1-11-11080/34 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-11080

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-11-11080

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid E.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu E.B

(ik: XXX, viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 22.10.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada E.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla ning kohustada E.B järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada E.B suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised

kohustused: 1) osaleda AN-tugirühma töös ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. E.B-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. E.B vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 01.10.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 11.10.2011 kohtuotsusega tunnistati E.B süüdi KarS § 121 järgi ning teda karistati KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta ja 4-kuulise vangistusega.

Viru Maakohtu 09.01.2012.a määrusega liideti Viru Maakohtu 11.10.2011.a otsusega mõistetud liitkaristus 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning Harju Maakohtu 18.02.2011.a otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust, liitkaristuseks kohtuotsuse kogumi alusel mõisteti 4 aastat ja 4 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 15.09.2010.a ja lõpp on 15.01.2015.a.

E.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et E.B on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vangistuse ajal on osalenud

riigikeele õppes, läbis sotsiaalprogrammi EQUIP, on lõpetanud abikoka ja elektriku erialad, läbinud programmid Viha juhtimine ja Eluviisitreening, osaleb Anonüümsete Narkomaanide

tugirühma kokkusaamistel, õpib kivija betoonkonstruktsioonide ehituse eriala. Seitse

distsiplinaarkaristust. Vabanemisjärgselt asub elama aadressile XXX, nimetatud aadressil elab õde koos elukaaslase ja kahe lapsega. Võimalik saada tööd OÜ-s XXX ja OÜ-s XXXehitajana. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

E.B kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on taotlenud vabastamist aadressile XXX, sellel aadressil elab kinnipeetava õde koos

elukaaslase ja kahe lapsega. Kinnipeetava õde ja tema elukaaslane on nõus E.B materiaalselt toetama.

E.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuröri abi ei

toeta E.B tingimisi ennetähtaegset vabanemist, mitte nõustudes vangla

arvamusega, mis on toodud 08.09.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Seisukoha

3

aluseks on kinnipeetava korduvad distsiplinaarrikkumised vanglas ja varasem kriminaalhooldusnõuete rikkumine.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et E.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik E.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo

toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

E.B on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kohus arvestab kinnipeetava ulatuslikku resotsialiseerivat tegevust vangistuse ajal (läbinud sotsiaalprogrammid EQUIP, Viha

juhtimine ja Eluviisitreening ning osaleb Anonüümsete Narkomaanide tugirühma

kokkusaamistel, on lõpetanud abikoka ja elektriku erialad ning õpib kivija

betoonkonstruktsioonide ehituse eriala). Kohus usub, et läbitud sotsiaalprogrammid aitavad kinnipeetaval mõista õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning tema edasine käitumine vabaduses

on kooskõlas kehtivate normidega. Kuna esitatud andmetel on kuritegude toimepanemist

soodustanud sõltuvusainete tarvitamine, peab kohus programmide läbimist oluliseks ka

sõltuvusprobleemidest vabanemise kinnistamiseks. Ka kohtuistungil avaldas kinnipeetav tahet

jätkata vabaduses probleemiga tegelemist ning osaleda AN tugigrupile. E.B

sellekohaseid püüdlusi tuleb pidada õiguskuulekat eluviisi soodustavaks ning kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida aitab eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Arvestades, et E.B karistusaja lõpuni on

vähem kui 3 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul E.B tingimisi

ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi,

andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla. Pärast vabanemist on E.B olemas ka kindel eluja töökoht, lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka E.B , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik

need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa E.B edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus

usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel,

samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või

prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtunik