipliinirikkumisega seotud faktilised asjaolud välja toodud ja põhjendatud, miks on vajalik tema ajutine kõrvaldamine majandustöödelt töötasu maksmise peatamisega distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks. Samuti on käskkirjas korrektselt ära toodud selle õiguslik alus ja vaidlustamise kord. Sellises olukorras loeb kohus põhjendatuks distsiplinaarmenetluse algatamise koos kaebaja ajutise kõrvaldamisega distsiplinaarmenetluse ajaks töölt.

17. Nähtuvalt vastustaja vastusest kaebusele ei leidnud käskkirja andmisele järgnenud distsiplinaarmenetluses tuvastamist, et kaebaja oleks toime pannud distsiplinaarüleastumise. Kohus nõustub vanglaga, et siinkohal omab käskkirja õiguspärasuse hindamise seisukohalt tähtsust üksnes asjaolu, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaebaja on kuritarvitanud võimalust vanglas töötada ja et selle kahtluse selgitamiseks oli vaja läbi viia distsiplinaarmenetlus. Kohus märgib, et vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse osas ei oma tähtsust asjaolu, kas hilisemas distsiplinaarmenetluses distsipliinirikkumine tuvastati ja distsiplinaarkaristus määrati või mitte, vaid see, kas käskkiri ise on antud kooskõlas õiguslike ja faktiliste asjaoludega selleks pädeva isiku poolt.

18. Kohus märgib, et käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei oma tegelikult tähendust ka asjaolu, kas kaebajale oli tutvustatud enne tööle asumist ametijuhendit või mitte, sest nimetatud asjaolu selgitati lõplikult välja alles distsiplinaarmenetluse käigus. Samas leiab kohus, et kaebaja keeldumine allkirjastamast tööjuhenditega tutvumise lehte 26.07.2013 ilma vajadusel selgituste palumiseta andis põhimõtteliselt uue aluse kaebaja töölt kõrvaldamiseks, kuid käesoleva vaidluse seisukohalt see tähtsust ei oma. Küll aga näitab selline keeldumine ja kaebuses kaebaja poolt sellele toodud põhjendused, et kaebaja üritas fikseerida, et talle ei ole tööjuhendeid enne 26.07.2013 tutvustatud. Kohus on seisukohal, et siinkohal oleks kaebajal olnud õigem siiski tööjuhendiga tutvuda ja fikseerida selle toimingu kuupäev, sest see oleks välistanud tema kohese töölt kõrvaldamise.

19. Viimasena märgib kohus ära, et kohtumenetluse käigus ei leidnud kinnitust kaebaja väide, et vanglateenistujad L. Butkus ja A. Rudsit oleksid käitunud tema suhtes isikliku kättemaksu või kiusu ajendil. Mõlemad vanglateenistujad tunnistasid kohtus, et nad ei olnud kaebajaga enne intsidenti praktiliselt kokku puutunud (kohtuistungi lindistus L Butkuse osas 11:23.35 - ; ja 12:19:03 - A. Rudsiti osas) ja neil puudus igasugune ajend kaebajat vaenata. Lisaks sellele oli käskkirja aluseks olnud ettekande tegija L. Butkus intsidendi toimumise ajal tööl alles esimesi päevi (asus tööle 22.07.2013 – kohtuistungi lindistus 11.28:40 -) ja kohus peab usutavaks, et tal ei saanud ka seetõttu olla tekkinud tõsiseltvõetavat isiklikku vaenu või kiusu kaebaja suhtes. Nähtuvalt L. Butkuse antud tunnistusest, oli tal 25.07.2013 pesu vahetuse käigus tekkinud probleem sellega, et kaebaja ei allunud tema korraldustele lõpetada rääkimine teiste kinnipeetavatega. Kohtu arvates on loomulik ja igati usutav, et sellise allumatuse probleemi tekkimisel pöördub vanglateenistuja oma vanema kolleegi poole ja küsib nõu edasiseks tegevuseks. Kohus leiab ka, et A. Rudsiti soovitus kirjutada toimunu kohtu ettekanne, oli sellises olukorras asjakohane ja seda ei saa kuidagi pidada kiusamise või vaenulikkuse ülesnäitamiseks. Kohus leiab, et kaebaja vastavad väited on ennast õigustavad ja väheveenvad ning vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel ka asjakohatud, sest võimaliku kiusu selgitamine oleks nii või teisti võimalik alles distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus.

20. Kõike eelpooltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja 30. juuli 2013 käskkiri nr 458 „Kinnipeetav G.B.e ajutine kõrvaldamine majandustöödelt“ on õiguspärane ja kaebus jääb rahuldamata.

21. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik