1-12-6210/52 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-6210

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14. oktoobri 2014

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksander Rostovski lepinguline kaitsja

Monica Meristo, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 04.07.2012 otsusega karistati Aleksander Rostovskit KarS § 184 lg 2 p 1

järgi 3 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas 18.01.2012 ja lõpeb 18.11.2015.

2. Viru Maakohtu 14.10.2014 määrusega jäeti A. Rostovski tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised.

2.1 Kinnipeetava ohtlikkus seisneb ühiskonnaliikmete tervise kahjustamises narkootiliste ainete

levitamise teel. Tema kuriteod on muutunud ohtlikumaks. Samuti on A. Rostovskil tasumata rahalisi

nõudeid summas 3 402,08 eurot. Viimane kuritegu oli aga toime pandud majandusliku kasu saamise

eesmärgil. Kuigi isikul on vabanedes kindel töökoht, puudub veendumus, et ta ei pane kiire

majandusliku kasu saamiseks toime uusi kuritegusid. Samuti on oluline, et enne vangistust oli

kinnipeetaval probleeme narkootikumide kuritarvitamisega. Ta on varasemalt pannud toime kuriteo

narkojoobes. Isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi, et tegeleda oma

sõltuvusprobleemidega. Tema suhtlusringkonda on varasemalt kuulunud kuritegeliku minevikuga

isikuid. Kuigi isik väldib hetkel nendega suhtlemist, ei ole välistatud, et vabaduses võib ta sattuda

valesse seltskonda ning nende isikute mõjutusel hakata taas narkootikume tarvitama.

2.2

Vangla materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav kriitika suhtes tundlik ja jäikade

põhimõtetega. Ta võib endale püstitatud eesmärkide suhtes olla riskialdis, kasutades selleks

vajaminevaid vahendeid ja käitumist. A. Rostovski poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on

liiga kõrge, et teda vabastada. Samuti on ta varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. A.

Rostovski poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest järeldub, et ta võib rikkuda talle tingimisi

enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks tema vabastamine

enne tähtaega ennatlik. Puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega

kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja uue

määruse tegemist, millega vabastada A. Rostovski vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

3.1 A. Rostovski tarvitas narkootikume viimati rohkem kui 8 aastat tagasi. Selle vangistuse ajal

on ta asunud tasuma oma vanu võlgnevusi, mis näitab, et ta on teinud enda jaoks õiged järeldused,

saanud aru oma tegudest ja asunud neid heastama. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on

läbinud sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja emotsioone käsitleva

sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Programmidest on ta aktiivselt osa võtnud,

olnud avatud uute teadmiste omandamisele ja aktiivne. Vangla on avaldanud A. Rostovskile, et

rohkem programme talle pakkuda pole. Peale selle omandab A. Rostovksi keevitaja elukutset.

Oluline on märkida, et A. Rostovskil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. See näitab, et ta

suudab ja tahab end kehtivatele ja ühiskonnas kokkulepitud reeglitele allutada ning seda nii vanglas

kui ka sellest tulenevalt vabaduses viibides. A. Rostovski kõrge riskiprotsent tuleneb asjaolust et

teda on varasemalt 10 korral kriminaalkorras karistatud. Kolm karistust on veel kehtivad. Samas

tuleb siiski juhtida tähelepanu asjaolule, et kuigi A. Rostovski on ka varem vabanenud vanglast

tingimisi enne tähtaega ja pole katseaja tingimusi täitnud, siis see toimus 2005. aastal. Tookord oli

tal ükskõik oma elust, oli käsil lahutus jm halvad asjad. Selle karistuse ajal on A. Rostovski teinud

enda jaoks järeldused. Ta on seadnud sihiks perekonna loomise, sest on leidnud usaldusväärse ja

truu kaaslase. Ohtu sattuda valesse seltskonda ei ole, sest A. Rostovskil on naine, kellega ta soovib

luua peret. Seda tal varem ei olnud ja seega puudus ka stiimul elada normaalset elu.

3.2

Samuti tuleb arvestada, A. Rostovski kriminaalasja arutamisel osalenud riigiprokurör T.

Pern ei oma ennetähtaegsele vabastamisele vastuväiteid. Riigiprokurör on A. Rostovskiga

seonduvaga aga paremini kursis kui antud asjas olev prokurör ja samuti on kokku puutunud A.

Rostovski kui isikuga.

3.3

A. Rostovski soovib alluda elektroonilisele valvele maksimumpikkuses. Juba sellega näitab

ta, et tahab elada seaduskuulekat elu. Vabanedes on tal olemas elukoht, töökoht, toetav perekond

ning mis peamine, ta on vangistuses olles näidanud, et on lõpuks oma elust järeldused teinud. Seda

viimast kasvõi näiteks hagide tasumisega, milliseid ta eelmiste karistuste ajal ei maksnud. Vangla

iseloomustusest nähtuvalt mõistab A. Rostovski elus tehtud vigu, tal on soov muutuda, täita

püstitatud eesmärke ning muuta kardinaalselt oma elustiili. Eeltoodu põhjal saab asuda seisukohale,

et käesolevaks ajaks on vangistuse täideviimise eesmärgid, s.o kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine, A. Rostovski suhtes täidetud ning puudub

objektiivne vajadus tema jätkuvaks kinnipidamiseks vanglas. Tuleb ka rõhutada, et Riigikohtu

seisukoha järgi tuleb õiguskuulekale käitumisele suunamist pidada vanglakaristuse täideviimise

keskseks eesmärgiks. Üldiselt aktsepteerituna on omaks võetud arusaam, et kinnipeetava edukas

taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse peamine prioriteet ning selle lähtealus ja

nurgakivi. Selleks on oluline kinnipeetava jaoks vanglavälise sotsiaalse sidususe olemasolu, mis

asub peamiselt teljel kodu-töö-suhtlusringkond. Nagu eelpool märgitud, on A. Rostovskil nimetatud

eeltingimused täidetud.

3.4 Käesoleva taotluse valguses soovib kaitsja viidata ka Justiitsministeeriumis valminud

ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni ja parktika analüüsile ning selles sisalduvale seisukohale,

mille kohaselt läbi kriminaalhooldajate töö, mis aitab vanglast vabanenutel vabaduses paremini

hakkama saada, on võimalik saavutada inimeste turvalisuse ja kuritegevuse vähendamise aspektist

märksa paremaid tulemusi kui vangistusega. Samuti tõdes 2014 kevadel tollane justiitsminister, et

vanglast kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus on 2 kuni 5 korda madalam kui neil,

kes oma karistuse vanglas lõpuni kannavad. Ministri sõnul näitab retsidiivsuses statistika selgelt, et

kuritegusid toimepannud inimeste karistussaja lõpuni vanglas hoidmine ning vabastamine ilma

igasuguse toe ja järelevalveta ei tasu ühiskonnale ära, vaid tegelikult tekitab kuritegevust juurde.

Kõnealust kriminaalpoliitikat toetab Jako Salla, kes on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika

nõunik 27.08.13 Päevalehe artiklis „Ministeerium paneks vange senisest rohkem kandma karistust

hoopis vabaduses.“ Nimelt mainis ta muuhulgas seda, et kuigi võib tunduda, et inimese

vangistamine võimalikult pikaks ajaks kaitseb ühiskonda, on tegelikult selle mõju vastupidine.

Eeltoodud kriminaalpoliitikat jätkatakse ka praegu Justiitsministeeriumis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu

määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et A. Rostovski tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul

õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad

ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Tulenevalt

KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata ja

rõhutab vaid peamist.

5. Ringkonnakohus ei pea sarnaselt maakohtuga põhjendatuks vabastada käesoleval ajal

ennetähtaegselt vangistusest A. Rostovskit, kes kannab karistust rahvatervise vastu suunatud raske

kuriteo toimepanemise eest, keda kriminaalkorras on karistatud juba kümnel korral, kelle

kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning kes varasemalt kriminaalhooldusel ei ole

täitnud kontrollnõudeid ja on toime pannud uue kuriteo. A. Rostovski hulgalised kriminaalasjad

näitavad, et varasemad karistused, sealhulgas ka korduvad vangistused, ei ole tema jaoks oodatud

eripreventiivset mõju avaldanud ja uute kuritegude toimepanemine on jätkunud. Veelgi enam,

vaatamata korduvalt kohaldatud karistusmeetmetele, on need muutunud raskemaks. Kuigi kaitsja

kinnitusel on kinnipeetav just praeguse vangistuse ajal teinud oma käitumisest õiged järeldused ja

motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt, ei ole apellatsioonikohtu hinnangul siiski põhjust

arvata, et just käesolev vangistus oleks A. Rostovskile avaldanud suuremat mõju kui varasemad.

Tõsi, kaitsja on üles loetlenud mitmed kinnipeetavat ja tema vabanemisjärgseid elamistingimusi

positiivsest küljest näitavaid asjaolusid, mis tema arvates õigustavad A. Rostovski usaldamist

vangistusest vabastamise näol. Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub kaitsja väidetega, mille

kohaselt on süüdimõistetu vangistuses teinud pingutusi nii kursuste läbimise, eriala õppimise kui

võlgnevuste tasumise näol. Samas ei saa aga kuidagi mööda vaadata A. Rostovski eelnevast vägagi

kriminaalsest minevikust ja teha vaid kinnipeetava vanglakäitumise põhjal järeldust tema

põhjalikust muutumisest. Ka perekonna tugi, kaaslase leidmine ning elu- ja töökoha olemasolu ei

ole apellatsioonikohtu hinnangul piisavateks asjaoludeks, mis lubaksid vabastada A. Rostovski,

kelle kuritegelik käitumine ei ole senini näidanud vaibumise märke. Kaitsja rõhutab kinnipeetava

muutumist just tuginedes asjaolule, et ta on leidnud endale kaaslase. Ringkonnakohus süüdimõistetu

pikaajalise vangistuses viibimise tõttu nimetatule kaitsjaga samaväärset tähendust aga ei omista.

Samuti näeb ka apellatsioonikohus A. Rostovski jätkuvas riskikäitumises ohtu tema kunagises

narkootikumide tarvitamises. Kuigi süüdimõistetu on vanglas läbinud vastavaid sotsiaalprogramme

ja on motiveeritud narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma, on narkootiliste ainete sõltuvuse

kontrolli alla saamine väga pikaajaline protsess, mistõttu ei saa kuidagi välistada, et vabaduses võib

A. Rostovski endise eluviisi juurde naasta.

6. Määruskaebuse teiste argumentide kohaselt peab kaitsja A. Rostovski vabastamist

põhjendatuks esmalt, kuna kriminaalasja nr 1-12-6210 arutamisel osalenud riigiprokurör sellele

vastuväiteid ei esitanud ning teiseks kriminaalpoliitilistel kaalutlustel, s.o kuna vanglast

ennetähtaegselt vabanenute ja kriminaalhooldusele allutatute puhul on täheldatud madalamat

retsidiivsust võrreldes karistusaja lõpuni kandnud isikutega. Ringkonnakohut kaitsja kirjeldatud

väited A. Rostovskit vabastama ei veena, kuivõrd isiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel peavad kohtud arvestama KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid nende kogumis, mis

A. Rostovski puhul välistavad tema vabastamise.

7. Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et A. Rostovski tuleb jätta vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-

st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus