4-14-5802/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-14-5802

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2014.a, kell 10.05, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-14-5802

Kohtunik

Heiki Kolk

Sekretär

Kerli Mikson

Väärteoasi L.L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

patrullteenistuse 23.05.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,14,000949.

Kaebuse esitaja L.L (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Võru maakond).

Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskond (asukoht: Kreutzwaldi 52, Võru linn).

Kohtuistungi toimumine ja 23. oktoober 2014.a, osalesid:

osalejad

menetlusalune isik L.L; kaitsja Vambola Olli kohtuvälise menetleja esindaja: Tarmo Tammesoo

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 2, 133, 134, 135 kohus o t s u s t a s : 1. L.L kaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskonna patrullteenistuse 23.05.2014.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

2860,14,000949 täies ulatuses ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

2 (6)

3. Süüdi tunnistada L.L LS § 224 lg 2 järgi ja karistuseks mõista rahatrahv

200 trahviühiku (trahviühiku suurus 4 eurot) ulatuses, so summas 800 (kaheksasada) eurot.

KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et L.L tuleb rahatrahv 800 (kaheksasada) eurot tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 80 (kaheksakümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda igakuiste maksetena so 80 eurot kuus pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt L.L-ile edastatud makseinfole.

4. Välja mõista L.L-ilt riigituludesse joobe tuvastamisega tekkinud kulude katteks 14 (neliteist) eurot.

Joobe tuvastamisega tekkinud kulu tuleb L.L kanda vastavalt makseinfole 15 (viieteistkümne) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle

lõpposast teadasaamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

patrullteenistuse 23.05.2014.a otsusega väärteoasjas nr 2860,14,000949 määrati L.L-ile

karistuseks LS § 224 lg 2 järgi rahatrahv 200 trahviühikut s.o 800 eurot ja

lisakaristusena liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Väärteoprotokolli kohaselt L.L 06.04.2014.a kella 16.45 ajal Võru Maakonnas, Rõuge vallas, Sänna-Rõuge 5. kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxxxxxxxxxx reg.nr xxxxx. seisundis, kui alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1,35 +/- 0,06 mg/g. Sellise tegevusega rikkus L.L LS § 69 lg 5 nõudeid, mis on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

2. L.L esitas 16.07.2014.a kohtule kaebuse, milles palub ennistada kaebuse

esitamise tähtaja ning tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetlus.

Kaebuse kohaselt ta küll viibis 30.04.2014.a politseijaoskonnas, temale koostati väärteoprotokoll, kuid seda temale kätte ei antud ja õigusi ei tutvustatud. Sellest tulenevalt ei teadnud ta, mis ajast alates on otsus menetleja juures kättesaadav. L.L suhtes tehtud

otsusest sai kaebuse esitaja teada maanteeametist, kust teatati, et juhiluba tuleb loovutada. Samuti on väärteoprotokollis osa maha kriipsutatud, kuid parandusi ei ole õiendatud. Otsuses on märgitud, et väärteoprotokoll koostati 02.05.2014.a, millest saab järeldada, et koostatud on veel teinegi väärteoprotokoll. Kaebuse esitaja kohtuistungist osa võtta ei soovi.

3 (6)

3. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 22. juuli 2014 määrusega kohus ennistas L.L kaebuse esitamise tähtaja ja luges kaebuse tähtaegselt esitatuks.

4. Kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ei nõustu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja märgib vastuses, et patrullpolitseinik Kevin Kallas sõitis ise L.L koju ning koostas seal 30.04.2014.a väärteoprotokolli. Kuna V™S § 19 täienes ja Politseiametis ei ole veel trükitud sellisel hulgal uusi väärteoprotokolle, et neid vanade vastu välja vahetada, siis töötati välja lisaleht, kus on kirjas kõik õigused ning allkiri

õiguste ja kohustuste kohta võetakse nimetatud lisalehele. L.L on nimetatud

lisalehele oma allkirja andnud, seega on ta oma õigustega tutvunud. Lisaks võeti Aivo

Vaslamägilt ütlused, mis protokolliti. Asjaolu, et otsuses on väärteoprotokolli koostamise

kuupäevaks märgitud 02.05.2014.a tuleneb kasutusel olevast andmebaasist MIS ja see on

vanemspetsialisti poolt väärteomaterjalide arvutiprogrammi sisestamise kuupäev. Vanemspetsialist unustas kuupäeva õigeks märkida ning väärteoprotokolli koostamise kuupäev on siiski 30.04.2014.a mitte 02.05.2014.a. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus

väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab,

et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 6. Kaebuse esitaja on viidanud asjaolule, et vaidlustatud otsuse kohaselt on väärteoprotokoll koostatud 02.05.2014, tegelikult koostati väärteoprotokoll 30.04.2014. Kohtuväline menetleja on selgitanud kuupäeva erinevust andmebaasi MIS andmete kandmisel tekkinud veaga. Kohus möönab, et väärteoprotokolli koostamise kuupäev on otsuses erinev, kuid arvestades asjaolu, et

otsuses on kohtuväline menetleja rikkumise kirjeldusena märkinud 30.04.2014 koostatud

väärteoprotokollis märgitud rikkumise kirjelduse, siis ilmselgelt on kohtuvälise menetleja otsuses silmas peetud 30.04.2014 L.L-ile koostatud väärteoprotokolli. Kohus peab

vajalikuks märkida ka asjaolu, et Politsei– ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna 23.05.2014.a otsuses märgitud teo toimepanemise aeg ei vasta väärteoprotokollis AB1353459 kajastatud teo toimepanemise ajale. Väärteoprotokolli kohaselt on rikkumine toime pandud 06.04.2014.a kella 16.45 ajal, kuid otsuses on märgitud toimepanemise ajaks 06.04.2014.a kella 18.45 ajal. Eeltoodud asjaolust tulenevalt leiab kohus,

et Politsei– ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna 23.05.2014.a otsus tuleb tühistada, kuna otsus ei vasta menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollile. Kohus rõhutab, et kohtuväline menetleja peab tegema kõik endast sõltuva

kirjeldatud vigade vältimiseks. V™S § 123 lg 2 tulenevalt on kohtu kohustus kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja seega saab kohus uues otsuses esinenud ebatäpsused kõrvaldada.

Kohus juhindub V™S § 132 p–st 2, millest lähtuvalt võib kohus kaebuse lahendamisel tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus lähtub uue otsuse tegemisel väärteoprotokollis esitatud rikkumise kirjeldusest. Menetlusaluse isiku L.L väide, et ta ei ole ka 30.04.2014

koostatud väärteoprotokolli kätte saanud, ei ole kooskõlas väärteotoimiku materjalidega. Väärteotoimikus olevas väärteoprotokollis on L.L omakäeliselt märkinud ütluste lahtrisse, et ning kinnitanud seda oma

4 (6)

allkirjaga (väärteotoimik lk 1). Eeltoodu alusel on kohus veendumusel, et L.L on 06.04.2014 rikkumise kohta koostatud protokolli kätte saanud. 7. Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt,

kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kirjeldatud väärteo objektiivsete tunnustena (seaduses sätestatud tegu) tuleb tuvastada et isik olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit. LS § 2 p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib mootorsõidukit. LS § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes. Teo toimepanemise hetkel kehtinud LS § 69 lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Käesoleva otsuse tegemise ajal kehtiva LS § 69 lg 3 järgi muuhulgas ka mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 33 lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtida. Seega oli väärteoprotokollis kirjeldatud tegu karistatav nii teo toimepanemise ajal ja on karistatav ka hetkel kehtiva LS § 69 lg 3 järgi. 7.1 Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt on 06.04.2014.a

kell 17.10 L.L tuvastatud indikaatorvahendiga Lion 500 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,56 mg/l kohta (väärteotoimik lk 5). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 241T kohaselt võeti L.L-ilt 06.04.2014.a kell 17.20 vereproov ning L.L verest leiti etanooli 1,35 +/- 0,06 mg/g (väärteotoimik lk 6). L.L andis kohtus ütlusi, mille kohaselt oli ta alkoholi tarvitanud eelmisel päeva õhtul, tarvitab pidevalt veini või kanget

õlut valuvaigistina. Tunnistajate Kevin Kallase ja Peeter Matto (politseiametnikud) ütluste

kohaselt tundsid ka nemad L.L juures alkoholilõhna, millele järgnes joobe tuvastamine. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et L.L-iltuvastati 06.04.2014 alkoholijoove, millises seisundis on mootorsõiduki juhtimine LS § 69 lg 5 kui ka hetkel kehtiva LS 69 lg 3 järgi keelatud. 7.2 L.L poolt 06.04.2014 kella 16.45 ajal mootorsõiduki xxxxxxxxxxx, reg nr 8. B. juhtimine on tõendatud lisaks menetluslause isiku enda ütluste ka tunnistajate Peeter Matto

ja Kevin Kallase ütlustega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt olid nad koos patrullis ja tegelesid liiklusjärelevalvega Võru Maakonnas, Rõuge vallas, Rõuge- Sänna teel, märkasid Opelit, mille juhil ei olnud turvavöö kinnitatud,

järgnesid sõiduautole, panid põlema sinise-punase vilkuri, auto keeras hoovi, sõitsid järgi, sõidukit juhtis L.L. L.L on ise samuti kinnitanud, et oli pühapäevane päev, pühapäeval ei joo, läks naabri poole vilja järgi, tagasi sõites nägi kurve peal politseid, mõtles, et naaber on jälle naisele tappa andnud, politsei sõitis hoovi järgi, kästi puhuda. Sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on 06.04.2014 kell 16.45 L.L

kõrvaldatud sõiduki xxxxxxxxxxx reg. märk 8. B. juhtimiselt, sest tema suust tuleb alkoholilõhna (väärteotoimik lk 13). 8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et L.L 06.04.2014.a kella 16.45 ajal Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna-Rõuge tee 5. kilomeetril, olles alkoholijoobes, so alkoholisisaldus L.L ühes grammis veres oli 1,35 +/- 0,06 mg/g kohta, juhtis

mootorsõidukit xxxxxxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxx. . L.L poolt

toimepandud rikkumine on tõendatud nii tunnistaja ütlustega, menetlusaluse isiku enda

ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kui ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 241T. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et L.L pani teo toime tahtlikult.

5 (6)

Olles eelmisel päeval so 05.04.2014.a tarvitanud erinevaid alkohoolseid jooke, s.h veini ja kanget õlut ning asudes järgmisel päeval, so 06.04.2014.a juhtima mootorsõidukit, oleks L.L pidanud eeldama, et tal võib jätkuvalt esineda joove. Kohus leiab, et L.L

poolt toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi, tema tegu on

õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. 9. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 näeb sanktsioonina

ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus, olles tühistanud kohtuvälise menetleja otsuse, tuleb karistuse

mõistmisel lähtuda kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusest st kohus ei tohi uues

otsuses raskendada menetlusaluse isiku olukorda ja mõista temale rangemat karistust.

Kohtuväline menetleja on L.L-ile põhikaristuseks määranud rahatrahvi 200

trahviühikut ehk 800 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Kohus leiab, et põhikaristus so 800 eurot vastab L.L isikule ja tema süüle.

Kohus leiab sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui

lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on vastutustundetu, nimetatud rikkumine on toime pandud tahtlikult ja tegemist on enamohtliku väärteoga. Lubatud alkoholi piirmäära ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene

võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist

suunama. Mootorsõiduki joobes juhtimine on raske liiklusalane rikkumine, mis mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Kohus, arvestades L.L-iltuvastatud joovet so tema verest leiti etanooli 1,35 +/- 0,06 mg/g, tuleb karistuseks mõista keskmisest kõrgem karistusmäär. Kohus mõistab L.L-ile põhikaristuseks rahatrahvi 200 trahviühikut so 800 eurot.

Arvestades L.L tervislikku seisundit, samuti tema majanduslikku olukorda so pensioni suurus 300 eurot, ravimitele kulub kuus 70-80 eurot ja muud hädavajalikud kulutused, leiab kohus, et KarS § 66 lähtudes tuleb määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohus määrab, et L.L-iltuleb rahatrahv so 800 eurot tasuda 10 kuu jooksul so igas kuus vähemalt 80 eurot.

9.1 Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtuvaidlustes ka lisakaristuse kohaldamist.

Riigikohus on 13. detsembri 2013.a otsuse kohtuasjas nr 3-1-1-122-13 punktis 10 asunud seisukohale, et lisakaristust ei saa kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Viidatud otsuse punktis 11 on Riigikohus sedastanud järgnevat „Võttes arvesse, et

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele

asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb“. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis, ega ka kohtule saadetud kohtuvälise menetleja seisukohas põhistanud, millistest asjaoludest tulenevalt eksisteerib L.L

puhul oht, et isik paneb tulevikus toime samalaadse õigusvastase teo. Seega on

kohtuväline menetleja jätnud põhistamata vajaduse L.L puhul kohaldada

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on jätnud põhistamata,

millised isiku süüd või tema isikut iseloomustavad asjaolud muudavad uue samalaadse õigusvastase teo toimepanemise võimaluse tavapärasest suuremaks.

Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas ei ole käsitletud, kas L.L on varasemalt liiklusalaseid rikkumisi toime pannud, s.h samaliigilisi väärtegusid. Kohus lähtub asjaolust, et L.L poolt toimepandud tegu ei põhjustanud kellelegi raskeid tagajärgi, tegu so L.L poolt sõiduki juhtimine toimus lühikese aja vältel, samuti sellest, et

6 (6)

L.L vajab transporti meditsiiniliste teenuste saamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus lisakaristuse kohaldamata. Kohus leiab, et karistusena mõistetud rahatrahv, mis on keskmisest sanktsioonimäärast kõrgem, on piisav, et mõjutada isikut hoiduma edaspidiste rikkumiste toimepanemisest. 10. Vastuseks menetlusaluse isiku kaebusele märgib kohus järgmist. L.L on oma

kaebuses märkinud, et temale ei antud väärteoprotokolli kätte, talle ei tutvustatud õigusi ja

kohustusi. Kohus juhib L.L tähelepanu asjaolule, et väärteoprotokollis lahtris „ütlused“ on kirjas „ ning samasse lahtrisse on lisatud L.L allkiri. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et L.L-ile siiski anti 30.04.2014.a protokolli ärakiri, kuna nimetatud asjaolu tõendab ütluste

lahtris sisalduv selgitus ärakirja kättesaamise kohta kuupäeval 30.04.2014.a ning L.L

allkiri nimetatud lahtris. Protokolli kätteandmist on kohtuistungil kinnitanud ka tunnistaja Kevin Kallas. Lisaks eeltoodule on kohus veendunud, et L.L-ile tutvustati tema õigusi ja kohustusi, kuna väärteotoimikus sisaldub õiguste ja kohustuste lisaleht, millel on L.L allkiri. L.L kinnitas kohtuistungil, et on sellist paberit näinud. Seega ei vasta menetlusaluse isiku poolt väidetu väärteotoimiku materjalidele. 10.1 L.L on kaebuses märkinud, et väärteoprotokollis on osa maha kriipsutatud, kuid parandusi ei ole õiendatud. Vastuseks sellele väitele märgib kohus, et menetlusalune isik ei ole esile toonud, mis osas so sõna või väljend on maha kriipsutatud ja kuidas see asjaolu on mõjutanud väärteomenetlust. Väärteotoimikus olevas väärteoprotokollis on maha kriipsutatud osas ütlused sõna „indikaatorvahendi“. Kohus ei leia, et antud sõna mahakriipsutamisega oleks kaasnenud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist, mis tooks kaasa menetluse lõpetamise. 10.2 Kaebuse kohaselt on otsuses märgitud, et väärteoprotokoll koostati 02.05.2014.a, millest saab järeldada, et koostatud on veel teinegi väärteoprotokoll. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas selgitanud, kuidas nimetatud kuupäev väärteootsusesse sattus. Kuna aga kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ja tegi uue otsuse, siis on kohtuvälise menetleja otsuses märgitud minetused kohtu poolt kõrvaldatud.

11. V™S § 38 lg 1 järgi kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskuludeks muuhulgas ka joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas väärteoasjas on joobe tuvastamisega tekkinud kulu suuruseks 14 eurot. KrMS § 180 tulenevalt tuleb nimetatud kulu sisse nõuda menetlusaluselt isikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik