1-14-6209/34 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.oktoobril 2014.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-6209 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kriminaalasi P.D süüdistuses KarS §199 lg 2 p 5, 7, 8, 9;

§ 201 lg 2 p 1 järgi, G.N-i süüdistuses

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja I.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.septembri 2014 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav , isikukood XXX; P.D

kodakondsus: EV kodanik; elukoht XXXXX XX, XXXXXX XXXX (viibib Tallinna Vanglas); emakeel: vene keel; haridus: XXXXXXXXXXX; töökoht: ei tööta;

varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati

02.04.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi

vangistusega 1 kuu, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 2

kuud 8 päeva. Vabanes 10.06.2013 pärast karistuse

kandmist Tõkend: vahistamine alates 20.02.2014

RESOLUTSIOON

Jätta P.D apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

2

SÜÜDISTUS: 1.P.D süüdistatakse selles, et olles 19.06.2012 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi, taas 04.09.2013 päevasel ajal viibides korteris aadressil: XXXX

XXX XX-X, Tallinn, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis IH´ile kuuluva kollektsiooni hõbe mündi karbis maksumusega 119 eurot, tekitades vargusega IH´ile varalist kahju summas 119 eurot.

Samuti P.D, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, eelneva kokkuleppe alusel ja olles grupis G.N-iga, ööl vastu 12.09.2013 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil köögiakna lahti murdmise teel tungis korterisse asukohaga XXXX X-XX, Tallinn, kust võttis AK´ile kuuluvad esemed, tekitades vargusega AK´ile varalist kahju kokku summas 1001 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas, 07.10.2013

päevasel ajal viibides korteris aadressil: XXXX XXX XX-X, Tallinn, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis IH-le kuuluva Samsung teleri koos puldiga maksumusega 250 eurot, tekitades vargusega IH-le varalist kahju selles summas. Samuti tema,

isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas, 10.11.2013 päevasel ajal

viibides korteris aadressil: XXXX XXX XX-X, Tallinn, võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil võttis IH-le kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson Xperia Art IMEI koodiga 358148045087777 maksumusega 200 eurot, tekitades vargusega IH-le varalist kahju selles summas. Samuti P.D, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas, eelneva kokkuleppe alusel ja olles grupis I.G ´iga, 08.12.2013 kella 03.36-04.17 vahel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas XXXXXX XX asuvast Jõuluturu paviljonist A OÜ-le kuuluvad kaubad, tekitades vargusega A OÜ-le varalist kahju kokku summas 1171,41 eurot. Samuti P.D, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas,

27.01.2014 kella 09.00 paiku avades ukse tema poolt eelnevalt varastatud võtmetega, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis Tallinnas aadressil XXXXXXXX XX-

XX asuvasse korterisse, kust varastas JL-le kuuluva televiisori Philips koos kaugjuhtimispuldiga maksumusega 400 eurot, tekitades vargusega JL-le varalist kahju selles summas.

Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas, 27.01.2014

kella 12.00 paiku avades ukse tema poolt eelnevalt varastatud võtmetega, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis Tallinnas aadressil XXXXXXXX XX-XX asuvasse korterisse ja varastas sealt JL-le kuuluva vara, tekitades vargusega JL-le varalist kahju kokku summas 739,85 eurot.

Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas, 16.02.2014

kella 12.00 paiku avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võttis ära võõra vallasasja selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ja nimelt, viibides Tallinnas aadressil XXXXX XX

asuvas kaupluses G, palus ta ŽA-l mobiiltelefoni Samsung Galax, IMEI-kood 359959048878957 helistamise eesmärgil, hakkas sellega helistama ja põgenes ära koos ŽA-le

kuuluva ümbrise sees olnud mobiiltelefoniga Samsung Galax koguväärtusega 400 eurot, tekitades vargusega ŽA-le varalist kahju selles summas. Seega P.D, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid

vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. P.D olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas, 10.10.2013 kella

14.44 paiku viibides Tallinnas, Tartu mnt 101 asuvas Tallinna lennujaama reisiterminalis,

3 pööras ebaseaduslikult oma kasuks tema valdusse sattunud võõra vallasasja – leitud AM´ile kuuluva seljakoti väärtusega 70 eurot, milles olid erinevad esemed, tekitades AM´ile varalist kahju summas 1050 euro. Seega pani P.D oime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramine, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas P.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati P.D süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja

hulka eelvangistuses oldud aeg, kokku 6 päeva. Kandmisele kuulus 11 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 20.02.2014.a. P.D suhtes

valitud tõkend vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tõkend tühistada.

APELLATSIOON:

3. P.D esitas apellatsiooni, milles taotleb enda saatmist peale karistuse kandmist ja vabanemist rehabilitatsioonikeskusesse Viljandis. Peale vabanemist puudub temal elukoht,

töökoht, seega soovib minna Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse. Pole kindel kas Viljandi

rehabilitatsioonikeskus temale vastab, mistõttu palubki abi riigilt ja kohtult, kes võtaksid ühendust rehabilitatsioonikeskusega, et teda võetaks ravile peale vabanemist. Palub selles osas muuta kohtuotsust.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-

43-11; 3-1-1-86-11; 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt

teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata

õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Apellandi P.D apellatsioonis taotletu ei ole õiguslikult asjakohane, kuna selleks puudub seaduslik alus. Seadus ei näe ette ringkonnakohtule apellatsiooni korras võimalust saata peale vangistuse ärakandmist isikut tema soovil rehabilitatsioonikeskusesse. Ka ei anna seadus

4

võimalust kohtul kohustada rehabilitatsioonikeskust võtma vastu isikuid peale vangistuse ärakandmist ja vabanemist. Seadus annab võimaluse kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli KarS § 871 alusel, kuid selle kohaldamise otsustamine ei kuulu ringkonnakohtu pädevusse, vaid selle kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik.

5. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta läbi vaatamata.

Orvi Tali Julia Katškovskaja Ivi Kesküla