3-14-50928/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-50928 Haldusasi Denes Ivanovi kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks euro ulatuses seoses jalutuskäigu mittevõimaldamisega

Menetlusosalised Kaebaja – Denes Ivanov Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta Denes Ivanovi kaebus rahuldamata.

2. Jätta Denes Ivanovi menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 28. novembril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla registreeris 2. aprillil 2014 kinnipeetav Denes Ivanovi kahjunõude, milles kaebaja taotles vanglalt kahju hüvitamist 64 euro ulatuses (tl 8). Kahjunõude kohaselt ei võimaldatud

24. märtsil 2014 kaebajale jalutuskäiku.

2. Viru Vangla jättis 22. mai 2014. a otsusega nr 6-16/89-2 D. Ivanovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl-d 9 ja 9 pöördel). Asjaolude uurimisel on selgunud, et kinnipeetavale ei võimaldatud

24. märtsil 2014 jalutuskäiku, kuid seda erakorralise sündmuse tõttu. Kell 18.00 tuli Viru Vangla S7 majast tulehäire ning Viru Vangla järelevalveosakonna valvur A. Kool suundus sündmuskohale appi. Valvur V. Kakitis jäi üksinda P2 osakonda. Seoses juhtumiga piirati kinnipeetavate liikumist vanglas. Kaebuse põhjendused ja taotlus

3. 27. mail 2014 saabus Tartu Halduskohtusse D. Ivanovi kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks 64 euro ulatuses (tl 2). Vangla keeldus kaebajat jalutama viimast tulehäire tõttu. Kaebaja leiab, et teda oleks saanud jalutama viia pärast kella 19.00, kuna selleks ajaks olid mõlemad valvurid kohal ja teises majas tuli kustutatud.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 10. juunil 2014 D. Ivanovi menetlusabi taotluse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse. Vastustaja seisukohad

5. Viru Vangla ei nõustu kaebusega, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vastustaja jääb kohtueelse menetluse seisukohtade juurde. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja poolt kohtumenetluses kantud kulutused tema enda kanda. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Vangla tegutses õiguspäraselt, kui suunas kõik vangla ressursid tegelema tulekahjuga. Nõustuda ei saa kaebajaga, et tulekahju kustutamisel on vanglas koheselt võimalik taastada tulekahju eelne töökord. Esmane ülesanne on tulekahju kontrolli alla saamine ning kustutamine, kuid peale tulekahju kustutamist tuleb hinnata kahjustusi, teha kindlaks tulekahju tekkepõhjused, teostada erinevaid järelevalvetoiminguid kinnipeetavatega jne. Tegemist on toimingutega, mis on kiireloomulised ning vajalikud vangla üldise julgeoleku tagamiseks.

5.2. Kuivõrd vangla tegevus, mille käigus eelistati tulekahjuga tegelemist kaebaja jalutamisele viimisele, oli õiguspärane ning ei piiranud kaebaja põhiõigusi eriti suurel määral, puudub kahju, mille hüvitamist rahas saaks kinnipeetav nõuda.

6. Tartu Halduskohus andis 22. augusti 2014. a määrusega menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja.

7. Kaebaja esitas Viru Vangla vastusele vastuväite, milles märkis, et vastustaja pole selgitanud, miks ei viinud üks valvur teda jalutama, kuigi jalutusboksid asusid korrus allpool kaebaja sektoris.

24. märtsil 2014 käis kaebaja kirikus ja sinna tuli valvur üksinda 10-15 kinnipeetavale järele. Seega vangla väide, nagu poleks üks valvur saanud kaebajat jalutama viia, on põhjendamatu. Samas tuli umbes 19.30 teine valvur osakonda tagasi ja seega oleksid nad saanud kaebaja ikkagi jalutama viia. Mis puudutab kahjunõude suurust, siis leiab kaebaja, et 64 eurot ühe jalutamise eest on liiga palju, seega esitab kahjunõude summas 15 eurot (tl 39). Tulekahju on küll tähtsam, kuid siiski tuleb arvestada ka kinnipeetavate õiguste ning vajadustega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. D. Ivanov esitas kohtule hüvitamiskaebuse Viru Vangla vastu. Hüvitamiskaebuse nõudeks oli hüvitise väljamõistmine kahju eest, mis tekkis kaebajale seoses jalutuskäigu mittevõimaldamisega

24. märtsil 2014.

9. Kohus selgitab, et hüvitamiskaebuse nõuet piiritleb lisaks kahjule kui nõude esemele hüvitise suurus, kui viimane on kaebuses märgitud. 27. mail 2014 Tartu Halduskohtusse saabunud kaebuses taotles D. Ivanov Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 64 euro ulatuses. Kohtumenetluses vähendas kaebaja hüvitise suurust 15 euroni.

10. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vanglale kohtueelses menetluses esitatud taotlus samal alusel ja sama eseme suhtes nagu halduskohtus menetletav kaebus kahju hüvitamiseks ning selle taotluse osas on läbitud ka kohtueelne menetlus. Kohtueelses menetluses esitatud kahjunõude vähendamine kohtumenetluses ei kujuta endast täiendava nõude esitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 3 p 2 kohaselt ei loeta kaebuse muutmiseks rahalise nõude suurendamist või vähendamist.

11. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).

12. Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1, võib isik seega mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda, kui täidetud on järgmised eeldused: 1) isiku õigusi on avaliku võimu kandja rikkunud õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes; 2) tegemist on RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud rikkumisega; 3) isikule on tekkinud kahju; 4) rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

13. Kuna teo õigusvastasus on üheks kahju hüvitamise nõude eelduseks, tuleb iga kahjunõude läbivaatamisel määratleda kahju põhjustanud õigusvastane tegu. Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et Viru Vangla ei võimaldanud 24. märtsil 2014 kaebajale jalutuskäiku. Vastustaja leiab, et tegutses õiguspäraselt, kuna suunas kõik vangla ressursid tegelema tulekahjuga.

14. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 alusel tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. VangS § 55 lg 2 on imperatiivne norm, mis vanglale kaalutlusruumi ei jäta. Samas sätestab VangS § 41 lg 2, et kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kohus selgitab, et VangS § 41 lg 2 annab kinnipeetava õiguste piiramise alused ja tingimused vangistusseaduses otseselt reguleerimata olukordades. Kinnipidamiskohas võivad ette tulla julgeolekualased ohusituatsioonid, mille lahendamine võib eeldada kinnipeetava õiguste piiramist. Üheks selliseks olukorraks on ka vanglas puhkenud tulekahju tagajärgede kõrvaldamine. Tegemist oli vangla julgeolekut ohustava olukorraga, ja nagu kaebaja isegi nendib, on tulekahju kustutamine tähtsam kui kinnipeetavale jalutuskäigu võimaldamine. Seetõttu leiab kohus, et RVastS § 7 lg 1 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud, kuna Viru Vangla tegevus oli õiguspärane.

15. Kohus selgitab, et õiguspärase haldustegevusega isikule tekitatud kahjulikud tagajärjed üldjuhul hüvitamisele ei kuulu. RVastS § 16 lg 3 näeb ette, et õiguspäraselt tekitatud kahju eest hüvitise määramisel arvestatakse kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid. RVastS § 16 alusel esitatava õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1) õiguspärane haldusakt või toiming; 2) kahju; 3) isiku põhiõiguste erakordne piiramine; 4) põhjuslik seos isiku põhiõiguste erakordse piiramise ja kahju tekitamise vahel. RVastS § 16 puhul ei ole tegemist tavapärase kahju hüvitamise nõudega. Kuna avaliku võimu kandja on tegutsenud õiguspäraselt, siis ei ole rikutud ka isiku subjektiivseid õigusi. RVastS § 16 lg 1 võimaldab üksnes varalise kahju hüvitamist ning seegi ei kuulu hüvitamisele mitte kahju täieliku hüvitamise põhimõtet järgides, vaid üksnes õiglases ulatuses (E. Andresen. Riigivastutus. Tartu 2009. Lk 98). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole täidetud ka õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused, kuna kaebajale ei ole tekkinud varalist kahju ja toimunud ei ole kaebaja põhiõiguste erakordset piiramist.

16. Kohus peab mittevaralise kahju tekkimisega vajalikuks täiendavalt märkida, et Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemas praktikas selgitanud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-10-14, p 12.2.). Kaebaja ei ole kohtule väitnud, et jalutuskäigu mittevõimaldamisega oleks tal tekkinud tervisekahju. Analoogsetes asjades on leitud, et värskes õhus jalutamise mittevõimaldamine tõi kaasa kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme ületamise, mis tõi kogumis kaasa kaebaja inimväärikuse alandamise (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 6. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-93-13 ja

21. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-14-10). Viidatud asjades oli periood, mil isikut jalutama ei viidud ehk kohtlemise kestus märgatavalt pikem kui käesolevas asjas, samuti lisandusid täiendavad asjaolud, nt mööbliesemete puudumine (3-3-1-93-13), puudulikud magamistingimused (3-3-1-10- 14), mis kogumis jalutuskäigu mittevõimaldamisega tõid kaasa inimväärikuse alandamise. Ühel päeval jalutuskäigu mittevõimaldamine ei alanda kohtu hinnangul kinnipeetava inimväärikust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas 20. juuni 2014. a otsuses asjas nr 3-4-1- 9-14, p-s 36, et kinnipidamistingimused võivad olla vastuolus õigusega inimväärikale kohtlemisele, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti (15. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-09, p

11 ja seal viidatud EIK praktika).

17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus D. Ivanovi kaebuse rahuldamata.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 10. juuni 2014. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik