3-14-50738/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50738

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. augusti 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse A. Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 4.

augusti 2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale.

2. Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4.

augusti 2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse taotlusega kohtul vastu võtta

hagiavaldus summas 109 500 eurot. Kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud

vastused nr 113/662-2, 1-13/690-2, 1-13/707-2 ja 1-13/208-2. Kaebaja palus end vabastada

riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole sissetulekut.

2. Tartu Halduskohus 19. mai 2014. a määrusega jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale

10päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks,

s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga talle

väidetavalt kahju põhjustati ning milles tekitatud kahju seisneb.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamisena pealkirjastatud pöördumise,

milles ta väidab, et ei saa ilma kaitsjata täpsustada, kas ta soovib esitada halduskohtule kahju

hüvitamise taotlust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel. Samuti

väitis kaebaja, et vajab kaitsjat ülejäänud puuduste kõrvaldamiseks kaebuses. Kaebaja märkis,

et ootab kaitsjat või puuduste kõrvaldamist halduskohtu poolt, kuna halduskohus on lubanud

sellistes küsimustes kaebajat aidata.

4. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale kirjaga, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei tähenda

seda, et kaebaja võib jätta Tartu Halduskohtu määruses osundatud puudused kõrvaldamata.

Halduskohus selgitas, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi ning

väidetava kahju tekkimisel tuleb kaebajal vastavaid tagajärgi ise kirjeldada. Lisaks märkis

halduskohus, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole võimalik võtta seisukohta riigi

õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset

eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele. Halduskohus andis kaebajale

puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja 5 päeva kirja kättesaamisest arvates.

5. Tartu Halduskohus 4. augusti 2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse

(resolutsiooni p 1) HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse

riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1

alusel. Halduskohus märkis, et kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada ning kaebuse

täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised, milledele vastamine ei eeldanud juriidilisi

teadmisi. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust ning halduskohus

ei saa kaebaja eest kaebust sisustada, ei olnud kaebus sellisel kujul menetletav. Seonduvalt

kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märkis halduskohus, et kuna kaebus

tagastatakse, siis ei võta halduskohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. Seoses

kaebaja poolt esitatud riigi õigusabi taotlusega leidis halduskohus, et enne kaebuse puuduste

kõrvaldamist ei ole võimalik võtta seisukohta kaebaja riigi õigusabi taotluse osas.

Halduskohus märkis, et kaebaja riigi õigusabi taotlus ei vasta RÕS § 12 lg 1 nõuetele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles märgib, et sai Tartu

Halduskohtu 4. augusti 2014. a määruse. Kaebaja hinnangul venib kaebuse läbivaatamine

ilma kaitsjata aastateks, kuna halduskohtu nõudmised ei ole selged. Kaebaja väitis, et hakkab

kaebust esitama aina uuesti. Lisaks märkis kaebaja, et absurdne on nõuda riigilõivu tasumist

isikult, kellel ei ole sissetulekut.

7. Tartu Halduskohus 8. septembri 2014. a määrusega vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu

4. augusti 2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale, jättis rahuldamata kaebaja määruskaebuse

ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 4. augusti 2014. a määrus muutmata.

9. Esmalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise õigsust (I) ja seejärel

lahendab määruskaebuse (II).

I

10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Kaebaja ei ole

määruskaebuses selgesõnaliselt esitanud Tartu Halduskohtu 4. augusti 2014. a määruse

tühistamise taotlust, kuid kuna kaebaja mainib kaitsja puudumist ning väidab, et hakkab

kaebust aina uuesti esitama, tuleb määruskaebust ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada nii, et

sellega vaidlustatakse Tartu Halduskohtu 4. augusti 2014. a määruse resolutsiooni p-e 1 ja 2.

11. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Tartu

Halduskohtu 4. augusti 2014. a määruse resolutsioonis on kaks vaidlustatavat punkti.

Resolutsiooni p 1 kohaselt tagastati A. Maksimovi kaebus ning p 2 kohaselt jäeti A.

Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks läbivaatamata. Tartu Halduskohtu 8.

septembri 2014. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt võeti kaebaja määruskaebus menetlusse

riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (tl 46). Määruse põhjendustes on halduskohus

aga väitnud, et mõistab määruskaebust ja riigilõivust vabastamise taotlust selliselt, et kaebaja

vaidlustab Tartu Halduskohtu 4. augusti 2014. a määrust täies ulatuses (tl 46p). Sealhulgas

vabastas halduskohus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel

4. augusti 2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Ringkonnakohus on seisukohal, et

halduskohtu tegelik tahe oli võtta menetlusse määruskaebus Tartu Halduskohtu 4. augusti

2014. a määruse tühistamiseks täies ulatuses. Kuna Tartu Halduskohtu 8. septembri 2014. a

määruse resolutsioonist see ei nähtu, võtab ringkonnakohus käesoleva määrusega menetlusse

kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 4. augusti 2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale.

12. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 4. augusti 2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale.

II

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

4. augusti 2014. a määrus muutmata.

14. Tartu Halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

HKMS §de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. A. Maksimov nõudis kaebuses

hagiavalduse vastuvõtmist summas 109 500 eurot (tl 2). Halduskohus selgitas, et kaebajal

tuleb täpsustada, kas ta soovib kohtule esitada hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel

ning millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle

väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed

tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Kaebajale anti

puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva (tl 9-9p). Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses

esitatud väitega, et ilma kaitsjata venib kaebuse läbivaatamine aastateks, kuna halduskohtu

nõudmised ei ole selged. Halduskohus on andnud kaebajale arusaadavad juhised ja piisavalt

pika tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse täpsustamata jätmist ei saa õigustada

esindaja puudumisega, sest iga isik on võimeline selgitama, kuidas talle kahju tekitati ja mida

ta kohtult soovib. Kuna kaebaja õigeaegselt puudusi ei kõrvaldanud ning puudused takistasid

asja läbivaatamist, tagastas halduskohus kaebuse õigustatult. Kuna kaebus on tagastatud, ei

oma riigilõivust vabastamise küsimus enam tähtsust.

15. Halduskohus jättis läbivaatamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna taotlus ei

vasta RÕS § 12 lg-le 1 ning kaebaja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast kaebust, mille

pinnalt oleks võimalik hinnata kaebaja õiguste kaitse vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg

4).

16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 4. augusti 2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene