3-14-50887/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number 3-14-50887 Haldusasi M.S. kaebus ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsuse nr 12382, Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2013 korralduse nr 573-k ja 20.11.2013 korralduse nr 1589-k tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale;

2. Edastada käesolev määrus kaebajale ning teadmiseks Tallinna linnale

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

1. M.S. esitas 22.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsuse nr 12382, Tallinna Linnavalitsuse 29.04.2013 korralduse nr 573-k „Pärnu maantee

197 asuvate ehitiste tagastamine“ ja 20.11.2013 korralduse nr 1589-k „Pärnu maantee 197 maa tagastamine“ tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

2. Tallinna Halduskohtu 27.06.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebajal tuli kohtule selgitada kaebuse eesmärki. Samuti vajasid täpsustamist Pärnu mnt 197 üürilepinguga seonduvad asjaolud (tl 44).

3. Kaebaja volitatud esindaja Ilja Malštšukov vastas eelnimetatud määrusele 11.07.2014, pidades selles põhjendatuks jääda esialgses kaebuses toodud nõuete ja seisukoha juurde (tl 48-49).

4. Tallinna Halduskohtu 24.09.2014 määrusega küsiti Tallinna linnalt kui eeldatavalt vastustajalt seisukohta kaebuse lubatavuse-, sh kaebaja õiguste väidetava rikkumise kohta ning paluti selgitada taustsituatsiooni (tl 54).

5. Tallinna linn leidis oma 09.10.2014 vastuses, et kaebus tuleb M.S.le selle ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada, sest olukorras, kus M.S. ei ole Pärnu mnt 197-1a üürnik, ei saa ta eluruumide erastamise seaduse § 4 lg 1 alusel olla ka nimetatud eluruumi erastamise õigustatud subjektiks ning vaidlustatud haldusaktid ei riiva kaebaja õigusi. Kuna kaebajal puudub subjektiivne avalik õigus, mille kaitseks on ta kaebuse esitanud, ei ole esitatud kaebusega võimalik kaebaja õigusi kaitsta. Vastustaja selgitas ühtlasi ka õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele suunatud menetluse eelnevat käiku (tl 61-63).

5.1. Tallinnas, Pärnu mnt 197 asunud ehitised ja krunt suurusega 1765 m2 loeti ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 15.04.1996 otsusega nr 7348 omandireformi objektiks ning omandireformi õigustatud subjektiks tunnistati I. E. E. Nimetatud otsus tühistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 19.06.1998 otsusega nr 10093 ning I. E. E. ja Ü. L.-L. avaldused Pärnu mnt 197 ehitiste ja maa tagastamiseks jäeti rahuldamata, kuna ORAS § 7 lg 3 kohaselt lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega. Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-2-1-07 antud juhistest lähtudes vaadati eelnimetatud taotlused uuesti läbi ja ÕVVTK Harju Maakonnakomisjoni 21.07.2011 otsusega nr 12382 tunnistati Tallinnas, Pärnu mnt 197 asunud ehitised ja 1765 m2 maad omandireformi objektiks ning I. E. E. omandireformi õigustatud subjektiks. Tallinna Linnavalitsus otsustas tagastada I. E. E. pärijatele ehitised 29.04.2013 korraldusega nr 573- k ja maa 20.11.2013 korraldusega nr 1589-k.

5.2. Tallinna Linnavalitsus andis 27.05.2009 korraldusega nr 885-k M.S.le koos poja V. S. viieks aastaks üürile 2-toalise korteri aadressil xxxxxxx tingimusel, et nad vabastavad nende poolt seni kasutatava eluruumi aadressil Pärnu mnt 197-1a. Üürileping xxxxxxx eluruumi kasutamiseks sõlmiti kaebajaga 07.07.2009, misjärel andis kaebaja 24.07.2009 Pärnu mnt 197-1a eluruumi valduse üle Nõmme Linnaosa Valitsusele.

6. M. S. ei nõustunud 13.10.2014 vastuses Tallinna linna 09.10.2014 seisukohaga kaebeõiguse puudumisest. Kaebaja möönis, et kuigi tal võib puududa faktiline kokkupuude Pärnu mnt 197-1a eluruumiga, eksisteerib tal õiguslik kokkupuude eelnimetatud eluruumiga siiamaani.

KOHTU SEISUKOHT

7. Enne kaebuse menetlusse võtmist on vaja hinnata selle nõuetelevastavust ja eduväljavaateid. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 esimese lõike punktist 8 ja sama paragrahvi teisest lõikest võetakse kaebus menetlusse üksnes sel juhul kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punkti 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 alusel on võimalik tagastada kaebus ka sel juhul, kui sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Teisiti sõnastatuna tähendab see seda, et kaebus tagastatakse kui selle eduväljavaated on sisuliselt olematud.

Käesoleval juhul on selge, et vaidlusalused haldusaktid ei saa rikkuda M.S. õigusi. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p 4 kohaselt ei kuulunud erastamisele õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks oli esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest. Antud juhul oli taoline avaldus õigustatud subjekti poolt esitatud ning selles vaidlust olla ei saa. Eluruumide erastamise seaduse § 4 p 1 kohaselt on eluruumi erastamise õigustatud subjektiks üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele.

Sama seaduse § 5 lg 1 punkt 1 sätestab, et eluruumi ostmise eesõigus on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel. Seega võiks erastamine ning vastava eluruumi ostmine tulla kaebaja puhul kõne alla ainult siis kui ta oleks jätkuvalt vastava eluruumi üürnik. Haldusasja materjalidest nähtub, et M. S. oli Tallinnas, Pärnu mnt 197-1a asuva eluruumi üürnik kuni 2009. aasta juulikuuni, mil Tallinna linn andis talle üürile eluruumi aadressil xxxxxxxx. Üürileping xxxxxxxx eluruumi kasutamiseks sõlmiti kaebajaga 07.07.2009 ja seda on Tallinna Linnavalitsuse 14.05.2014 korraldusega nr 775-k pikendatud viie aasta võrra (tl 70, 74).

Nendes asjaoludes kui sellistes iseenesest vaidlust ei ole. Kohus nõustub siinkohal Tallinna linna seisukohaga, et M.S. ei ole Pärnu mnt 197 eluruumi erastamise õigustatud subjektiks ning tal puudub riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktidega, mis ühtlasi tähendab ka kaebeõiguse puudumist. Vastustaja on tõstatanud veel ka esindusõiguse tõendatuse küsimuse, kuid kaebuse tagastamise korral seonduvalt kaebeõiguse puudumisega ei ole see enam olemuslik.

9. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise täiendav alus tuleneb veel ka HKMS § 121 lg 2 p-st 2, sest nimetatud kaebusega ei ole võimalik Pärnu mnt 191 asuvate korterite erastamist ja ostmist saavutada. Kokkuvõttes tuleb lugeda kaebus ilmselgelt perspektiivituks ja seda nii haldusaktide tühistamise kui ka alternatiivselt nende samade haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud nõude osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik