3-14-51988/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51988

Haldusasi

Veikko Ahvenaineni kaebus Tartu Vangla 11.04.2014.

a käskkirja nr 6-2/456 õigusvastasuse tuvastamiseks

ja nimetatud käskkirja alusel kartseris hoidmise eest

kahju hüvitamiseks summas 300 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.10.2014. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Veikko Ahvenaineni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Veikko Ahvenainen

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.10.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veikko Ahvenainen esitas 17.06.2014 Tartu Halduskohtule liitkaebuse Tartu Vangla

vastu, mis koosneb üheksast erinevast kaebusest:

1) Kaebus Tartu Vangla 22.04.2014. a käskkirja nr 6-2/505 õigusvastasuse tuvastamiseks

ja nimetatud käskkirja alusel kartseris hoidmise eest kahju hüvitamiseks summas

300 eurot.

2) Kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seonduvalt

kambrite läbiotsimisega.

3) Kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seonduvalt redeli

puudumisega kambris oleval naril.

4) Kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seonduvalt

ebainimlike tingimustega kaebaja transportimisel.

5) Kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 4000 eurot seonduvalt kaebaja

iseloomustuses esitatud valeandmetega.

6) Kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot seonduvalt

kaebaja täieliku läbiotsimisega peale jalutuskäike.

7) Kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks seonduvalt kaebaja hoidmisega

10 päeva kartseris ebainimlikes tingimustes.

8) Kaebus Tartu Vangla 11.04.2014. a käskkirja nr 6-2/456 õigusvastasuse tuvastamiseks

ja nimetatud käskkirja alusel kartseris hoidmise eest kahju hüvitamiseks summas

300 eurot.

9) Kaebus Tartu Vangla 13.05.2014. a käskkirja nr 6-1/526 tühistamiseks ning kahju

hüvitamiseks seonduvalt nimetatud käskkirjaga kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisega.

V. Ahvenaineni liitkaebus registreeriti Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-14-51200.

2. Tartu Halduskohus eraldas 04.09.2014. a määrusega haldusasjas nr 3-14-51200

V. Ahvenaineni liitkaebusena esitatud nõuded üheksaks iseseisvaks menetluseks.

V. Ahvenaineni kaebust Tartu Vangla 11.04.2014. a käskkirja nr 6-2/456 õigusvastasuse

tuvastamiseks ja nimetatud käskkirja alusel kartseris hoidmise eest kahju hüvitamiseks

summas 300 eurot menetleb kohus käesoleva haldusasjana nr 3-14-51988.

3. Kaebaja märkis 17.06.2014 kohtule esitatud kaebuses, et liitkaebuse eest on tasutud

riigilõiv 15 eurot Neeme Univeri poolt 06.06.2014 ja et kui tema liitkaebuse riigilõiv

peaks seoses hüvitamisnõudega suurenema, siis palub ta sellelt osalt riigilõivust

vabastust.

4. Kohus teatas 23.09.2014. a kohtunõudes haldusasjas nr 3-14-51200 kaebajale, et

kaebajal tuleks riigilõivu tasuda igalt iseseisvasse menetlusse eraldatud kaebuselt. Kuna

kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot ning muus osas on palunud riigilõivust vabastust,

siis tuli kaebajal kohtule teatada, millise kaebuse eest ta riigilõivu 15 eurot tasutuks loeb.

5. Vastusena kohtunõudele teatas kaebaja 29.09.2014 kohtusse saabunud kirjas, et palub

06.06.2014 tasutud riigilõivu summas 15 eurot lugeda tasutuks kaebuse eest, milles

kaebaja taotleb Tartu Vanglalt kahju summas 4000 euro hüvitamist seonduvalt tema

iseloomustuses esitatud valeandmetega (haldusasi nr 3-14-51985).

6. Tartu Halduskohus jättis 13.10.2014. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata ning kaebuse käiguta, andes 15 euro suuruse riigilõivu

tasumiseks tähtaja viis päeva alates määruse jõustumisest.

Määruse kohaselt tuleb praegusel juhul 300 euro suuruse kahjunõude puhul tasuda

riigilõivu miinimummääras ehk 15 eurot. Kohtule esitatud kaebaja vanglasisese

isikuarve väljavõtte kohaselt oli menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (so

17.02.-16.06.2014) sissetulek kaebajal 187 eurot, millest maha arvamisele kuulub

130,90 eurot, so kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi. Seega on

kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks menetlusabi

taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul 56,10 eurot (187-130,90), mis teeb tema

kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 28,05 eurot (56,10:4x2). Kohus märkis,

et antud juhul ei saa arvesse võtta asjaolu, et kaebaja on samaaegselt esitanud kohtule

mitu kaebust, millelt igaühelt tuleb tasuda ka riigilõivu. Eelnevast tulenevalt ei ületa

menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut

ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei ole kaebajale

menetlusabi andmine lubatud. Kohus selgitas lisaks, et kuna kinnipeetavaid peetakse

ülal riigieelarvest, siis on ka kaebajale kinnipeetavana tagatud eluase, toit ja riided.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. V. Ahvenainen esitas 23.10.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.10.2014. a

määruse tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebajal kuidagi võimalik iga kaebuse pealt 15 eurot

riigilõivu tasuda. Riigilõivust vabastamise eesmärk on tagada kohtusse pöördumise

õigus hoolimata isiku majanduslikust seisust. Samas on riigilõivu tasumise nõude

eesmärk kindlustada läbimõtlematute kaebuste esitamine. Kaebaja kaebus käesolevas

asjas on läbi mõeldud ja kindlasti mitte perspektiivitu. Tartu Vangla on oma 11.04.2014.

a käskkirjaga oluliselt kaebaja õigusi rikkunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, nõustub Tartu

Halduskohtu 13.10.2014. a määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja §

201 lg 4).

9. Kohus märgib, et käesoleva haldusasja toimikust puudub V. Ahvenaineni vanglasisese

isikuarve väljavõte perioodi 17.02.2014 – 16.06.2014 kohta. Seetõttu kontrollis kohus

kaebaja vastava perioodi majanduslikku seisu haldusasja nr 3-14-51200 toimikust (tl

39). Ringkonnakohus veendus, et halduskohus kohaldas HKMS § 112 lg 1 p-i 1 õigesti

ning jõudis õigele järeldusele, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek

asjakohasel perioodil oli 28,05 eurot ning seega ei ole kaebaja riigilõivu tasumisest

vabastamine lubatud. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et halduskohus on

kaebaja poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määramisel viidanud ekslikult

riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-le 3 ning õige olnuks viidata selle paragrahvi lõikele 2.

Antud eksimus ei mõjutanud aga menetlusabi taotluse lahendust, kuna määruse

põhjendustest nähtuvalt kohaldas halduskohus siiski HKMS § 571 lg-s 2 sätestatud

regulatsiooni.

10.Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 on

imperatiivne, mis tähendab, et kui selles sättes nimetatud tingimused menetlusabi

andmisest keeldumiseks on täidetud, puudub kohtul kaalumisruum, kas isik riigilõivu

tasumise kohustusest vabastada või mitte. Kohtul on sel juhul kohustus HKMS § 112 lg 1

p 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata jätta. Samuti ei

võimalda HKMS § 112 lg 1 p 1 kohtul kaebuse perspektiivikust hinnata.

11.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

13.10.2014. a määrus muutmata.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/