1-13-8519/57 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-8519

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-8519

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid R.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu R.S

(ik: XXX, viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 22.10.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada R.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1

(üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla ning kohustada R.S järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada R.S suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

2

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. R.S-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. R.S vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 25.09.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 23.10.2013 kohtuotsusega tunnistati R.S süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 1-aastase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 25.03.2014.a ja lõpp on 25.03.2015.a.

R.S kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse

ajal on kinnipeetav töötanud ning toimunud on riskipõhised vestlused inspektor-kontaktisikuga.

Distsiplinaarkaristused puuduvad. Soovib vabaneda talle kuuluvasse korterisse XXX. Peale

vabanemist saab tööle XXXOÜ-sse. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

R.S kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on olemas elukaaslane, kellega on head ja toetavad suhted. Päritoluperesse kuuluvad ema ja isa, kellega samuti tihedalt suhtleb ja kes on valmis talle vabanemisjärgselt vajadusel abi osutama. R.S soovib vabaneda talle kuuluvasse korterisse XXX. Enne vangistust töötas R.S oma isale kuuluvas ettevõttes XXXOÜ, tal on võimalik sinna peale vabanemist tagasi tööle minna.

R.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuröri abi

toetab R.S tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on

toodud 04.09.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et R.S võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

3

arvesse kõik R.S isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo

toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibib ta esimest korda. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud R.S mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed

ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Ennetähtaegsel

vabastamisel arvestab kohus ka kinnipeetava korrektset käitumist vanglas, kuna

distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Sellest saab järeldada, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti saab järeldada, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas

ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on

ligikaudu 5 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline

edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Pärast vabanemist on R.S

olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on

nõustunud ka R.S , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu

korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa R.S edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla, hinnates uue

kuriteo sooritamise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul 27 %, mis ei ole kõrge näitaja. Kohus

nõustub vangla iseloomustuses märgituga, et kriminaalhooldusel olles on isikul ametniku tugi probleemide lahendamisel ja järelevalve vähendab uue kuriteo sooritamise riski. Kohus usub, et

süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus

järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Kohtunik