3-14-50622/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50622

Haldusasi

A.K.i kaebus Eesti Töötukassa 05.02.2014 otsuse nr 7-

8.1/14/0155 ja 02.04.2014 vaideotsuse nr 51 tühistamiseks

ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 19.12.2013

avaldus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – A.K.

Vastustaja – Eesti Töötukassa,

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.K.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2014, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50622

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.K. (kaebaja) esitas 19.12.2013 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse ettevõtluse

alustamise toetuse saamiseks summas 4474 eurot. Äriplaani (äriplaan ja selle lisad tl 24-49)

kohaselt soovib kaebaja alustada ettevõtlust füüsilisest isikust ettevõtjana, vahendades

soojatagastustehnoloogia soetamise ja paigaldamise lepinguid, sh otsides kliente ja tutvustades

neile pakutavat soojatagastuse ventilatsiooni tehnoloogiat.

2. Vastustaja otsustas 05.02.2014 otsusega nr 7-8.1/14/0155 (tl 21-22) kaebajale toetust

mitte anda, sest tema esitatud äriplaan on suure riskiga (tööturuteenuste ja –toetuste seaduse

(TTTS) § 19 lg 4 p 5). Põhjendused:

2.1. Teenuse osutamise protsessi kirjeldusest ei selgu, kuidas on planeeritud töötajate

tööajajaotus (sh sõiduaeg) ja milline on tavapärane vahendustegevuse osutamisega seotud

ajakulu. Välja on toomata, millised on erinevad püsi- ja muutuvkulud, mis teenuse pakkumisega

kaasnevad. Lisaks ei selgu, milliseks kujuneb eeldatav ettevalmistusaeg müügitehingu

vormistamiseks ja kui ajamahukas on tehnoloogia paigaldamine. Puudub teave makse- ja

garantiitingimustest (sh vajadusel müüdud toote tagastamise protsess). OÜ-ga Elysium

sõlmitud müügiesindaja kokkuleppe kohaselt arvutatakse vahendustasu jooksva aasta lõpule

viidud projektide netokäibelt ja müügiesindaja saab vahendustasu pärast viimase makse

laekumist kliendilt. Neil põhjustel ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte müügiprognooside

realistlikkust.

2.2. Äriplaanis on nimetatud võimalik soojatagastustehnoloogia tarbijate sihtrühm, kuid

puudub teave võimalike klientide arvu ja nõudluse eeldatava mahu kohta. Välja on toomata

andmed, millele tuginedes on loodav ettevõte prognoosinud käibe. Äriplaanist ei selgu, millele

tuginedes prognoositakse 20 soojatagastustehnoloogia müük esimesel tegevusaastal. Lisaks

jääb selgusetuks hetkel turul valitsev tegevusharu turusituatsioon ja selle väljavaated

järgnevatel aastatel. Hindamata on turule sisenemise tõkked ja kui palju ning millise hinnaga

on võimalik sellel turul müüa, arvestades konkurentsi. Seetõttu ei ole võimalik hinnata

müügiprognooside realistlikkust.

2.3. Konkurentsianalüüsis on välja toodud loodava ettevõtte paar konkurenti, kuid puudub

otseste ja kaudsete konkurentide ning kaebaja tugevuste ja nõrkuste põhjalik analüüs. Ei selgu

loodava ettevõtte konkurentsieelis, millest tulenevalt pole võimalik hinnata loodava ettevõtte

positsiooni sihtturul.

2.4. Turundusplaanis on välja toodud planeeritavad turundusmeetmed, kuid puudub nende

kasutamise plaan ja maksumused. Täpsustamata on, millistes ajalehtedes ja kui sageli

kommertsartikleid avaldada planeeritakse. Samuti ei selgu, millised võimalused on äriplaanis

nimetatud üritustel toote tutvustamiseks.

2.5. Äriplaani investeeringute allikate tabelis on välja toodud tehtavate investeeringute nimistu,

mille summa on kokku 500 eurot, ning käivituskulusid on märgitud summas 6900 eurot.

Ettevõtluse alustamise toetuse avaldusega taotletakse toetust summas 4474 eurot. Äriplaanist ei

selgu üheselt, milliseid kulutusi toetusega katta soovitakse, mistõttu ei ole võimalik hinnata

investeeringute vajalikkust ja selle põhjendatust.

2.6. Äriplaani riskide maandamise plaan ei ole ammendav. SWOT analüüsis kirjeldatud

nõrkused ja ohud on maandamata, millest tulenevalt ei saa olla kindel, et loodav ettevõte suudab

tagada oma jätkusuutlikkuse riskide tekkimisel.

3. Kaebaja esitas 19.02.2014 vaide (tl 50-57) vastustaja 05.02.2014 otsuse peale.

3-14-50622

3(12)

4. Vastustaja jättis 02.04.2014 vaideotsusega nr 51 (tl 6-11) vaide rahuldamata.

Põhjendused:

4.1. Äriplaan ei anna vastust, milline on planeeritud vahendustegevuse osutamisega seotud

hinnanguline tööaja jaotus. Välja on toomata teave, millises mahus kulub loodava ettevõtte

töötajatel aega seadme pakkumiseks telefoni teel, sõiduajaks erinevate potentsiaalsete klientide

juurde üle Eestis, üldkoosolekutel osalemiseks ja teisteks ettevõtte tegevusega kaasnevateks

ülesanneteks.

4.2. Äriplaanist ei selgu, kui suured on erinevad püsi- ja muutuvkulud, mis teenuse

pakkumisega kaasnevad. Puuduvad arvutused, mis näitaksid näiteks planeeritavat autosõidu

mahtu ja sellest tulenevaid transpordikulusid. Äriplaanis on välja toomata info, mis annaks

teavet lepingu ettevalmistusperioodi võimaliku pikkuse kohta, mistõttu ei ole võimalik hinnata

müügiprognooside realistlikkust. Äriplaanis ei ole teavet, millise kokkuhoiu annab

soojatagastussüsteemi paigaldamine korteriühistule – korteriomanikule reaalselt. Tabelis on

küll välja toodud kaugkütte tarbimise kokkuhoid, kuid lisanduvat laenumakse suurust

kajastatud ei ole. Samuti puuduvad numbrite täpsemad selgitused. Äriplaani kokkuvõttes

puudub samuti täpsem info, kui suur on laenumakse protsent, millega on kalkulatsioonide

koostamisel arvestatud. Puudub info tehnoloogia paigaldamise ajamahukuse kohta ja ei ole

võimalik hinnata, kas esitatud müügiprognoosid on realistlikud, kuna vahendustasu makstakse

seadme müüja poolt pärast projekti lõppemist.

4.3. Kuna lepingu järgi saab müüja vahendustasu pärast viimase makse laekumist kliendilt, siis

on oluline nii info toote paigaldusprojekti eest tasumise kui ka garantiitingimuste kohta.

Nimetatud infot ei ole äriplaanis kajastatud.

4.4. Vastustaja ei ole väitnud, et OÜ Elysium teeb väljamakseid aasta lõpus. Kuid infota, mis

annaks ülevaate klientidelt makse laekumiste kohta, ei ole võimalik hinnata, kas

müügiprognoosides kajastatud rahade laekumine neljandast kuust on reaalne.

4.5. Kuna äriplaanis ei ole välja toodud projekti ajalist pikkust ja maksete laekumist, siis ei ole

võimalik hinnata, kas loodaval ettevõttel on võimalik täita esitatud müügiprognoose: müügitulu

alates neljandast kuust igakuiselt 4800–9600 eurot.

4.6. Vastustaja nõustus, et äriplaani kokkuvõttes on märgitud klientide arvuks Eestis ligikaudu

12 000, kuid puudub analüüs, milliste andmete põhjal on klientide ja nõudluse mahtu arvestatud.

4.7. Äriplaanist ei selgu, millistele andmetele tuginedes on kaebaja hinnanud turunõudluse

mahtu 50 ettevõttele. Puudub jätkuvalt ülevaade turusituatsioonist ja välja on toomata

konkurentide poolt pakutavate toodete–teenuste analüüs, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kuid

palju ja millise hinnaga on võimalik sihtturul müüa, arvestades konkurentsi.

4.8. Äriplaani kokkuvõttes on välja toodud kaks konkurenti – Intelivent OÜ ja BestAir OÜ –

ning on märgitud, et nende tehnoloogia on esmapilgul 30% odavam, ent tasuvus 150% pikem.

Äriplaanis on välja toomata ülevaade konkurentide toodetest, hindadest, st andmetest, mis

võimaldaks võrrelda loodava ettevõtte ja konkurentide toodet–teenust. Välja on toomata

konkurentide tugevused ja nõrkused võrreldes kaebajaga. Seetõttu ei selgu kaebaja

konkurentsieelis ning ei ole võimalik hinnata kaebaja positsiooni turul.

4.9. Äriplaanis ei ole toodud infot, kuidas on planeeritud turundustegevusi läbi viia. Kaebaja

poolt vaides esitatud selgitusi äriplaanis käsitletud ei ole.

4.10. Äriplaani käivituskulude peatükis on esitatud kuluartiklid: tööjõukulud 4020 eurot,

sidekulud 180 eurot, transpordikulud 900 eurot, kontori üüri kulud 300 eurot, kontoritehnika

3-14-50622

4(12)

(arvuti, printer) 500 eurot, reklaam 1000 eurot – kokku 6900 eurot. Puudub info, millisteks

kulutusteks ja mahus toetust kasutada soovitakse.

4.11. Äriplaanis on käsitlemata, millised võimalused on kaebajal äriplaaniga seotud nõrkuste

ja ohtude maandamiseks. Vastustaja nõustub, et riskivabu asju ei ole olemas. Äriedu vältimatu

eeltingimus on risk, kuid teadlik ja juhitud risk. Riskide juhtimiseks tuleb kindlaks teha nende

põhjused, tekkekohad, esinemise tõenäosused ja ohu suurus. Riskide hindamine ja analüüs aitab

ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et minimeerida võimalikke kahjusid ja

valida riskide toimetulekuks optimaalne strateegia. Vastustaja ei eelda, et kaebaja peaks andma

100%-lise garantii, et tema äriplaan õnnestub. Oluline on, et ebaõnnestumise risk oleks

minimaalne. Praegusel juhul see seda ei ole. Otsuses toodud põhjendused väljendavad esitatud

äriplaani suurt riski teostamisel, mistõttu otsuses toodud põhjenduste kohaselt loeti äriplaan

suure riskiga olevaks.

4.12. Otsus on tehtud TTTS, ettevõtluse alustamise toetuse avalduse ja sellele lisatud

dokumentide alusel. Otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane, st antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne

ja vastab vorminõuetele. Vaide läbivaatamisel ei selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi

asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus

kehtetuks tunnistada.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 16-20) vastustaja 05.02.2014 otsuse nr

7-8.1/14/0155 ja 02.04.2014 vaideotsuse nr 51 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja 19.12.2013 avaldus uuesti läbi. Põhjendused:

5.1. Kaebaja tõi äriplaanis välja, et ettevõttes oleks 2 töötajat kindla brutopalgaga kuus ja

riikliku tööajanormiga 40 tundi nädalas. Jääb arusaamatuks, miks peaks välja tooma, kui palju

tööajast kulub sõidule või telefonikõnedele. See ei muudaks ettevõtte tööjõu palgakulu ja

seeläbi üldiseid kulusid. Äriplaanis on näidatud nii püsi- kui muutuvkulude maksumus ja

kuluartiklid. Sõidukulude mahtu on raske planeerida. Kuna 40% potentsiaalsetest klientidest

asub Tallinnas, siis Tallinna tasuta ühistransporti arvestades oleksid sõidukulud olematud. Ei

saa aga välistada sõite väljapoole Tallinnat, kus võib samuti potentsiaalseid kliente olla.

5.2. Müügitehingu ettevalmistusperiood on prognoosimatu. Pärast lepingu allkirjastamist

valmib ehitus umbes 3 kuuga. Tehnoloogia paigaldamine sõltub siiski maja suurusest.

Väikemajadele toimub paigaldus ca 1 kuuga. Toetust on vaja selleks, et juba alguses töötajatele

palka maksta. Ehituse kestus pole tegelikult oluline, sest kaebaja poolt on teenus osutatud ja

mingi aeg laekub ka tasu.

5.3. Kaebaja ei anna ehitusega seotud garantiid ega osta ühtegi seadet tagasi, sest tema ei müü

neid. Makse- ja garantiitingimused lepivad kokku töö tellija ja teostaja. Seadusega on ette

nähtud garantii ajaks 2 aastat. Tagastamine ei tule kõne alla, sest tehnoloogia on ehitatud

spetsiaalselt konkreetsele majale ja on edaspidi osa majast. Soojapumbad on juba rohkem kui

60 aastaga tõestanud oma võimekust.

5.4. Äriplaanile lisatud lepingust nähtub, et iga maja eest on võimalik teenida vahendustasu 3%.

Suurema vahenduse korral vahendustasu protsent tõuseb. Vahendustasu makstakse pärast

viimase makse laekumist, mitte aasta lõpus. Kaebaja on prognoosinud aasta kohta 20 maja, mis

on potentsiaalsete klientide arvu (ca 10 000) arvestades tagasihoidlik. Kliendid ei maksaks

tehnoloogia paigaldamise eest midagi ja nende kulud väheneksid edaspidi. Korterites paraneks

mikrokliima. Kinnisvara hind tõuseks. Seega poleks seda tehnoloogiat soetades mingeid riske.

Prognoos on tehtud vajaduspõhiselt, mitte selle järgi, kas mingi makse võiks hilineda.

3-14-50622

5(12)

Võimalike klientide arv on äriplaanis kirjas. Samuti on äriplaani lisades tulemustabelid, millest

on näha, et pakutav tehnoloogia on vajalik ja kasulik.

5.5. Turg on tühi. Kuna turul on ca 10 000 klienti ja kaebaja prognoosib müüa tehnoloogiat

aastas 20 majale, siis jätkuks tööd 500 aastaks. Turule sisenemise tõkkeid peale vastustaja ei

ole. Seni pakutud invertertehnoloogia on hinna poolest poole odavam, kuid tasuvuse koha pealt

kuus korda kallim. Teaduslikud uuringud on näidanud, et see tehnoloogia ei anna mingit

energiakokkuhoidu ja ei parane ka mikrokliima. Seega on turg petiseid täis ja hea tehnoloogiaga

(Heatcatcher) on sinna lihtne siseneda. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ta peaks kajastama

äriplaanis ettevõtjaid, kes püüavad kliente petta või siis ei saa oma tehnoloogia paigaldamisega

hakkama. Konkurentsieelist kaebajal ei ole. On ainult parim saadaolev tehnoloogia ja ausus

klientide suhtes. See ongi eeliseks.

5.6. Äriplaanis on seletatud turundusena suhtlust korteriühistute esimeeste, juhatuste ja

üldkoosolekutega. Muu turundus korteriühistutele ei mõju. Ainus tõhus viis on otsesuhtlus.

Meediareklaami ei ole mõtet teha. Seega ei ole turundusele kuluv raha eriti suur.

5.7. Kuna kaebaja kulud oleksid eelduslikult suuremad kui saadav toetus, siis jääb

arusaamatuks, miks on vaja täpselt näidata, kuidas toetust erinevate kulude katmiseks

kasutatakse. Kaebaja on siiani töötu ega ole saanud vastustajalt ühtegi toetust, seega peaks ta

toetusest kohe endale palka maksma.

5.8. Nõrkuste maandamiseks on ülikoolide tehtav töö. Aeg on see, mis inimeste arusaamist

muudab. Kuna see tegur on kaebaja kasuks, siis maandab see ka nõrkused. Kaebaja töö, st

inimestega otse suhtlemine maandabki riskid.

5.9. Vastustaja ei ole loodud sotsiaaltoetuste jagamiseks, vaid selleks, et aidata inimestel ise

endaga toime tulla. See toob riigile kaasa suurema maksutulu ja väiksemad abirahad. Kaebaja

äriidee kannab otseselt seda ideed. Väiksemale kortermajale maksaks kaebaja pakutava

tehnoloogia paigaldamine ca 106 000 eurot, millelt riik saaks käibemaksuna tagasi ca 21 000

eurot,

millele

lisanduvad

veel

tulumaksud

töötajate

palkadelt.

Peale

selle

on

Sotsiaalministeeriumi arvutanud 2011. a välja rahalise kao tulenevalt halvast mikrokliimast

kodudes. Selleks on 6,1 miljardit krooni. Alati on risk, et äri ei õnnestu, sest riskivabu asju ei

ole olemas. Kui kaebajal õnnestuks vähemalt 3 majale tehnoloogia maha müüa, saaks riik tulu

ca 70 000 eurot. Riigil tuleks maksta ühe töötaja koondamiskulud, kuid ta oleks siiski kasumis.

6. Vastustaja palus vastuses (tl 69-71) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jäi varem

esitatud seisukohtade juurde, lisades täiendavalt järgmised põhjendused:

6.1. Äriplaan ei anna vastust, milline on planeeritud vahendustegevuse osutamisega soetud

hinnanguline tööaja jaotus. See, et ettevõttes on 2 töötajat, ei kajasta hinnangulist tööaja jaotust.

Äriplaanis puudub info, et kaebaja lähtus äriplaani koostamisel riiklikust tööajanormist.

Planeeritud vahendustegevuse osutamisega seotud hinnangulise tööaja jaotuse puudumisel pole

võimalik hinnata, kas plaanitud tööjõuressursiga (2 töötajat) on müügiprognoosid saavutatavad.

6.2. Äriplaanis on välja toomata, millised on erinevad püsi- ja muutuvkulud, mis teenuse

pakkumisega kaasnevad. Kuna pole selgitatud, kuidas ja mille alusel on transpordikulude

maksumuseks leitud 900 eurot, pole võimalik hinnata, kas see kulu on realistlik. Puudub

kindlus, kas ettevõtte käivitamisega seonduvad kulud on realistlikud.

6.3. Tähendust ei oma asjaolu, et kaebaja ei müü ise teenust/toodet. Kuna kaebaja saab

vahendustasu pärast viimase makse laekumist kliendilt, siis on oluline eelnevalt kliendile anda

infot nii toote paigaldusprojekti eest tasumise kui ka garantiitingimuste kohta. Seda infot ei ole

äriplaanis kajastatud.

3-14-50622

6(12)

6.4. Sõltumata töös olevate projektide arvust, ei ole võimalik infota, mis annaks ülevaate

klientidelt makse laekumist kohta (maksetingimused), hinnata, kas müügiprognoosides

kajastatud rahade laekumine alates neljandast kuust on reaalne. Äriplaanis ei ole välja toodud

projekti ajalist pikkust ja maksete laekumist, seega ei ole võimalik hinnata, kas ettevõttel on

võimalik täita esitatud müügiprognoose.

6.5. Äriplaanis puudub analüüs, milliste andmete põhjal on klientide ja nõudluse mahtu

arvestatud. Samuti ei selgu, millistele andmetele tuginedes on tulemustabelites leitud, et

tehnoloogia on vajalik ja kasulik.

6.6. Kaebaja selgitused konkurentide osas on vastuolulised. Kaebaja märgib kaebuses, et turg

on tühi, kuid toob äriplaanis välja kaks konkurenti, kes pakuvad toimivat tehnoloogiat. Turule

sisenemise tõkkeks ei saa olla vastustaja, sest tal puuduvad ärilised huvid ja ta ei ole pakutava

teenuse valdkonnas konkurent.

6.7. Kaebaja ülesanne on koostada selline äriplaan, mis veenaks vastustajat äriplaani

jätkusuutlikkuses. Turundusplaanis on välja toodud planeeritavad turundusmeetmed, kuid

puudub nende kasutamise plaan ja maksumused. Täpsustamata on, millistes ajalehtedes ja kui

sageli kommertsartikleid avaldada planeeritakse. Samuti ei selgu, millised võimalused on

äriplaanis nimetatud üritustel toote tutvustamiseks. Seega puudub äriplaanis info, kuidas on

planeeritud läbi viia turundustegevust. Turundusplaan on puudulik, mistõttu puudub vastustajal

kindlus, kas ettenähtud müügiprognoosid on saavutatavad.

6.8. Puudulik investeeringute kava on ainuüksi selline puudus, mis tingib äriplaani suure riskiga

olevaks lugemise. Kuna äriplaanist ei selgu üheselt, milliseid kulusid toetusega katta soovitakse,

ei oleks vastustajal võimalik hiljem kontrollida toetuse sihtotstarbelist kasutamist, kuna toetuse

sihtotstarbelise kasutamise kontrollimise aluseks on üksnes äriplaanis sisalduv info (TTTS § 19

lg 6). See oleks vastuolus TTTS § 19 lg 8 ja § 41 eesmärgi ja mõttega, kui peaks selguma toetuse

mittesihtotstarbeline kasutamine.

6.9. Riskianalüüsis kirjeldatud riskide maandamisvõimalusi ei ole analüüsitud ning riskianalüüs

ei ole täielikult kooskõlas SWOT analüüsiga. SWOT analüüsis välja toodud nõrkused ja ohud

ei ühti riskianalüüsiga.

7. Kaebaja selgitas täiendavates seisukohtades (tl 92-101):

7.1. Kaebaja on taotlenud ka varem toetust, kuid alati loeti tema äriplaan suure riskiga olevaks.

Iga kord leiti äriplaanis uued vead. See näitab, et vastustaja ei ole tahtnud või osanud äriplaani

süüvida ning toetuse andmisest on keeldutud stamplausetega.

7.2. Töö- ja puhkeajanormid on kindlaks määratud seaduses. Töötundide kohta eraldi graafiku

koostamine oleks mõttetu, sest pole teada, millal kaebajale koosolekul sõna antakse ja kui kaua

teeoludes tulenevalt sõit kuhugi kestab.

7.3. Selleks, et leida transpordikulutusteks 900 eurot kuus, peab lihtsalt teadma, kui suur on

Eesti. Päevas tuleb sõita keskmiselt 300 km. Nimetatud 900 eurot on märgitud varuga, et ei

tekiks tagasilööke, kui Lõuna–Eestis soovitakse tehnoloogiat kasutada rohkem kui Põhja–

Eestis.

7.4. Info lepingu ettevalmistamise aja kohta pole tähtis, sest selleks võivad kuluda loetud

päevad või ka aastad. 20 lepingut aastas ei tähenda, et vaid 20 kliendiga töötataksegi. Aastas

jõuab vahetada informatsiooni tuhande klientiga ja sealt 20 kliendi leidmine, kes oleks nõus

juba samal aastal lepingu sõlmima, on üsna tõenäoline.

3-14-50622

7(12)

7.5. Garantii annab kliendile ehitaja, mitte vahendaja. Kuna kaebaja pakutavat tehnoloogiat on

uurinud Tallinna Tehnikaülikool, pole põhjust arvata, et see ei töötaks. Garantiitingimused ei

määra vahendustasu saamise aega.

7.6. Kuna ehitusprotsess ei võta aega rohkem kui paar kuud, on tasu laekumine nelja kuu

jooksul tõenäoline. Müügiprognoosis arvestatakse potentsiaalsete ostjate arvu ja müüdava

objekti vajalikkusega. Kaebaja on teinud müügiprognoosi arvestusega, et Eestis on rohkem kui

10 000 maja, mis seda tehnoloogiat vajaksid. Väide, et tööaja jaotus, kütuse kulu ja

vahendusmakse tingimused segaksid müügiprognoosi tegemist, on demagoogiline ja sisutühi.

7.7. Äriplaanis on märgitud võimalike klientide arvuks 12 000. Teadmatus tehnoloogia

olemasolust ja selle võimalustest on põhjuseks, miks seda ei ole veel soetanud. Loodav ettevõte

hakkabki sellist teavitustööd tegema. Tehnoloogia kasulikkust on kirjeldatud äriplaanis ja selle

lisas tabelite ja graafikutega. Tehnoloogia kasulikkus ja vajalikkus seisneb edaspidises

küttekulude kokkuhoius ja normidele vastavas mikrokliimas.

7.8. Turusituatsioon on lahti kirjutatud. Turg on tühi. Kuna potentsiaalseid kliente on turul üle

10 000 ja üks ettevõtja suudaks paigaldada äärmisel juhul kuni 100 toodet, võiks turul olla ka

kümneid ettevõtjaid. Kaebaja pidas vastustajat turule sisenemise tõkkeks seetõttu, et ilma tema

toetuseta ei ole kaebajal võimalik ettevõtlusega alustada. Vastustaja esitab aga äriplaanile

ebavajalikke, mõttetuid ja ebakompetentseid nõudmisi. Kuna turul puuduvad praktiliselt

konkurendid, ei saa kaebaja konkurentsianalüüsi teha. Kaebaja pakutav tehnoloogia on

konkurentide omast nii hinnaklassi kui tulemuste poolest parem. Kaebaja ei saa oma nõrkusi ja

tugevusi võrrelda ettevõtjatega, kes on saanud oma müügitulemused valetades.

7.9. Kaebaja on selgitanud turundusplaane. Korteriühistute puhul ei tasu raisata raha reklaamide

peale. Otsesuhtlusega seotud kulud jäävad töötasu ja kütusehindade sisse. Kaebaja alustas selle

tööga 5 aastat tagasi. Pole põhjust arvata, et need kliendid, kes tollal prognoositavaid tulemusi

ei uskunud, oleksid nüüd konkreetsete tulemuste valguses sama umbusklikud. Kliendid pole

vahepealsel ajal seda tehnoloogiat soetanud, sest kaebaja pidi toetuse saamiseks olema töötu.

7.10. Kaebaja ei oska öelda, millised kulutused kannab ta toetusraha arvelt ja millised mitte.

Kõik vajalikud väljaminekud on kirjas. Ilma toetuseta ei ole ettevõtlusega võimalik alustada.

Väljaminekuid oleks võimalik kontrollida, sest kontoritehnika oleks olemas, töötajatele oleks

palgad makstud, riigile oleks maksud makstud, kütuse tšekid oleks olemas.

7.11. SWOT analüüsis toodud mahud ongi maandamata. Selleks kaebaja tööle asubki, et neid

maandada. Ainus risk on töö mittetegemine. Kaebaja äriplaanis toodud riskid on ajapikku

maandatavad, sest inimesed muutuvad ajaga aina teadlikemaks.

8. Vastustaja selgitas täiendavates seisukohtades (tl 104-105):

8.1. Kõikidele kaebaja äriplaani puudustele ei juhitud tähelepanu juba esimesel korral seetõttu,

et puuduseid oli sedavõrd palju, et äriplaan oli tervikuna puudulik. Ka Tallinna Ringkonnakohus

leidis 02.02.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-2351, et olukorras, kus esitatud äriplaan ei sisalda

mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid on tervikuna sedavõrd puudulik, et vajab täielikku

ümbertöötamist, ei ole paratamatult võimalik vastustajalt nõuda, et puudustele juhitaks

tähelepanu väga üksikasjalikult.

8.2. Kaebaja väited, et äriplaani pole süüvitud ja kasutatakse seosetuid väiteid, on meelevaldne

ja põhjendamata. Müügiprognooside realistlikkust ei ole võimalik hinnata, kuna äriplaanis

puudub töötajate tööaja jaotus, vahendustegevusega seotud ajakulu, info lepingute

ettevalmistusperioodi kestuse kohta, teave makse- ja garantiitingimuste kohta ning info teenuse

pakkumisega kaasnevate erinevate püsi- ja muutuvkulude kohta.

3-14-50622

8(12)

8.3. Vastustaja ei pea äriplaani menetledes eeldama, kuidas on loodavas ettevõttes tööaeg

jaotatud. Kaebaja ülesanne on koostada selline äriplaan, mis ei jätaks nn lahtisi otsi. Kui täpsem

hinnanguline tööaja jaotus äriplaanist puudub, siis ei ole võimalik hinnata, kas äriplaanis seatud

müügiprognoosid on plaanitud tööjõuressursiga saavutatavad.

8.4. Äriplaanis peavad kajastuma ligikaudsed arvutused, mis näitaksid planeeritavat autosõidu

mahtu ja sõidust tekkivaid transpordikulusid. Taotluse menetlemisel lähtub vastustaja vaid

äriplaanis toodust. Kuna transpordikulude osas on info puudulik, puudub vastustajal kindlus,

kas ettevõtte käivitamisega seonduvad kulud on realistlikud.

8.5. Kuna äriplaanis puudub info selle kohta, kuidas klientidelt maksed laekuvad, siis ei saa

hinnata, kas müügiprognoosides kirjeldatud rahade laekumine on reaalne.

8.6. Äriplaani lisas toodud tabelis on välja toodud tehnoloogia kasulikkus, kuid jääb

selgusetuks, kust info pärineb. Esitatud andmeid ei kinnita ükski uuring, statistika ega küsitlus

vms. Puudub teave, millise kokkuhoiu annab süsteemi paigaldamine korteriühistule või

korteriomanikule reaalselt.

8.7. Äriplaani puudulikku konkurentide tugevuste ja nõrkuste analüüsi ei saa õigustada sellega,

et konkurendid on oma müügiedu saavutanud valetades. Ilma konkurentide tugevuste ja

nõrkuste analüüsita ei selgu loodava ettevõtte konkurentsieelis, mistõttu pole võimalik hinnata

loodava ettevõtte positsiooni sihtturul.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja on vaidlusaluse äriplaani alusel taotlenud vastustajalt

korduvalt ettevõtluse alustamise toetust, kuid vastustaja on toetuse andmisest alati keeldunud,

sest on leidnud kaebaja äriplaanis mitmeid puudusi ja pidanud kaebaja äriplaani seetõttu suure

riskiga olevaks. Kaebaja on püüdnud äriplaani korduvalt täiendada ja täpsustada, kuid on

vaidlustanud kohtus vaid viimase vastustaja keelduva otsuse.

10. Vastustaja keeldus 05.02.2014 otsusega kaebajale toetust andmast TTTS § 19 lg 4 p 5

alusel. Viidatud sätte kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle esitatud

äriplaan on suure riskiga. TTTS ei täpsusta, millisel juhul loetakse äriplaan suure riskiga

olevaks. Vastustaja põhjendas oma otsust põhiliselt sellega, et kaebaja äriplaan on läbi

mõtlemata ja pealiskaudne.

11. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja äriplaan on läbi mõtlemata ja

pealiskaudne. Seejuures ei leia kohus ega leidnud ka vastustajaga, et kaebaja äriplaan oleks

täiesti lootuseta ja see ei võiks mingil juhul õnnestuda, vaid et esitatud äriplaan ei ole piisavalt

detailne ega konkreetne, et kaebaja prognoositud tulu usutavaks pidada. Avalike vahendite

investeerimine ebakindla eduväljavaatega äriplaani elluviimisse ei ole põhjendatud. Tegemist

oleks avalike vahendite põhjendamatu raiskamisega. Kaebajal on õigus selles, et ettevõtluse

alustamise toetus ei ole ettenähtud pelgalt sotsiaaltoetusena, vaid selleks, et aidata töötul ise

endaga hakkama saada ja endale elatusvahendid leida. Samas nõue, et äriplaan peab olema

konkreetne ja selle edu usutav, sunnib kaebajat oma kavandatavat tegevust põhjalikult läbi

mõtlema, et võimalikke riske ennetada või nendega läbi mõeldult tegeleda. See sunnib juba

enne äriplaani elluviimist isikut mõtlema selle peale, kas konkreetne äriplaan on talle sobiv, kas

ta suudab teha kõik selle eluviimiseks, kas ta hakkab saama äriplaani elluviimisest tulu, kui suur

ja järjepidev saab tulu olema, kui suured on äriplaani elluviimise kulud, st kas äriplaan hakkab

olema kasumlik. Äriplaan ja selle realiseerimise probleemid peavad olema läbi mõeldud. Mitte

igast heast ideest ei saa tulemuslikku äriplaani. Kaebaja peab suutma oma tegevust ette

3-14-50622

9(12)

planeerida ja selle tulemusi ette näha. Loomulikult ei ole välistatud, et tegelikus elus võivad

asjaolud teisiti kujuneda, kuid kindel tegevuskava aitab kaebajal toimuvat kontrolli all hoida ja

protsesse juhtida, mitte ei muutu ise protsesside poolt juhitavaks. Kaebaja peab koostama ja

põhjendama oma äriplaani sellisena, et seda lugedes oleks selle edu usutav. Vastustaja ei pea

eeldama äriplaani õnnestumist ega otsima vajalikke materjale mujalt. Vastustaja saab otsuse

tegemisel lähtuda vaid talle esitatud äriplaanist. Kui kaebaja ei suuda ära näidata, et tema

äriplaan on põhjalikult läbi mõeldud, usutav ja teostatav ning tulu kindel ja järjepidev, siis ei

ole avalike vahendite investeerimine tema tegevusse õigustatud. Sama nõue kehtib ka

finantsturul investeeringute taotlemisel, seega ei ole tegemist vastustaja poolse pahatahtlikkuse

või mõistmatusega.

12. Kaebaja kavatseb äriplaani kohaselt hakata tutvustama OÜ Elysium pakutavat

soojatagastustehnoloogiat, otsima talle kliente ja vahendama müügilepinguid. Samas on

kaebaja viidanud äriplaani täienduses võimalusele, et hakkab osutama sama teenust ka teistele

soojatagastustehnoloogiat pakkuvatele ettevõtjatele. Kaebaja on jätnud seejuures selgitamata,

kuidas ta kavatseb sellises olukorras vältida erinevate ettevõtjate vahelist huvide konflikti.

13. Vastustaja nõue, et töötajate tööaja jaotus peab olema läbi mõeldud, on põhjendatud.

Kaebaja ei pea siinkohal esitama töötaja konkreetset päevakava, vaid mõtlema läbi erinevatele

tegevustele kuluva aja. See aitab jõuda selgusele, kas äriplaanis kavandatud tegevuste

elluviimine ja oodatava tulu saamine ainult kahe töötaja olemasolu korral on reaalne või peaks

kaebaja palkama oma eesmärkide saavutamiseks täiendavad töötajad. Kaebaja selgitustest

nähtub, et tal on praegu kontaktid 500 korteriühistuga, kellega kavatseb tööd jätkata. Äriplaani

järgi on korteriühistutega suhtlemine ainult kaebaja ülesanne. Teise töötaja töökohustuseks on

kontoris telefonile vastata ja korteriühistutega kohtumisi kokku leppida. Lisaks müügitööle

kavatseb kaebaja tegeleda ise ka ettevõtte raamatupidamisega. Kaebaja ei ole aga selgitanud,

kuidas on kõigi 500 kliendiga üksi tegelemine ja seejuures positiivsete tulemuste saavutamine

reaalne, seda eriti olukorras, kus ta peab ainsaks tulemuslikuks turundusviisiks otsesuhtlust ja

tema potentsiaalsed kliendid asuvad üle Eesti. Kui kaebaja näitaks ära piirkonnad, kus tema

kliendid asuvad, planeeriks ette eeldatavate kohtumiste arvu, arvutaks välja teekonnale ja

kohtumisele kuluva aja, siis oleks võimalik töötaja tööajaga võrreldes hinnata, kas selline

töökoormus on ühele (või ka kahele) inimesele jõukohane. Kaebaja on arvatavasti juba käinud

erinevatel korteriühistute üldkoosolekutel ja oskab seetõttu hinnata koosoleku ja oma ettekande

keskmist ajalist kestvust. Kui kaebaja kavatseb ka teise oma töötaja müügitööks välja õpetada

ja teda klientidega kohtuma saata, tuleb tal selgitada, kuidas on planeeritud kontoritöö (telefoni

vastuvõtmine, kohtumiste kokkuleppimine, kirjadele vastamine, kontorisse tulnud klientide

vastuvõtmine). Praegusel juhul tundub kaebaja plaan suhelda üksi 500 kliendiga (kaebaja on

viidanud kaebuse täienduses isegi 1000 kliendile) reaalselt teostamatuna.

14. Kaebaja ei ole põhjendanud äriplaanis näidatud kulusid. Ta ei näita, millistele andmetele

tuginedes on ta leidnud, et kontori üüripind ühes kuus on 300 eurot, transpordikulud 900 eurot,

sidekulud 180 eurot, kontoritehnika soetamise kulud 500 eurot ja reklaamikulud 1000 eurot.

Kaebaja ei pea seejuures kontori üürikulude tõendamiseks esitama üürilepingut, kuid

planeerima kontori eeldatava asukoha ja suuruse ning esitama tulevase kontori asukoha

keskmised üürihinnad. Samamoodi tuleks põhjendada ka vajamineva tehnika hindu. Tööaja

planeerimisel saab välja arvutada ka eeldatavad transpordikulud. Oma tegevuskava põhjalikul

etteplaneerimisel on kaebajal võimalik kindlaks määrata, kus ja kui tihti ta kavatseb oma

tegevust reklaamivat teavet avaldada ja kui suured oleksid sellega seonduvad kulud. Praegusel

juhul on kaebaja esitanud kulunumbrid ilma igasuguste viidete ja põhjendusteta, mistõttu ei ole

võimalik hinnata, kas tegelikud kulud võiksid jääda nendesse raamidesse või oleksid tunduvalt

kõrgemad ja saaksid seetõttu ettevõtlusega jätkamisele tõsiseks takistuseks.

3-14-50622

10(12)

15. Äriplaanist nähtub, et kaebaja on tutvustanud pakutavat tehnoloogiat juba 4-5 aastat, kuid

müügilepinguid on selle aja jooksul sõlmitud vaid kolm. Selliste andmete valguses nõustub

kohus vastustajaga, et kaebaja ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta eeldab tulu saamist juba

alates kolmandast tegevuskuust ja leiab, et tulu saab olema järjepidev ja igakuiselt vähemalt

4800 eurot. Kaebaja ei ole esitanud sellise eelduse põhjendamiseks ühtegi konkreetset

prognoosi ega arvutust. Iseenesest pole välistatud, et küttehindade tõus toob kaasa majaomanike

huvi kulude kokkuhoiu ja seeläbi soojatagastustehnoloogia vastu ning kaebajal õnnestub

vahendada mõne lepingu sõlmimist, kuid kaebaja ei ole usutavalt põhistanud, et selline tulu

saamise tõenäosus võiks olla järjepidev. Kaebaja on ise tunnistanud, et tehnoloogia

tutvustamine klientidele ja nende veenmine tehnoloogia kasulikkuses on aeganõudev.

Tehnoloogia ise on kallis ja inimesed kardavad end laenudega koormata. On usutav, et nii suurte

summade juures ollakse lepingu sõlmimisel ettevaatlik, mõeldakse ja kaheldakse kaua. Seda

enam, et otsus tuleb vastu võtta kollegiaalse organi poolt. Arvatavasti suurendavad ka senised

mitte nii edukad tehnoloogiad klientides ebausku soojatagastustehnoloogia võimekusse.

Kaebaja arvamust, et tema vahendatav tehnoloogia on parim, ei pruugi kliendid sama

veendunult jagada. Kuna kaebaja pakutav tehnoloogia on konkurentide omast kallim, vähendab

see lepingute sõlmimise tõenäosust veelgi. Seega ei pruugi lepingu sõlmimine juba esimesel

tegevuskuul ja tulu saamine juba alates kolmandast tegevuskuust olla usutav. Seejuures ei ole

kaebaja näidanud täpsemalt, kui pikaks võib kujuneda lepingu ettevalmistusperiood. Ka sellest

oleneb tulu saamine aeg.

16. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta peab tulu suuruseks just 4800 eurot, st millistele

arvutustele see summa tugineb. Kohus ega vastustaja ei pea teadma, kui palju kaebaja pakutav

tehnoloogia maksab ja kui suurt tulu kaebaja sellest tulenevalt vahenduslepingu alusel teenib.

17. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud tulu järjepidevust. Kaebaja on ise oma äriplaanis

(tl 26) selgitanud, et ettevõtjatel ei ole kasulik hoida palgal töötajaid, kelle ülesandeks on

reklaamida ja müüa nende pakutavad tehnoloogiat, sest selline isik ei pruugi raha reaalselt sisse

tuua. Seega näevad ka ettevõtjad, et sellise tehnoloogia müük ei pruugi järjepidevalt tulu kaasa

tuua. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas suudab tema enda hinnangul igakuist püsivat tulu saada.

Kahtlusi suurendab ka kaebaja ja OÜ Elysium vahel sõlmitud leping (tl 49), mille kohaselt on

OÜ-l Elysium õigus müügiesindaja leping ühepoolselt katkestada või ümber vaadata, kui

müügiesindaja ei ole 6 kuu jooksul sõlminud ühtegi müügilepingut. Kuna kaebaja äriplaan on

üles ehitatud OÜ Elysium pakutava tehnoloogia reklaamimisele, siis võib tema äritegevus

pikemale veninud teavitustöö korral hoopis lõppeda.

18. Ka juhul, kui mitte seada kaebaja veenmisjõudu ja uute klientide leidmise võimet kahtluse

alla, on siiski küsitav, kui mitmele kliendile suudab kaebaja lepingupartner OÜ Elysium

tehnoloogiat toota ja paigaldada. Seega seab kaebaja tulu saamisele piirangud ka tootja ja ehitaja

võimekus. Kaebaja ei ole näidanud, kui kaua ühe soojatagastussüsteemi väljaehitamine ja

paigaldamine aega võtab. Ka sellest oleneb tulu saamise aeg.

19. Vastustaja on juhtinud õigesti tähelepanu ka makse- ja garantiitingimuste osas andmete

puudumisele. Kaebaja selgituste kohaselt tema lepinguid klientidega ei sõlmi, vaid seda teeb

OÜ Elysium, kes annab ka oma tehnoloogiale seaduses ettenähtud garantii. Kaebaja ülesandeks

on vaid lepinguid vahendada. Samas nähtub kaebaja ja OÜ Elysium vahelisest lepingust, et

müügiesindaja ülesandeks on mh ka müügilepinguid sõlmida. Seega jääb selgusetuks, kas

kaebajal on õigus vahendustasule ka olukorras, kus klient ütleb lepingu mingil põhjusel (nt

tehnoloogia puudujäägid) üles. Maksetingimused on olulised hindamaks kaebaja sissetulekute

aega olukorras, kus klientidel võimaldatakse soetada pakutavat tehnoloogiat järelmaksuga.

3-14-50622

11(12)

20. Kaebaja andmed turu suuruse kohta ei ole järjepidevad ega kontrollitud. Kord väidab ta, et

turul on 8000 potentsiaalset klienti (tl 34), siis et 10 000 (tl 32), seejärel et 12 000 (tl 28).

Kaebaja ei ole näidanud, kust ta on eelnimetatud andmed saanud. Potentsiaalsete klientide arvu

määratlemiseks ei piisa vaid kõigi korteriühistute arvu tuvastamisest, sest tõenäoliselt ei vaja

kõik korteriühistud kaebaja pakutavad tehnoloogiat (nt uuemad majad), osad klientidest on juba

soetanud turul pakutava teise tehnoloogia, osad klientidest teevad ise tehnoloogia soetamiseks

uurimustööd ning võtavad otse tootjate ja ehitajatega ühendust ning osad klientidest ei pruugi

väheste rahaliste võimaluste tõttu olla tehnoloogia paigaldamisest sugugi huvitatud.

21. Kaebaja on väga pealiskaudselt suhtunud ka oma konkurentidesse. Ühelt poolt väidab ta,

et turg on tühi, teisalt nimetab äriplaanis kaht konkurenti (OÜ Movek ja OÜ Prii Energia) (tl 35).

Äriplaani täienduses oskab kaebaja nimetada veel kaht teist konkurenti (OÜ Intelivent ja OÜ

BestAir) (tl 25). Järelikult ei olegi turg nii tühi, nagu kaebaja püüab väita. Kaebaja ei ole

hinnanud konkurentide ega OÜ Elysium turuosasid.

22. Konkurentsiolukorda tuleb hinnata objektiivselt. Kaebaja ei saa kinni silmi eeldada, et tema

pakutav tehnoloogia on vaieldamatult parim ja teised pakkujad valetavad. Selline eeldus võib

osutuda ekslikuks (teaduslikud uuringud võivad kinnitada teiste tehnoloogiate headust, teised

tehnoloogiad võivad paraneda). Samuti ei pruugi selline eeldus olla klientide jaoks sama

vaieldamatu kui kaebajale. Tarbijat mõjutavad mitmed asjaolud, sh hind. Kuna kaebaja pakutav

tehnoloogia on tema konkurentide omast kõrgema hinnaga, võib see osutuda takistuseks edu

saavutamisel. Teiste pakkujate põhjustatud negatiivne suhtumine soojatagastustehnoloogiasse

võib avaldada mõju ka kaebaja pakutava tehnoloogia mainele. Pole ka välistatud, et kaebaja

pakutav tehnoloogia võib mõnes olukorras lakata töötamast ja tekitada halva järelkaja klientide

hulgas. Igal tehnoloogial on paratamatult mingid puudused ja oma eluiga ning alati esineb ka

praaki. Samuti tuleb kaebajal arvestada konkurentide vastumeetmetega, nt desinformatsiooniga.

Kaebaja äriplaan oleks palju tulemuslikum, kui ta oskaks enda ja oma konkurentide tugevused

ja nõrkused läbi analüüsida ja oma tegevusplaani vastavalt sellele kavandada.

23. Kaebaja näitab ettevõtte käitamiskulusid suuremana taotletavast toetusest, kuid ei ole

selgitanud, kust ta ülejäänud puudujääva kapitali saaks.

24. Kaebaja on toonud riskianalüüsis välja võimalikud riskid, kuid ei ole analüüsinud, kuidas

neid ennetada või tulemuslikult kõrvaldada. Kaebaja peab oma planeeritava tegevusega

kaasnevaid riske juba varakult endale teadvustama, et hinnata, ega need ei saa lõpuks tema

ettevõtlusele saatuslikuks.

25. Äriplaanis on täitmata mitmed prognoositabelid (kasumiaruande prognoos, bilansi

prognoos, rahavoogude prognoos). Nende puudumine ei võimalda hinnata, kas kaebaja tegevus

oleks kulusid arvestades ka kasumlik ja sellest tulenevalt jätkusuutlik.

26. Vastustaja nõudmine, et kaebaja peab ära näitama, kuidas ta investeeringut kasutab, ei ole

põhjendamatu. TTTS paneb vastustajale kohustuse kontrollida antud toetuse sihtotstarbelist

kasutamist (TTTS § 19 lg 7) ja nõuda toetus tagasi, kui ettevõtja ei kasuta toetust

sihtotstarbeliselt (TTTS § 19 lg 8 p 4). Samuti võimaldab see hinnata, kas toetust taotletakse

põhjendatud kulude katmiseks või mitte.

27. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja äriplaan on läbi

mõtlemata ja pealiskaudne ja sel põhjusel suure riskiga. Äriplaan ei saa olla üldsõnaline kaebaja

eesmärki tutvustav jutt, vaid põhjalik ja läbi analüüsitud prognoosdokument. Kaebaja ei ole

oma äriplaani koostamisel teinud põhjalikumaid analüüse ega prognoose ja tema loodetav edu

põhineb vaid kontrollimatutel eeldustel. Vastustaja ei pea kaebaja äriplaani hinnates hakkama

ise selle põhjendamiseks põhjendusi välja mõtlema ja esitatud kontrollimata eeldusi

3-14-50622

12(12)

kõhklematult uskuma. Kaebaja ülesanne on koostada selline äriplaan, mis veenab kavandatava

ettevõtluse jätkusuutlikkuses, on arusaadav, usutav ja vajadusel kontrollitav.

28. Kui kaebajal puuduvad teadmised ja oskused nõuetele vastava äriplaani koostamiseks, on

tal võimalik otsida abi vastava eriala nõustajatelt. Samuti on abiks vastustaja veebilehel olev

abimaterjal äriplaani koostamiseks1.

29. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ja nende

tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

30. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole esitanud kohtule tähtajaks

tema menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, tuleb menetlusosaliste

menetluskulud jätta nende enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1,

§ 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik

1 Vt

https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/ariplaani%20koostamise%20abimaterjal%

2024%2004%202014.pdf.