2-10-1675/107 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-1675

Tsiviilasi

Osaühing Aldevara hagi Korteriühistu Vabaduse 22

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Osaühing

Aldevara

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. aprilli 2014.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing Aldevara määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing Aldevara

(registrikood: 10928111), esindaja Jana Kaup

Vastustaja

(kostja):

Korteriühistu

Vabaduse

(registrikood: 80251006), esindaja Aleksandr Gamazin

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 28. aprilli 2014.a määrus

muutmata

ja

Osaühing

Aldevara

määruskaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Tartu Ringkonnkohtu 31. oktoobri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-1675 tühistati Viru

Maakohtu 15. märtsi 2013 otsus ja tehti uus otsus, millega hagi rahuldati. Menetluskulud jäeti KÜ

Vabaduse 22 (kostja) kanda.

2. OÜ

Aldevara

(hageja)

esitas

23. detsembril

2013

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

Hageja palus määrata tema menetluskuludena kindlaks ja mõista kostjalt välja kokku 2 301,26

eurot:

1) postikulu kahe tähitud kirja saatmise eest – 7,67 eurot (120 krooni);

2) OÜ Lodlon Õigusbüroo jurist M. Lonski arve/saateleht nr 29 (dokumentidega tutvumine,

juriidiline analüüs, konsultatsioonid tsiviilasjas) – 4 tundi, 153,39 eurot (2 400 krooni);

3) OÜ London Õigusbüroo jurist M. Lonski arve/saateleht nr 34 (lepingu tõlkimine) –

10 lehekülge, 115,04 eurot (1800 krooni);

4) maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv – 65,76 eurot (1028,88 krooni);

5) hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv – 431,40 eurot (6750 krooni);

6) OÜ Juhkentali Nõuandla jurist O. Närgi arve nr 536 (dokumentidega tutvumine kohtus) –

2 tundi, 108 eurot;

7) OÜ SOCIAL CONSUL jurist J. Simonjuk 17.03.2013 arve nr 170313/041 (dokumentide

ettevalmistamine kohtusse ja kohtus osalemine) – 7,5 tundi, 500 eurot;

8) riigilõiv apellatsioonkaebuselt – 200 eurot;

9) OÜ Keveron Teenused jurist J. Kaup arve nr 53 (kohtuasja materjalidega tutvumine,

apellatsioonkaebuse koostamine) – 8 tundi, 720 eurot.

OÜ Aldevara kinnitas, et kandis kõik menetluskulud seoses tsiviilasjaga nr 2-10-1675. Hageja

selgituse kohaselt ei ole tema juhatuse liikmel õigusalast haridust ega piisavat eesti keele oskust

ning sellest tulenevalt oli tal õigus valida ja vahetada esindajaid. Hageja ei oleks ise saanud

vormistada maksekäsu kiirmenetluse avaldust, hagiavaldust ega apellatsioonkaebust. Hageja

selgitas, et OÜ Lodlon Õigusbüroo ja OÜ Juhkentali Nõuandla esindajad algselt nõustusid ja

seejärel keeldusid hagejat esindamast. Hageja vahetas esindajat apellatsioonimenetluses, kuna

esimese astme kohtus olnud esindaja ei pidanud vaidluse jätkamist hageja jaoks perspektiivikaks.

Siiski oli esindaja vahetus õigustatud, sest apellatsioonimenetluses tehti lahend hageja kasuks.

Esindajate haridust tõendavad dokumendid on kohtute nõudmisel juba esitatud ja peavad olema

tsiviilasja toimikus.

3. Kostja vaidles hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt vastu. Kostja

nõustus hüvitama hagejale tema poolt tasutud riigilõivud kokku summas 697,16 eurot

(65,76+431,40+200). Kostja ei ole nõus hüvitama hagejale mitte mingeid muid teenuseid, kuna

hageja ei ole märkinud avalduses, millisel õiguslikul alusel ta nende teenuste eest hüvitist taotleb.

Samuti ei ole teada, kas õigusabi osutajaid Maksim Lonskit, Olga Närgit ja Jana Kaupi on kohtud

tunnistanud lepinguliseks esindajaks. Kostjale teadaolevalt ei oma ükski eelloetletud isikutest

lepingulise esindaja puhul nõutavat haridustaset.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohtu 28. aprilli 2014 määrusega rahuldati Osaühingu Aldevara avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrusega määrati hageja menetluskuludena

kindlaks ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1 113,82 eurot (sh 697,16 eurot riigilõivud +

416,66 eurot lepingulise esindaja kulu).

Maakohtu põhjenduste kohaselt tähendab poole esindamine kohtumenetluses teise isiku eest ja

nimel tegutsemist. Seega on TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise

eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja

osalenud menetluses. Antud tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hagejal oleks M. Lonski arvel nr 29

ja 34 ning O. Närgi arvel nr 536 märgitud menetlustoimingute tegemisel olnud esindaja, kes oleks

esitanud kohtule hageja nimel menetlusdokumente. Lepingulise esindaja olemasolu ei nähtu ka

menetlusdokumentidelt. Hagiavaldus (I kd tl 8-9; ka maksekäsu kiirmenetluse avaldus),

parandatud hagiavaldus (I kd tl 31-32), hageja seisukoht kostja vastusele (I kd tl 69),

kohtumenetluse kiirendamise taotlus (I kd tl 72) ja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks (I kd tl

82-83) on allkirjastatud hageja juhatuse liikme enda poolt. Kohus on asjassepuutuvat kirjavahetust

pidanud samuti hageja seadusliku esindajaga. Kuna TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks

kuluks menetlusosalise esindaja, mitte aga õigusdokumendi koostamise kulu, jättis maakohus

OÜ Lodlon poolt hagejale väljastatud arve nr 29 (kd II tl 70) ja OÜ Juhkentali Nõuandla poolt

hagejale väljastatud arve nr 536 kohtuvälise kuluna arvestamata.

Samuti jättis kohus arvestamata OÜ Lodlon poolt hagejale esitatud arve nr 34 (kd II tl 70 pöördel).

Kuna Eesti riigikeel on eesti keel, siis on muus keeles koostatud dokumendid (koosolekute

protokollid, lepingud jne) menetlusosaliste enda risk ja nende tõlkimise kulud ei ole asja

läbivaatamise kulud TsMS § 143 lg 1 mõistes.

OÜ Social Consul väljastatud arve nr 170313/041 summas 500 eurot (17.03.2013, kd II tl 72

pöördel) luges kohus põhjendatuks täies ulatuses.

OÜ Keveron Teenused (jurist Jana Kaup) arve nr 1052 summas 720 eurot (02.04.2013, kd II tl 74)

jättis kohus menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata. Apellatsioonkaebuse allkirjastas

hageja juhatuse liige ise. Apellatsioonkaebusel on küll märgitud, et hageja lepinguliseks esindajaks

on J. Kaup, kuid toimiku materjalide kohaselt J. Kaup ringkonnakohtu menetluses hagejat

esindanud ei ole. Tartu Ringkonnakohus on menetlusteavet vahetanud hageja seadusliku

esindajaga (II kd tl 27) ja ka 31. oktoobri 2013 otsuses ei ole märgitud hageja lepingulist esindajat.

Postikulud (kd II tl 69) on hagejal tekkinud enne kohtumenetlust, mistõttu ei saa neid nõuda

TsMS’i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel ja tuleb jätta hageja kohtuvälise kuluna

arvestamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

4. Osaühing Aldevara esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles

jäeti hageja avaldus rahuldamata ning teha uus määrus, millega mõista lisaks maakohtu poolt

väljamõistetule hageja kasuks täiendavalt välja 817,82 eurot.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole kohus nõudnud täiendavalt menetluskulusid tõendavaid dokumente. Järelikult ei tekkinud

kohtul kahtlust nende osas. Kohus ei põhistanud, miks ta leidis, et menetluskulud ei olnud

põhjendatud ja vajalikud;

2) olid õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Osaühingu Aldevara juhatuse liige ei oma

juriidilist haridust ega vastavat eesti keele oskust ning ta vajas kohtusse pöördumiseks õigusabi.

Hagejal oli ka õigus valida ja vahetada esindajad, eriti veel olukorras, kus esindajad ise ei soovinud

enam hagejat esindada. Nii juhtus OÜ Lodlon Õigusbürooga ja OÜ Juhkentali Nõuandlaga, kus

esindajad algselt nõustusid ja seejärel keeldusid hagejat esindama. Apellatsioonmenetluses oli

esindaja vahetus oli seotud asjaoluga, et maakohtus hagejat esindanud esindaja ei näinud edasisel

menetlusel perspektiivi. Kuna kohtulahend tehti hageja kasuks, oli esindaja vahetus õigustatud;

3) ei ole õige kohtu põhjendus, et lepingulised esindajad ei ole allkirjastanud dokumente (sh

apellatsioonkaebust) ning kirjavahetus toimus Osaühingu Aldevara e-posti vahendusel.

Määruskaebuse esitaja leiab, et apellatsioonkaebuse allkirjastamine apellandi enda poolt ei

tähenda temal esindaja puudumist. Apellandi enda poolt dokumendi allkirjastamise põhjuseks võib

olla mh lepingulise esindaja arvutirike, lähetus, haigus vms. Samuti ei soovinud apellant vahetada

algselt kohtule esitatud e-posti ja menetlusposti aadressiks on märgitud juriidilise isiku aadress (sh

ka menetluskulude avalduse ja käesoleva määruskaebuse esitamisel). Samas on lepinguline

esindaja Jana Kaup allkirjastanud seisukoha kostja vastuväitele hageja avalduses menetluskulude

hüvitamiseks ja käesoleva määruskaebuse, mis täiendavalt kinnitab, et Jana Kaup on hageja

lepinguline esindaja. Hageja lepinguliste esindajate menetluskulud jäävad ka lubatud piirmäära.

5. Maakohus edastas määruskaebuse kostja lepingulisele esindajale. Kohtu määratud tähtaja

jooksul ei esitanud kostja kohtule oma kirjalikku seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 28. aprilli 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. OÜ Aldevara

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.

7. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse esitaja

on palunud tühistada maakohtu määrus osaliselt ja teha uus määrus, millega mõista lisaks Viru

Maakohtu väljamõistetule hageja kasuks välja täiendavalt õigusabikulud 817,82 eurot (127,82 +

90 + 600). Nimetatud summa koosneb: 1) OÜ Lodlon Õigusbüroo jurist M. Lonski

arve/saatelehtest nr 29 summas 153,39 eurot (2 400 krooni), summa käibemaksuta 127,82 eurot;

2) OÜ Juhkentali Nõuandla jurist O. Närgi arvest nr 536 summas 108 eurot, summa käibemaksuta

90 eurot ja 3) OÜ Keveron Teenused jurist J. Kaup arvest nr 53 summas 720 eurot, summa ilma

käibemaksuta 600 eurot.

Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi üksnes eelnimetatud kolme arve

alusel menetluskulude kindlaks määramata ja välja mõistmata jätmise osas. Riigilõivu ja

OÜ SOCIAL CONSUL jurist J. Simonjuki 17.03.2013 arve nr 170313/041 alusel õigusabikulude

väljamõistmise ning posti- ja tõlkekulude välja mõistmata jätmise osas ei ole maakohtu määrust

vaidlustatud.

8. Alusetu on määruskaebuse esitaja etteheide, et maakohus ei ole nõudnud täiendavaid

menetluskulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 174 lg 5 annab kohtule võimaluse (mitte aga

kohustuse) anda poolele tähtaeg oma menetluskulude täpsustamiseks või kohustada poolt esitama

menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuna käesoleval juhul oli menetluskulude koosseis

piisavalt selge, puudus kohtul vajadus menetluskulusid täpsustada.

9. Samuti on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, nagu ei oleks maakohus selgitanud oma

seisukohta menetluskulude põhjendamatuse ja mittevajalikkuse osas. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega. OÜ Aldevara kohtuvälised kulutused menetlusdokumentide

koostamisele ei ole hüvitatavad olukorras, kus väidetavalt dokumendid koostanud esindajad ei ole

tegutsenud hageja esindajatena kohtumenetluse jooksul. Ei M. Lonski ega O. Närgi ei ole osalenud

maakohtu menetluses OÜ Aldevara esindajatena. Määruskaebuses ei ole ka esitatud vastuväited

maakohtu põhjendusele, et kohtule esitatud dokumendid (sh nt hagiavaldus ja menetluse kestel

esitatud taotlused) on allkirjastatud OÜ Aldevara seadusliku esindaja Gennadi Mihhailovi poolt.

10. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla asjaolu, et OÜ-l Aldevara oli õigus kasutada menetluses

õigusalaste teadmistega esindaja teenuseid. Maakohus on aga õigesti põhjendanud, et käesoleval

juhul ei nähtu asja materjalidest, et OÜ Aldevara eest ja nimel oleks menetluses tegutsenud mõni

teine lepinguline esindaja peale J. Šimonjuki. TsMS § 144 p 1 ja § 175 kohaselt kuuluvad

hüvitamisele menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mitte seevastu igasugused võimalikud

kulud õigusabile ja -nõustamisele.

M. Lonskit ega O. Närgit ei saa lugeda käesolevas tsiviilasjas hageja esindajaks, sest tegelikku

esindamist TsMS § 217 mõttes ei ole toimunud. Esindamiseks ei saa pidada OÜ Aldevara soovil

dokumentidega tutvumist, juriidilist analüüsi ega ka mitte konsultatsioone.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et dokumentide allkirjastamine ja esitamine

seadusliku esindaja poolt ei võimalda tuvastada, et hagejat esindas või vastuse koostas hageja eest

lepinguline esindaja (käsundisaaja). Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad

ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised

kohtule. Seega tuleb kohtul menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda,

missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule

menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kui menetlusdokumente

allkirjastab ja esitab menetlusosaline ise (oma seadusliku esindaja kaudu), puudub nii kohtul kui

vastaspoolel võimalus eristada, kas menetlusosaline tegutseb ise või lepingulise esindaja

vahendusel.

Esindaja osalemine menetluses on õigusabikulude hüvitamise eeldusena muuhulgas vajalik

selleks, et kohtul oleks võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust. Selleks peab kohtul olema

võimalik hinnata ka seda, kas ja millises ulatuses aitas osutatud õigusabiteenus kaasa

menetlusosalise kasuks kohtulahendi tegemisele.

12. Eeltoodust tulenevalt ei ole M. Lonski ja O. Närgi osutatud teenustele tehtud kulutused

käsitletavad TsMS § 144 p 1 mõttes esindaja kuludena ega ole seetõttu hüvitatavad.

Ringkonnakohus märgib, et ka kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa

nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (RKTKo

3-2-1-162-11 p 14).

Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja

väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai need kulutused hüvitama

kohustatud isik ette näha (nt RKTKo 3-2-1-112-11 p 17, 3-2-1-87-09, p 15). Maakohtu menetluses

oli OÜ Aldevara esindajaks J. Šimonjuk, kelle õigusabi teenusele kantud kulutused on vaidlustatud

määrusega ka menetluskuludena kindlaks määranud. Teisi esindajaid menetluses ei nähtunud ja

kostja võis põhjendatult eeldada, et OÜ-l Aldevara ei ole teisi lepingulisi esindajaid ning sellest

tulenevalt ei saanud kostja arvestada vaidluse lahendamisel hageja kasuks muude õigusabi

osutajate kulude hüvitamise kohustuse tekkimist.

13. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhjendustel (vt käesoleva määruse p 9-12) on maakohus

jätnud õigesti rahuldamata avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ka OÜ Keveron

Teenused jurist J. Kaup arve nr 53 osas. J. Kaup on küll märgitud apellatsioonkaebuses hageja

esindajana ja apellatsioonimenetluses on OÜ Aldevara esitanud kohtule tema poolt OÜ-le Keveron

Teenused antud volikirja ning J. Kauba haridust tõendavate dokumentide koopia, kuid see ei

muuda fakti, et tegelikkuses esindas OÜ-d Aldevara apellatsioonimenetluses tema seaduslik

esindaja Gennadi Mihhailov. J. Kaup ei ole teinud menetluses OÜ Aldevara eest ühtegi

menetlustoimingut, muuhulgas ei ole talle edastatud ja ta ei ole vastu võtnud ka

menetlusdokumente.

Määruskaebuses ei ole esitatud muid väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks.

14. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

lahendamisel viidanud ka Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusest nr 137 „Lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mis on

käesolevaks ajaks vastavalt Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014 määrusele kohtuasjas nr 3-2-1-153-

13 tunnistatud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks (resolutsiooni p 5). Nimetatud määruse tühisus

ei mõjuta aga lõpplahendust käesoleva tsiviilasja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.

15. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/